1 / 17

Märgalad ja nende kaitse Eestis

Märgalad ja nende kaitse Eestis. Viljandi Maagümnaasium Eve Ivask. Mis on märgala?. Märgalad on komplekssed, mitmekesiste ökosüsteemidega alad, mis on otseses ühenduses neid ümbritsevate maa-aladega. Nad on kas alaliselt või vahelduvalt üle ujutatud kas soolase või magevee poolt.

wilton
Download Presentation

Märgalad ja nende kaitse Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Märgalad ja nende kaitse Eestis Viljandi Maagümnaasium Eve Ivask 26.10.2007

  2. Mis on märgala? • Märgalad on komplekssed, mitmekesiste ökosüsteemidega alad, mis on otseses ühenduses neid ümbritsevate maa-aladega. • Nad on kas alaliselt või vahelduvalt üle ujutatud kas soolase või magevee poolt. • Vesi võib olla neil märgaladel nii seisev kui ka voolav 26.10.2007

  3. Märgalade heaolu • Heaolu sõltub nii keemilistest, bioloogilistest kui hüdroloogilistest protsessidest. • Need protsessid on pidevalt muutuvad ajas. 26.10.2007

  4. Märgalade liigid • Rannikualad ja rannikumeri (rannikumeri, rannikujärved, rannaniidud, roostikud) • Siseveekogud ja luhaniidud( järved, luha- ja lamminiidud) • Sood 26.10.2007

  5. Eesti tähtsamad märgalad • Matsalu rahvuspark • Soomaa rahvuspark • Vilsandi rahvuspark • Alam-Pedja looduskaitseala • Endla looduskaitseala • Nigula looduskaitseala • Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega • Puhtu-Laelatu-Nehatu piirkond • Muraka raba • Emajõe suudmeala soostik 26.10.2007

  6. Matsalu rahvuspark • Tähtis veelindude peatus-ja rändepeatus • Roostikud Matsalu jõe deltas, ulatuslikud luhaniidud, rannakarjamaad, rannikumeri ja laiud • Rändel läbib seda märgala kümned tuhanded linnud (sookured, sõtkad, soopardid) 26.10.2007

  7. Soomaa rahvuspark • Halliste poolt üleujutatud luht ja lammimetsad • Põhiilme annavad suured sood: Ördi, Kikepera ja Kuresoo • Suviti on tavaline sookure pasunahüüd 26.10.2007

  8. Vilsandi rahvuspark • Pesitsevad väga paljud linnud, põhiline neist on hahk • Märgalana on eelkõige väärtuslikud rannikuelupaigad • Innarahul asuvad Läänemere tähtsamad hallhülgelesilad 26.10.2007

  9. Alam-Pedja looduskaitseala • Kalade kudealad ja pesitsuspaigad lindudele • Seal asub suur-konnakotka pesitsusala, mis on ainuke teadaolev Eestis • Elab ka haruldane nahkhiir-tiigilendlane 26.10.2007

  10. Endla looduskaitseala • Tähelepanuväärsed on erinevad sootüübid, soised metsad ja kuulsad allikate rühmad • Kasvab haruldane mesimurakas, pesitsevad kaljukotkas ja kalakotkas • Jõgedes ja järvedes elab saarmas • Kaitsealal asub ka Endla järv 26.10.2007

  11. Nigula looduskaitseala • Nigula raba ja salumetsaga kaetud soosaared • Pesitsevad tundralinnud: rabahani ja suur-laukhani • Tegeldakse jõhvikakultuuride kasvatamisega 26.10.2007

  12. Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega • Laiud ja meri moodustavad kauni maastiku, tervikökosüsteemid • Rändeaegadel kohtab mitmeid linde nagu valgepõsk-laglet, merikotkast. • Hiiumaa laidusid külastavad viigerhülged • Käina laht on tähtis kalade kudeala 26.10.2007

  13. Puhtu-Laelatu-Nehatu piirkond • Pesitseb palju soolinde (tait ja roo-loorkull) • Rännakul peatuvad sookured, kaurid, merivardid ja tõmmuvaerad • Omaette vaatamisväärsus on Nehatu kui Lääne-Eesti tüüpiline liigrikas madalsoo 26.10.2007

  14. Muraka raba • Huvitava linnustikuga ala, kus pesitsevad väikekoovitajad ja mudanepp, elavad rabapüü ja kaljukotkas • Seal on küngastena kerkivaid soosaari, kus metsa pole ammu raiutud • Kuulsad muraka ja jõhvikapaigad 26.10.2007

  15. Emajõe suudmeala soostik • Seal märgalal on esindatud mitmed konnaliigid- rohe-kärnkonn ja mudakonn • Asuvad tähtsad kalade kudealad • Pesitseb mitmeid linde, nt. Merikotkas • Koondumispaigad läbirändavatele veelindudele 26.10.2007

  16. Ramsari konventsioon • 1971.a. Iraanis Ramsaris kirjutati alla rahvusvaheliste märgalade lepingule • Eesti on ühinenud Ramsari konventsiooniga 1994.a. • Eesti märgalasid kaitstaksegi Ramsari konventsiooni alusel 26.10.2007

  17. Kokkuvõte • Eesti on märgalade rohkuselt ja mitmekesisuselt Euroopa üks rikkamaid riike • Märgalad hõlmavad meie territooriumist umbes veerandi 26.10.2007

More Related