Andmeanalüüs: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika

1. Andmeanalüüs:statistiline andmestik ja kirjeldav statistika IFI7041 Kairi Osula

2. Kursuse korraldus Üldine informatsioon • www.tlu.ee/~kairio/7041 • Kursuseprogramm • Slaidid • Is.töö ülesanded • kairio@tlu.ee • Teemad: • Uuringute läbiviimise põhietapid • Statistiliste andmete kogumine • Tunnusetüübid. • Kvantitatiivsedjakvalitatiivsedmeetodid • Andmetekirjeldamine. • Tabelidjadiagrammid. • Arvkarakteristikud

3. Kursuse korraldus Eksam „A” - suurepärane 91-100% „B” - väga hea 81- 90% „C” - hea 71- 80% „D” - rahuldav 61-70% „E” - kasin 51- 60% „F” - puudulik 0 – 50% • Kirjalik avatud küsimustega test • Kodused tööd (100p.) • Hinded: • sisestan hiljemalt jaanuaris 2013 „+“ 85-100p (tõstab testi hinnet ühe hinde võrra) „0“ 67-84p (jätab testi hinde samaks) „-“ 51-66p (langetab testi hinnet ühe hinde võrra) „F“ 0-50p (töö esitamata või esitatud mitterahuldavalt ning tuleb uuesti esitada)

4. Kursuse korraldus Eksam • Põhieksamitel on materjalide kasutamine lubatud • Kõik mis on paberkandjal, arvutis on avatud 1 fail (slaidid), telefone ei kasuta • Järeleksamitel me materjale ei kasuta • Avatud küsimused, iga kord erinevad, mitu varianti • 1 tund • Tulemused kahe päeva jooksul • Tööd saab pärast näha (eelneval kokkuleppel)

5. Lisalugemist • “Uuri ja kirjuta” • Autorid: S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara • Kirjastus: Medicina • Ilmumisaasta: 2005 • “Uurija käsiraamat” • Autor: A.Kidron • Kirjastus: Mondo • Ilmumisaasta: 2008

6. Lisalugemist • “Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes” • Autor: Liina Mai Tooding • Kirjastus: Tartu Ülikooli kirjastus • Ilmumisaasta 2007 • “Andmeanalüüs sotsiaalteadustes” • Autor: Liina Mai Tooding • Kirjastus: Tartu Ülikooli kirjastus • Ilmumisaasta: 1998

7. Lisalugemist • “Statistilise andmetöötluse pakett SPSS 14.0” Põhikursus • Autor: Katrin Niglas • Kirjastus: Tallinna Ülikooli kirjastus • Ilmumisaasta: 2008 • www.tlu.ee/~katrin • Õppematerjalid • SPSS õppematerjal

8. Uuringutüüpe saab klassifitseerida järgmiselt:

9. Uuringu lähenemise põhjal

10. Teoreetiline uuring • Eesmärk • Olemasoleva teabe/uuringute analüüs • Erinevate teooriate kriitiline analüüs (võrreldakse ühe eeliseid teisega) • Autor peab näitama, milline on tema panus uute teadmiste otsingul, kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. • Näited • Filosoofilised küsimused, puhta matemaatika teoreemid, ajaloolised uuringud, arvutikasutuseeetika (loogiline arutelu ja seisukohad), tarkvara võrdlev analüüs • Referaat (?) • Seminaritöö kui referaat (teoreetiliste uuringute KÕIGE välimisem kiht)

11. Rakendust loov uuring • Näited • Personaalne arendusprojekt (või selle osa) • Õppematerjalide loomine • Sammud • Probleemi analüüs (vajadused, eesmärgid, olemasolev teave) • Disaini protsess (tööjaotus, ajakava, meetodid) • Disaini protsessi resultaat (rakenduse visandid, vaheversioonid, lõplik rakendus) • Hindamine e. evalvatsioon (rakenduse testimine, hindamine lähtuvalt standarditest, kasutajate tagasiside)

12. Empiiriline uuring • Reaalsed andmed • kirjeldamine (nähtuste ja selles toimuva fikseerimine) • seletamine (põhjuslike seoste tuvastamine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismide äraseletamine) • Analüüs andmete põhjal • mõistmine ja tõlgendamine • Järeldused analüüsi põhjal • prognoosimine (millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine) • uute probleemide ja hüpoteeside tuletamine

13. Uuringu lähenemise põhjal Näited

14. Empiiriline uuring K. Niglas

15. Empiiriline uuring Uurimisprobleem • Küsimus, probleem • Hüpotees • Eesmärk • Kirjeldama, selgitama (põhjus- tagajärg), pakkuma lahendusi • Lahendamisvajaduse põhjendus • Olemuse laiem selgitus • Senised teooriad • Probleem peab olema selgelt lahti kirjutatud. Kõik järgmised valikud peab saama sellest põhjendada. • Üliõpilane peab suutma jagada resursse – probleem nii kitsas, et suudab seda reaalselt tagada. • Probleem täpsustub töö käigus (liiga lai?)

