Eestlased muinasaja lõpul

1. Eestlased muinasaja lõpul

2. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste tõusuaeg • Rahvaarv kasvas kiiresti • Asustamata olid ainult soised alad, mererannik ja mõned saared • Rahvaarv vähemalt 150 000 inimest

3. Elatusalad • Peamine tegevusala – maaharimine • 11. Saj levis talirukis • Maa suurust arvestati adramaades (põllumaa, mida sai harida ühe adraga) • Tavaliselt taluperel oli üks adramaa • Koos talirukkiga tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem (ühel põllul talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks)

4. Elatusalad • Tgeleti loomapidamisega (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad) • Toitu hangiti ikka veel kalapüügi ja küttimisega • Kala püüti enamalt siseveedes • Arenes metsamesindus – mesi oli ainuke magusaine

5. Käsitöö areng • Palju vajalikud riistad valmistati igas peres oma jõududega • Keerulistematel aladel (metalli töötlemine) tegutsesid omaette meistrid (sepad) • Virumaal ja Põhja-Saaremaal kujunesid suuremad rauatootmiskeskused • Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang

6. Käsitöö areng • Nad valmistasid odaotsi, mõõgapidemeid ja mõõgateramikke • Naistel oli kombeks kanda palju ehteid, sellega tegelesid pronksehetele spetsialiseeritud meistrid • Muinasajalõpul läksid moodi hõbeehted

7. Kaubandus • Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega • Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega • Eestisse toodi hõbe, pronksi, soola, relvi, riideid ja muud luksuskaupa • Eestist viidi karusnahku ja vaha • Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks müügiga

8. Kaubandus • Tänu soodsale asendile oli Eestis olulisel kohal vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks) • Hõbe oli üdltunnustatud vahetusväärtus • Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi • Kaubitsemiskohad tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse, seal elas rohkem käsitöölisi, kes samuti pakkusid oma toodangut

9. Kaubandus • Selline koht tekkis Tartusse – varalinnaline asula • Ranniku tähtsamaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn • Linnaõigusega linnu muinasajal veel polnud

10. Talud ja külad • Eestlaste elamuks oli suitsutuba • Suhteliselt väike, 4-5x6 m palkidest hoone, mida köeti kerisahjuga • Vilja kuivatati samas ruumis • Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla

11. Talud ja külad • Sumbkülad – talud paiknesid keset põldu tihedalt koos • Ridakülad – talud paiknesid reas • Hajakülad – talud paiknesid üksteisest kaugemal

12. Kihelkonnad ja maakonnad • Teatud piirkonna külad moodustasid kihekonna, mis oli tähtsaim haldusüksus • 13. Saj algusel võis Eestis olla umbes 45 kihelkonda • Kui algas kihelkondade liitumine tekkisid maakonnad – neid oli 8 • Sellest algas eesti rahva kujunemise protsess

13. Rahvas ja ülikud • Ühiskondlikke suhteid edastavaid allikaid on väga vähe ning selle tõttu ajaloolaste arvamused erinevad • Ühed arvavad, et muinasajal olid Eesti elaniku varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed, teised mitte

14. Võrdsus • Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel • Seal valiti vanemaid, kelle võim oli küllaltki piiratud • Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadetakse kui jõukamaid talupoegi • Madalaima kihina tuntakse sõjavangidest orje

15. Ebavõrdsus • Arvatakse, et kihistumine algas juba pronksiajast • Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur • Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud • Suur osa linnustest oli ülikute residentsideks

16. Ebavõrdsus • Põhilise kihi moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele maksa andamit • Külad olid jaotatud teatud maksustamisükstustesse ehk vakustesse • Ühe keskmise üliku võimu alla võis kuuluda 2-3 vakust

17. Sõjaline tase • Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed • Aeg-ajalt tekkisid tülid ja vastastikud rööv- ja sõjakäigud • Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega – nad kujutasid ohtu eetlaste iseseisvusele • Ühe tõsisema katse oli Vana-Vene riik teinud 11. Saj teisel kolmandikul

18. Sõjaline tase • 11. Saj keskpaiku hakati rajama suuremad ja võimsamad ringvall-linnused • Hoolikalt kindlustati linnuste väravad • Püstitati kaitsetorne • Relvastuses olid tähtsal kohal odad (viskeodad ja torkeodad) • Tõhusaks relvaks olid sõjakirved

19. Sõjaline tase • Ratsasõdalstel olid kaheteralised mõõgad • Vibusid ja nooli kasutati vähem • Kaitserelvastuses olid esmajoones kilbid ja kiivrid • Rikkamad kasutasid ka raudtraadist rõngasärke

20. Suhted naabritega • Edelas elavate naabritega olid suhted väha head • Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja relvakonfliktid • Lõunas olid kõige tugevamad vastased leedulased, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki • Samal ajal muutusid eetlased aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede sooritamisel Läänemere vastaskaldale

21. Suhted naabritega • Ida poolt polnud 12. Saj ohtu, kuna Vana-Vene oli osadeks lagunenud • Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal