Seminarid Soome Pangaga (alates 1992. aastast), kus käsitleti EL- ga liitumist või personalitööd

1. Arenguvõimalused avatud tööturu tingimustes – Eesti Pank teel Euroopa keskpankade süsteemiRein Minka05/03/2004

2. Euroopa Liidu ministrite nõukogu, Euroopa Liidu komisjoni ja Euroopa Keskpanga juures asuvad komiteed, töögrupid ja rakkerühmad (oktoober 2003)

3. Seminarid Soome Pangaga (alates 1992. aastast), kus käsitleti EL- ga liitumist või personalitööd • III (Tampere 1995) “Eurointegratsioon – kogemused ja tegevus” “Eesti ja eurointegratsioon” • IV (Pärnu 1996) “Juhtimine ja personali arendamine Soome Pangas” “Organisatsiooni areng ja personalijuhtimine Eesti Pangas” “Eesti integreerumine Euroopa Liitu”

4. VI (Käina 1998) “Rahapoliitiline koostöö europiirkonna ja muude Euroopa Liidu maade vahel” “Koolitussüsteemi ümberkorraldamine Eesti Pangas” “Eesti Panga kogemus Hay-hindamissüsteemi kasutamisel” “Hay-süsteemi kasutamine keskpangas” • VII (Saariselkä 1999) ja VIII (Kuressaare 2000) “Euroopa keskpanga komiteed ja töörühmad – rahvuspankade osavõtt teoorias ja praktikas” “Eurosüsteemis liikmeksoleku kogemused”

5. Balti keskpankade korralised seminarid alates 1994. aastast • IV seminar (Pärnu 1997) eraldi töötuba, kus teemadeks: “Juhtimine ja inimressursside arendamine Läti Pangas”, “Organisatsiooni muutused Eesti Pangas” jmt • IV seminar (Vilnius 1999) “Euroopa majandus- ja rahaliit ning laienemine” hr. Francesco Mazzaferro (Directorate General-International and European Relations, Europa Keskpank).

6. EP koolitustegevuse dünaamika

8. Eesti Panga seminarid põhivaldkonnas (2003)

10. 2003. aastal toimus31% koolitustest põhivaldkonnas ja 69% kaasvaldkonnas. Keskmine täiendõpe Eesti Panga töötaja kohta oli 2003. aastal56 tundi. Osakonniti oli koolituse ajaline maht kõikuv, ulatudes29-st 114 tunnini. Vähim oli see infotehnoloogia osakonnas, suurim finantsvahendusosakonnas. Täiendõppe ajalist mahtu osakonnas paisutavad eelkõige pikemad (keskmiselt 1‑nädalased) täiendõppelähetused.

12. Organisatsioon /näitaja Eesti Pank Soome Pank Taani Pank Läti Pank Sampo Pank Just. min. Välis-min. Rah. min. Koolituskulu/ palgakulu, % 3,8 4,2 4,0 5,15 4,5 2,7 2,2 3,8 Keskmine koolituskulu töötaja kohta (EEK) 11 920 26 521 35 518 16194[1] 8600 3284 4338 3310[2] Koolituspäevi töötaja kohta 7,0 5,6 4,0 6,0[3] 8,5[4] 10 7,8 Koolitusandmete tinglik võrdlustabel [1] Töötajate arv ei sisalda turvatöötajaid ja koristajaid [2] Täpse ülevaate puudumise tõttu hetkel ei ole siinjuures arvestatud väliskoolitusi [3] Ei sisalda kaugkoolitust ega keeleõpet [4] Sisaldab ka iseseisvat õpet

15. Struktuurikapital Struktuur organisatsiooni ülesehitus, struktuurimuudatused, kompensatsioonisüsteem, volituste jagunemine Protsessid tööprotsessid, otsustusprotsess Informatsioon informatsiooni kättesaadavus, usaldusväärsus, koostöövalmidus Kultuur üldine tööõhkkond, üldinimlikud väärtused Inimkapital Motivatsioon juhi motiveerimise oskus ja motiveeriv mõju Kompetentsid erialased kompetentsid, juhtimiskompetentsid Suhtlemine, koostöö meeskonnatöö, koostöökompetentsid Väärtused ja hoiakud juhi isikupärased hoiakud ja veendumused Juhtimiskvaliteedi mudel