16. Empiiriline uuring Strateegia – uuringu üldplaan • Eksperiment e. katse • Nähtuse esilekutsumine uurimise eesmärgil • Hüpoteeside tõestamine/ümberlükkamine • Välismõjudest sõltumatu • Juhtumianalüüs • Ajas või tegevuses piiritletud juhtum • Ka 2-3 objekti • Tulemus: tüüpiliselt on nii... • Valikuuring • Koostatakse valim • Kogutakse andmeid • Kirjeldatakse, selgitatakse nähtusi, üldistatakse • Tegevusuuring • Uuringu eesmärgiks konreektsed parandused või muutused, seega oluline ka tulemuste rakendamine • “Kasutaja” tasand

17. Valimi moodustamine Tõenäosuslikud valimid(probabilitysampling) Mittetõenäosuslikud valimid (non-probability sampling) Juhuvalim (simple random sample) kõigil üldkogumi liikmetel on võrdne tõenäosus sattuda valimisse Mugavusvalim (convenience sampling) Objektid valitud “mugavalt” Eesmärgist lähtuv valim (suunatud valim) (purposive sampling) Objektid valitud eesmärgipäraselt Süstemaatiline valik (systematic sampling) objektid valitakse kindla süsteemi järgi (iga 7-s) Kihtvalim (stratified random sample) Juhuslik valim (accidental sample) Pilootuuring (ei esinda üldkogumit) Lumepalli valim (snowball sample) Raskesti kättesaadavad sihtgrupid Kvootvalim (quota sample) Objektid vastavad tingimusele

18. Empiiriline uuring Andmekogumismeetodid struktureeritud või poolstruktureeritud INTERVJUUD (küsitlused) struktureeritud või poolstruktureeritud ANKEEDID (küsimustikud) psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte mõõtvad TESTID (väärtushinnangute skaalad) (standardiseeritud) võimekus– ja sooritusTESTID VAATLUS DOKUMENTEERIMINE koondandmete talletamine struktureerimata andmete kodeerimine - KONTENTANALÜÜS

19. andmekogumismeetodid Rühmatöö • Tooge näide olukorrast, kus vaatlus meetodina on ainuvõimalik. • Millised on vaatluse kui meetodi kõige olulisemad nõrkused? • Reliaablus- kuivõrd on saadud vaatluse tulemused ajas püsivad ja korratavad? • Valiidsus- kas on võimalik, et mitu vaatlejat saavad ühel vaatlusel sarnased tulemused? • Miks intervjuu edukuse kõige olulisem detail on hea küsitleja? • Milliste teemade puhul ei soovita silmast-silma intervjuud? • Kui suur võiks olla fookusgrupi grupp? • Milliste uuringute jaoks sobib andmekogumismeetodiks postiküsitlus? • Kuidas teie motiveeriksite posti teel läbiviidavas küsitluses vastajaid osalema? • Kas intervjuu küsimused tuleks eelnevalt vastajale saata? • Telefoniküsitluses on väga oluline algus... Kuidas teie alustaksite kõnet?

20. intervjuu

21. fookusgrupp 6-10 osalejat • valitud sihtrühma esindajaid • intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator) • koostab uuringu aruande. Lapsesuu ei valeta I klass27.09.2010

22. internetiküsitlus Reeglina oodatakse kiirelt suurt hulka vastuseid. • Tihti aga ei laeku vastuseid nii ruttu ja nii palju kui loodetakse. Mis on internetiküsitluse ohud? • Küsitlusest (ette)teavitamine telefoni teel annab reeglina häid tulemusi. Kas küsitlusankeedi ette saatmine annab samuti häid tulemusi?

