1 / 21

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS. Koostas: Kristel Mäekask. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi . E namusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata . Elus organis mide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid . J agatakse 3 rühma :

roch
Download Presentation

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask

  2. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheseshulgas ja nende ülesannet ei teata. • Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. • Jagatakse 3 rühma : • Makroelemendid - 98-99% organismielementidest: C; H; O; N; P; S • Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl • Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu

  3. Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes16 kg – toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt.

  4. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.

  5. Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta umbes780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S 70 kg kohta umbes140 g Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.

  6. Fosforit leidub:

  7. Väävlit leidub:

  8. Mesoelemendid Naatrium Na 70 kg kohta umbes100 g Kaalium K 70 kg kohta umbes140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.

  9. Kaaliumi leidub:

  10. Naatriumi leidub:

  11. Mesoelemendid Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes1kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Mg 70 kg kohta umbes19 g Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.

  12. Kaltsiumi leidub: • Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan.

  13. Magneesiumi leidub:

  14. Mesoelemendid Kloor Cl 70 kg kohta umbes95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Kloori leidub:

  15. Mikroelemendid Raud Fe Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.

  16. Rauda leidub:

  17. Joodi leidub:

  18. Vee tähtsus organismis: • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); • Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); • Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); • Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;

  19. Vee tähtsus rakus: • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. • hüdrofiilsed ained • lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool • hüdrofoobsed ained • ei lahustu vees nt rasvad ja õlid • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

  20. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori. • Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.

  21. Kasutatud materjal: • http://www.ninegemstones.com/body_elements.htm • http://www.grynefee.ee/tooted.php • http://www.hkpe.net/hkpe/human_body/chemical_level.htm • http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html • http://www.drhermann.at/aufklaerung/struma1.htm • http://www.grabovrat.com/weekly/grWeekly041121.html • http://www.evidencesofcreation.com/truth_of_life02.html • http://stevegarufi.com/storyplants.htm

More Related