1 / 13

Valgud

Valgud. Valgud. Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest.

pillan
Download Presentation

Valgud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Valgud

  2. Valgud • Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad • Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest. • Valgud on vajalikud organismi ehitusmaterjalina, aga nad annavad ka palju energiat ( ~1g valgu lõhustumisel 4 kcal) • Peamiseks valkude allikaks on loomsed koed, mille orgaanilisest ainest on 50% valgud. • Taimedes on valke vähem (teraviljas ~15%, ubades 40%, liblikõieliste seemnetes kuni 30%)

  3. Valkude süntees organismis • Ööpäevas laguneb kehaorganismis ~400 grammi valke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal – valgud uuenevad pidevalt. • Valkude uuenemiseks vajalikud AH-d saadakse nn metaboolsest vabade AH-te fondist. Vabu AH-d saab erinevatel viisidel: 1) toiduvalkude seedimisel moodustuvad AH-d 2) koevalkude lagunemisel (valkude vananemisel) 3) Ensüümvalkude lagundamisel 4) Asendatavate AH-te sünteesil süsivesikutest

  4. Valkude funktsioonid • Ehituslik ehk struktuurne • Ensümaatiline ehk biokatalüütiline • Bioregulatoorne • Transportfunktsioon • Kaitsefunktsioon • Energeetiline funktsioon • Retseptoorne • Kontraktiivne • Kahjustamise funktsioon • Geeniregulatoorne funktsioon • Varuaineline ehk toiteline funktsioon

  5. Valkude koostis • Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 – 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%.

  6. Toiduvalkude koostis • Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. • Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. • Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud.

  7. Valkude põhiliigid

  8. Lihtvalgud • Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Neid liigitatakse lahustuvuse ja temperatuurikindluse järgi erinevatesse liikidesse. • Globulaarsed valgud 1) albumiinid – lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin – valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke.

  9. Lihtvalgud b) Globuliinid – lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel – sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võib põhjustada allergiat. c) Prolamiinid – lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid – lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes.

  10. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid – ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid – ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi – nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks želatiiniks. Želatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks.

  11. Liitvalgud • Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist: • Nukleoproteiinid – mittevalguline osa on nukleiinhape (RNA, DNA) • Fosforproteiinid - sisaldavad fosforhappejääki. Nende hulka kuulub piima kaseiin. Kaseiinid on temperatuuri huhtes püsivad, kuid sadestuvad kergesti hapete toimel.

  12. Liitvalgud c) Kromoproteiinid – mittevalguline osa on värvaine. Tuntuimad on hemoglobiin ja lihastele punase värvi andev müoglobiin, taimedes esinev klorofüll. d) Glükoproteiinid – sisaldavad glükoosijääki, leiduvad kõhres, silma klaaskehas, süljes. e) Lipoproteiinid – sisaldavad lipiide, leiduvad veres, piimas, närvikoes.

More Related