23. Pilootuuring • Testib idee toimet reaalsetes tingimustes, kuid vähendatud mahus. • Küsimustikuuuringueelnekontrollimine • Vähendab probleemidejavigadetekkimistreaalseandmekogumisekäigus • Vähe vastajaid N: reklaamplakatid, loterii, soodushind esmalt ühes kaupluses, reklaami väljapanek ühes geograafilises piirkonnas Nende põhjal tehakse omakorda järeldused täiendamisvajadusening edasise rakendamise kohta kogu sihtturul.

25. Kumb legendaarne popbänd sulle rohkem meeldib?

26. Üldine skeem Sissejuhatavad, lihtsad küsimused KONTAKTI LOOMINE Küsimused teema kohta. k.a. kontrollküsimused, provotseerivad (spontaansuse suurendamiseks) Kommentaaride lisamisvõimalus Vähemalt lõpus! Tausta-küsimused Ainult uuringu jaoks olulised!

27. taust ... et saaksime Teie vastuseid vaadelda koos teiste vastajate omadega, kes Teile sarnanevad oma soo, vanuse, hariduse, elukoha ning mõnede muude statistiliselt oluliste tunnuste poolest. • Teie sugu Mees Naine • Mitu aastat olete kooliharidust saanud, koolides õppinud? _____ aastat • Milline on Teie kõrgem omandatud haridustase? Algharidus Põhiharidus Kutseharidus (ilma keskhariduseta) Keskharidus Kutseharidus + keskharidus Rakenduslik kõrgharidus Ülikooliharidus, kraadiharidus Muu haridus. Kirjutage, milline ________________ • Teie rahvus Eestlane Venelane Muu (mis?)________________ • Kui vana Te olete? _______ aastat (märkige täisaastad) • Milline on Teie perekonnaseis? Üksik (pole olnud abielus) Ametlikus abielus Vabaabielus (elan koos partneriga) Lahutatud / Elan lahus Lesk

28. Hoiakute hindamise skaala? Likert 1932.a. • Hindab vastajate nõustumise teatud väidetega • seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega. • Kõige rohkem kasutatakse Likerti 5-pallist skaalat,

29. skaalad Äärmiselt madal staatus äärmiselt kõrge staatus • 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus Ei ole üldse nõus • Jah, väga • Pigem meeldib • Pigem ei meeldi • Üldse ei meeldi Üldse mitte Vähem kui ½ tundi ½ tundi kuni 1 tund Rohkem kui 1 tund kuni 1½ tundi Rohkem kui 1½ tundi kuni 2 tundi Rohkem kui 2 tundi kuni 2½ tundi Rohkem kui 2½ tundi kuni 3 tundi Üle 3 tunni Ei oska öelda

30. Kuidas küsida? • “Kas te olete kunagi midagi poest varastanud?” • “Kas Te palun ei ütleks mulle selle kaardi numbri, mis kõige paremini kirjeldab teiega juhtunut” • 1: ma olen poest midagi varastanud, • 2: ma ei ole poest midagi varastanud, • 3: muu. • “Nagu üldiselt teada, varastavad tänapäeval paljud naised poest midagi. Kas ka Teie olete juhtumisi midagi poest varastanud?” • “Kas teate mõnda naist, kes on midagi poest varastanud?” “Kuidas on lood Teiega?” Otsene küsimus Numereeritud kaart (the numbered card) “Igaühe” lähenemine (the ‘everybody’ approach) “Teiste inimeste” lähenemine (the ‘other people’ approach)

31. Muudame ära Koosta õige sõnastusega küsimus • Kas tulite Tallinna Ülikooli, kuna see on edukas kool? JAH EI • Kui tihti tegelete spordiga? 4x6 3 korda nädalas (arstide soovitus) Tihti Sageli Harva • Ega te ei ole kunagi autoga sõites kiirust ületanud? • Kuidas teile meeldib uus ööklubi “Teater”? • Kuidas Teile maitses see kõrgelt auhinnatud vein? • Kas Teie sünniaasta jääb vahemikku:1961-1970 1971-1980 1981-1990 • Milliseid aktuaalseid diskursiivseid teemasid peaks teie arvates käsitlema meie kasvatusteaduse uurimismeetodite kursus, pidades silmas eelkõige positivistliku ja interpretatsioonilise teadusparadigmade vahelist diskussiooni Eesti hariduspoleemikas?

