Šveitsi Vabaühenduste Fond

1. Šveitsi Vabaühenduste Fond Merlin Sepp Šveitsi Vabaühenduste Fondi programmi juht

2. Lepinguline delegeerimine Mõisted • Avalik teenus– avalikkusele osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. Sisaldab nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid. Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. • Lepinguline delegeerimine– avaliku teenuse või tugifunktsiooni täideviimise üleandmine eraettevõttele, kodanikuühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile. Teenuse üleandja reeglina määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning omab õigust teostada järelevalvet teenuse pakkumise üle.

3. Näiteid... ...avalike teenuste osutamisest kohalike omavalitsuste (KOV) ja kodanikeühenduste partnerlusena: • sotsiaalteenused (lastele, kodututele, töötutele, erivajadustega inimestele, eakatele, vägivalla ohvritele, sõltlastele jt abivajajatele ) • kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jms) • spordiga seotud tegevused (treeningud, baasid, professionaalsed ja rahvaspordiüritused jms) • vaba- ja huviharidus (käsitöö, muusika, tants jm vabaharidus) • noorsootöö (noortekeskused, laagrid, noorteraadio jne) • kohaliku elu arendamine (külaseltside ja rahvamajade tegevus) • aga ka heakord, keskkonnahoid, haridus, tervishoid, turism, päästeteenused, kuriteoennetus jms.

4. Miks delegeerida? Delegeerimise eesmärgiks on teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning avalike teenuste osutamiseks vajaliku üldise võimekuse tõstmine. Delegeerimise põhjused / MTÜde eelised: • Võimalus teenust rahastada mitmest allikast • MTÜ-d arvestavad paremini sihtrühma vajadustega • Võime jõuda tulemuslikult erinevate elanikkonna gruppideni, võites nende usalduse ning töötada tihedalt koos nendega • Paindlikkus ja tulemuslikkus teenuse käivitamisel ning vajadusel ka lõpetamisel • Säilitada ja tõsta teenuse kvaliteeti • Paljudel juhtudel võime osutada teenuseid efektiivsemalt kui avaliku sektor

5. Võimalused vabaühendustele Läbi avalike teenuste lepingulise osutamise avaneb kodanikeühendustel võimalus • stabiilsele tegevusele ja rahastamisele, • teenuse sihipäraseks arendamiseks, • sunnib muutma oma organisatsiooni professionaalsemaks, • loob lisakontakte avaliku võimu esindajatega uute väljundite leidmiseks, • võimaldab teadmiste ja abi ülekandmist kodanikeühendustele.

6. Ülevaade "Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele" (Praxis, 2009) • Enam kui pooled KOVidest (ca 60% küsitletutest) teevad avalike teenuste osutamisel MTÜdega koostööd: nimetatud KOVid hõlmavad ca 87% Eesti elanikkonnast. • Otseselt avalikke teenuseid delegeerivad MTÜdele ca 42% küsitletud KOVidest (nn teenuse osutamise lepingud). Avalikke teenuseid delegeeritakse otseselt kõige rohkemsotsiaal-, spordi- ja kultuuri valdkondades. • Ülejäänud 18% sõlmivad lepinguid, mis tõstavad ühenduste teenuste osutamise suutlikkust (nn teenuse toetamise lepingud, millega kaetakse vaid kaudseid kulusid).

7. Ülevaade • Vaadates valdkonniti KOVide huvi tulevikus enam teenuseid MTÜdele delegeerida, siis peamiselt on KOVide esindajate huvi samades valdkondades, kus ühendusi peetakse võimekateks: kohaliku elu edendamine, sport, kultuur, noorsootöö. • Lisaks on KOVidel ka huvi delegeerida avalikketeenuseid mõnedes nendes valdkondades, kus MTÜdele võimekust praegu veel nii tugevaks ei peeta:nt sotsiaalteenused, huviharidus, kuriteoennetus ja heakord. • Avalike teenuste lepinguline delegeerimine näitab kasvutendentsi.

8. Probleemid KOVid tahavad teenusega koos vastutuse ära anda – ei tunne huvi teenuse sisu ja sihtgrupi vajaduste vastu: • Vähesed lepingud sisaldavad teenuse nõudeid • Teenuste kontroll on peamiselt formaalne • Teenuse arendamiseks ei kasutata sihtgrupi tagasisidet Teenuste osutamisele tuleb ise peale maksta: • Soovitakse minimeerida kulu, eeldatakse vabatahtlike olulist panust • Kohati piirdutakse tegevustoetuse või ruumide tasuta rendiga • Kuni aastased lepingud • Pikad viivitused maksetes ja lepingu ühepoolne muutmine Vähene koostöö omavalitsuste ja ühenduste endi vahel Teenuste osutamise teadvustatakse harva, et sel võiks olla roll arengukava meetmete elluviimisel

9. Katmata vajadused Lapsed, noored ja pered: • märkamine ja ennetamine, nt õpiraskustega ja vägivallailmingutega lapsed ja noored • alaealiste komisjoni lastele suunatud sotsiaalprogrammid • vanemate nõustamine • teenused erivajadustega lastele, noortele ja vanematele • laste ja noorte vaba-aja ning huvitegevused • sportimisvõimalused • perekeskused • lastehoid • ...

10. Katmata vajadused Täiskasvanud: • sportimisvõimalused ning sportimisvarustuste laenutuspunktid • hingehoid ja vaimset tervist toetavad teenused • võlanõustamisteenus • kogukonnateenused hajuasustuses • teenused üksikutele eakatele • teenused erivajadustega inimestele • teenused sõltlastele ja vanglast vabanenutele • ...