16. Struktuurikapitali faktor

17. Inimkapitali faktor

18. Juhtimiskvaliteedi üldnäitajad • Struktuurikapitali faktor • 2001 – 4.4 • 2003 – 4.7 • Inimkapitali faktor • 2001 – 5.3 • 2003 – 5.8 • Üldindeks • 2001 – 4.85 • 2003 – 5.25

19. Arenguvestlused Eesti Pangas • Alustati 1995-1996 • Formaliseerimata ja vabatahtlik • Mõned osakonnad • “Milleks eraldi vestelda, me räägime ju niikuinii iga päev oma töötajatega?!”

20. Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub) • Uus katse 1999, enam formaliseeritud • Endiselt vabatahtlik • Rakendati ca pooltes osakondades • Tagasiside ebatäielik • Ent: läbiviijate suhtumine muutunud palju positiivsemaks

21. Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub) • Oktoober 2001 - strateegilise juhtimise ühisseminar Inglise Pangaga • arenguvestlus kui strateegilise juhtimise orgaaniline osa (sisekeskkonna analüüs, inimressursi pikaajaliseks juhtimiseks vajalik informatsioon)

22. Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub) • Arenguvestluse all peetakse Eesti Pangas silmas organisatsiooni kahe töötaja - töötaja ja tema juhi - vahel kord aastas toimuvat usalduslikku neljasilmavestlust, mille käigus hinnatakse töötaja eelmise hindamisperioodi töötulemusi eelnevalt püstitatud kriteeriumide põhjal, lepivad uued kokku järgmiseks perioodiks, koostavad ja ajakohastavad töötaja isikliku arengukava ja räägivad nii panga kui osakonna üldisest strateegiast ja töökorraldusest

23. Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub) • Eelmise hindamisperioodi peamiste töötulemuste hindamine • peamiselt arendusülesanded, mitte rutiinid • Isikliku arengukava koostamine/ajakohastamine • kooskõla otsimine inimese arengusoovide ja organisatsiooni võimaluste/vajaduste vahel

24. Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub) • Panga ja osakonna üldine strateegia ja töökorraldus on • ainus arenguvestluse osa, mis läheb osakonnast välja • sisendiks strateegilise plaanimise ja juhtimise protsessi

25. Ökonomistide arengupõhimõtted

26. Ökonomistide arengupõhimõtted (jätkub)

27. Hindamiskeskus • Hindamiskeskus • kui sisenemistingimus ja roteerumise kvaliteeditingimus • arengu tagasiside • 2002. aastal kasutati hindamiskeskuse teenuseid 10 ametikoha täitmiseks, sh • 2 osakonnajuhatajat, mitu kandidaati kohale • 4 ametikoha täitmisel paluti vaid hinnata ühe kandidaadi sobivust esitatud nõuetele • 2003. aastal on kasutatud hindamiskeskuse teenuseid 4 ametikoha täitmiseks.

28. EP töötajate arengud • Tööjõu voolavus 2003. aastal oli 7,5%. Voolavus on arvutatud aasta jooksul lahkunud töötajate suhtena töötajate arvusse aasta lõpus. • Tööjõu stabiilsus seisuga 31. detsember 2003. aastal oli 93%. Stabiilsus näitab arvutamise hetkeks üle ühe aasta staaži omavate töötajate suhet töötajatesse, kellega aasta tagasi oli tööleping sõlmitud. • 2003 õppis EP töötajatest 5 diplomi-, 9 bakalaureuse-, 25 magistri- ja 12 doktoriõppes. • 2003 käis 6 EP töötajat stažeerimas Euroopa Keskpangas (kestusega 3 nädalat – 4 kuud) • 3 tööl Euroopa Keskpangas • 1 tööl Rahvusvahelises Valuutafondis

29. Euroopa Liidu ministrite nõukogu, Euroopa Liidu komisjoni ja Euroopa Keskpanga juures asuvad komiteed, töögrupid ja rakkerühmad (oktoober 2003)

30. Tänan!