32. Kaaskiri Näide nr. 1 Tere!Viin läbi üht väikset uuringut, mis aitaks mul enda diplomit kirjutada:-)) Nii et kellel aega ja tahtmist võiksid vastada alljärgnevatele küsimustele...: • Mis on teie vanuseks(sorry selle küsimuse eest;-), kindlat arvu pole vaja ): 10-20, 20-30, 30-40, 40-50, 60-70? • Kumba eelistate kas McDonaldsi või Hesburgeri? • Kumma teenindus rohkem meeldib? • Kui tihti te seda külastate? • Kui tihti te ostate koju kaasa? • Kui tihti te võtate komplekteinet ja millist? • Milline on seal teie lemmiktoit? • Millal te seda külastate: hommikul, päeval või õhtul?Tänan kõiki ette!!!!

33. kaaskiri Näide 2. • Konfidentsiaalsus • Vastuseid eraldi ei kasutata ega levitata. • Vastuseiduuringuküsimusteleeisaa seostada vastaja isikuandmetega • Analüüsi ei tehta üksikvastajatasemel, vaidsihtgruppidelõikes. • Andmeid kogutakse ja esitatakse kodeeritult • Antud küsimustiku eesmärgiks on uurida erinevaid hoiakuid ning käitumismalle. • Kõik vastused on rangelt konfidentsiaalsed. • Paluks vastata igale küsimusele nii ausalt ja põhjalikult, kui võimalik. • Hoolimata küsimustiku pikkusest, kulub selle täitmiseks vaid 10-15 minutit. • Aitäh osalemise eest.

34. kaaskiri Näide 3. Tutvustus • Tallink on läbiviimasturu-uuringut, eesmärgigaselgitadaväljameieklientiderahulolujaootusiseoses Club One püsikliendiprogrammiga. • JuhuslikuvalikualuselmeieandmebaasistoleteTeieosutunudüheksväljavalitutest, kellelavanebvõimalusandaomapanus Club One püsikliendiprogrammiparendamiseks. • See tähendab, et antuduurimus on mõeldudeelkõigeTeierahulolusuurendamiseksningTeiearvamus on meilevägaoluline. • Loodame, et leiate ca 10 min. aegavastusevariantidemärkimiseks. • Vägaoodatud on vabasvormiskommentaarid, kuna need annavadTeiearvamustestjasoovidestveelgiparemaülevaate. • Küsitlus on anonüümnejakestab 2 nädalat.PalumeTeilankeedidtäitahiljemalt 12. sept. 2008. Uuringu eesmärk Valikuprintsiip Motiveerimine Täitmisaeg Konfidentsiaalsus Tähtaeg

35. Empiiriline uuring Analüüsi meetod

36. Tunnuse tüübid Arvestame järjestatavust, skaalavahemike võrdsust Nimitunnused Nimitunnuse väärtuseid ei saa järjestada Järjestustunnuste väärtuseid saab järjestada Skaalavahemikud ei ole võrdsed Skaalavahemikud on võrdsed Vähe erinevaid väärtuseid Palju võimalikke väärtuseid Kaks võimalikku väärtust Järjestatavus ja skaalavahemike võrdsus ei ole probleem Järjestustunnused Intervalltunnused Binaarsed tunnused

37. Määrame tunnuse tüübid Objekt – tunnus – väärtus • Nimitunnused • Järjestustunnused • Arvtunnused • Binaarsed tunnused

38. Tunnuse tüübid Uuritakse 100 kooli. Mis tüüpi on tunnused? • Kooli tüüp. (algkool, 9-klassiline kool, 12-klassiline kool) • Kui kaugel on kool kesklinnast? • Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) • Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) • Mitu paralleelklassi avatakse? • Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) • Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? • Kas koolis töötab haridustehnoloog või mitte? Nimitunnused Intervalltunnused Binaarsed tunnused Järjestustunnused

39. Andmete analüüsi vahendid

40. Empiiriline uuring Tulemused, järeldused • kirjeldused, • empiirilised üldistused • seaduspärasused • Millised tendentsid, trendid, seaduspärasusedpeegelduvad tulemustes • Kas hüpoteesid leidsid kinnitust • Kas tulem on varem teadaolevaga kooskõlas või vastuolus? Millega vastuolu selgitada? • Milline on tulemi uudsus?

41. Kodune ül. 1 Rühmatöö

42. Meie kursus • Kvantitatiivne uuring • Kirjeldav statistika andmete esmane kokkuvõtt, ülevaatlik analüüs • TABELID • ARVJOONISED • KIRJELDAVAD ARVNÄITAJAD • SEOSED • Eeldame, et andmed on kogutud • Millal millist andmeanalüüsi meetodit kasutada?