1 / 9

JÄÄTUNUD ALAD

JÄÄTUNUD ALAD. KÜLLI KÄRSON VKLG. LIUSTIKUD IGIKELTS e. KIRSMAA OOKEANI JÄÄTUNUD ALAD. JÄÄTUNUD ALAD katavad maismaast 11%, maailmamerest 7%. LIUSTIKUD mäestikes ja polaaraladel jääks tihenenud sademed. MANDRILIUSTIKUD e. MANDRIJÄÄ MÄELIUSTIKUD MANDRILAVALIUSTIKUD.

rhonda
Download Presentation

JÄÄTUNUD ALAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. JÄÄTUNUD ALAD KÜLLI KÄRSON VKLG

  2. LIUSTIKUD IGIKELTS e. KIRSMAA OOKEANI JÄÄTUNUD ALAD JÄÄTUNUD ALADkatavad maismaast 11%, maailmamerest 7%

  3. LIUSTIKUDmäestikes ja polaaraladel jääks tihenenud sademed • MANDRILIUSTIKUD e. MANDRIJÄÄ • MÄELIUSTIKUD • MANDRILAVALIUSTIKUD

  4. MANDRILIUSTIKUD e. MANDRIJÄÄ • Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala • Näiteks Gröönimaa ja Antarktis • Liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas

  5. MÄELIUSTIKUD • Levivad kõikjal kõrgmäestikes • Mida soojem kliimavööde, seda kõrgemal võib mäeliustik esineda • Mäeliustikest saavad alguse paljud mäestikujõed • Pikim mäeliustik on Fedtšenko liustik (77 km) Pamiiri mäestikus

  6. MANDRILAVA LIUSTIKUD • Paiknevad mandrite ja saarte madalamatel äärealadel • Liiguvad kiirusega 2 km aastas • Siit murduvad jäämäed , mis on ohtlikud laevadele

  7. IGIKELTS e. KIRSMAA • Kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa (võib ulatuda 1500 meetri sügavuseni) • Hõlmavad 20% maismaa pindalast • Suvel sulab igikeltsast ainult õhuke pealiskiht (20 cm – 1-2 m) • Eriti palju igikeltsa Aasia põhjaosas – Siberis

  8. OOKEANI JÄÄTUNUD ALAD • Maailmamerest 7% • Peamiselt Põhja- ja Lõuna-Jäämeri

  9. KASUTATUD KIRJANDUS • J.Jõgi, O.Nilson, L-K.Pihlak, A.Tõnisson Maakera loodusgeograafia 7. klassile Tallinn 1997

More Related