11. Millised seadusesätted? • Juhul kui avalik teenus antakse üle halduslepinguga, tuleb järgida Halduskoostöö seadust ja seal viidatud Riigihangete seaduse sätteid. (Haldusleping tuleb sõlmida alati, kui õigusakt seda otsesõnu nõuab, kui reguleeritakse kolmandate isikute õigusi ja kohustusi, kui tegemist on riigi või omavalitsuse otsese kohustusega ja kui tegemist on võimuvolituste kasutamisega.) • Juhul kui sõlmitakse tsiviilõiguslik leping, tuleb jälgida esmalt Riigihangete seadust. • Suur osa avalikke teenuseid (n: sotsiaalteenused) on võimalik delegeerida aga vabalt valitud viisil. Riigi vastutuse avalike teenuste üleandmisel sätestab Riigivastutusseadus.

12. Õiguslik raamistik • haldusmenetluse seadus (HMS) kui haldustegevust reguleeriv üldseadus nii haldusaktide kui halduslepingute kohta, • halduskoostöö seadus (HKS) kui eriseadus haldusülesannete üleandmiseks, • võlaõigusseadus (VÕS) kui üldseadus eraõiguslike lepingute kohta ning kohaldub ka halduslepingute suhtes, arvestades HMS-s, HKS-s ja eriseadustes sätestatud erisusi; • riigivastutuse seadus (RVastS), mis on oluline haldusülesande delegeerimisega kaasneva vastutuse puhul; • riigihangete seadus (RHS), mis reguleerib nii eraõigusliku lepingu kui ka halduslepingu (teatud erisustega) sõlmimise protsessi; • halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) on oluline toetuse eraldamisega seotud vaidluste lahendamisel ja halduslepingu vaidlustamisel; • tsiviilkohtumenetluse seadustik reguleerib vaidluste lahendamist eraõiguslike lepingute puhul; • valdkondlikud eriseadused, mis võivad näha ette halduslepingu sõlmimise volituse ning sätestada erisused halduskoostöö seadusega võrreldes (nt välistavad analüüsi koostamise või riigihanke menetluse, täpsustavad lepingu tingimusi või järelevalve teostamise korda jne). Samuti võivad eriseadused reguleerida toetuste eraldamise üldpõhimõtteid (nt sotsiaalhoolekandeseadus).

13. Teenuste üleandmise hea tava Avalike teenuste üleandmise ehk lepingulise delegeerimise hea tava eesmärgiks on tagada, et avalik võim kui teenuse üleandja ja kodanikeühendused kui teenuse osutajad lähtuksid teenuse elluviimisel ühesugustest põhimõtetest tagamaks ühiskonnale oluliste eesmärkide saavutamise. 1.  Üleandmise ettevalmistamine 2.  Lepingupartneri väljavalimine 3.  Lepingu sõlmimine ja läbirääkimised 4.  Lepingu juhtimine ja järelevalve http://ngo.ee/teenused-tava

14. Oluline: Kontseptsioon “Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendustele” (Siseministeerium 2010) - üldeesmärgiks on tõsta KOVide, riigiasutuste ja MTÜde võimekust läbi avalike teenuste delegeerimise süsteemse arendamise. Selleks on vaja tõsta KOVide ja riigiasutuste teadlikkust erinevatest delegeerimise viisidest, avaliku halduse organisatsioonide rollist delegeerimise protsessis ning tekitada kompetents valida eesmärgile sobivaim delegeerimise viis. (Olukorra analüüs, arendussuunad ja tegevused, kontseptsiooni rakendamine) http://www.siseministeerium.ee/public/Teenuste_deleeerimise_kontseptsioon_FIN.pdf

15. Oluline: Kodanikuühiskonna arengukavas aastateks 2011-2014 - üheks eesmärgiks: avalike teenuste osutamine avaliku sektori ja mittetulundusühenduste koostöös on läbipaistev, jätkusuutlik ja partnerluspõhimõtteid järgiv ning kodanikud on teenustega rahul. http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf

16. Oluline: EMSLi kodulehel eraldi keskkond “Avalikud teenused” • Avalike teenuste üleandmise hea tava • Korduma kippuvad küsimused avalike teenuste üleandmisest • Käsiraamat "Vabaühendused ja avalikud teenused: partnerlus avaliku sektoriga. Ülevaade ja juhised." • Juhtumianalüüsid • Näidislepingud (tulevad peatselt) • Kuulutused • Ja palju muud kasulikku http://ngo.ee/teenused

17. Šveitsi Vabaühenduste Fondtaotlusvoorud

18. Šveitsi Vabaühenduste Fond Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Eesti Šveitsi koostööprogrammi raames käivitatav toetusskeem. Toetusskeemi eesmärgid Üldeesmärk: Suurendada kodanikuühiskonna panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kui arengu ja osaluse olulise aspekti arendamisse. Alaeesmärk: Arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, mis aitavad kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Šveitsi VÜF toetab lisaks KÜSK’i põhikirjalist eesmärki aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

19. Dokumendid Taotlusvooru ettevalmistamisel ja läbiviimisel juhindub KÜSK dokumentidest : • Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raamkokkuleppe • Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raamkokkuleppe Vabaühenduste Fondi leping • Vabaühenduste Fondi lõpptaotlus • „SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital taotlusvooru avamise, taotluste ja heade ideede konkursi projektide menetlemise, toetuse avalikustamise ja toetuste kasutamise kontrollimise kord” • Šveitsi Vabaühenduste Fondi 2011.a. vabaühenduste avalike teenuste arendamise eeltöö / teenuse äriplaani koostamise projektide toetamise taotlusvooru tingimused • Šveitsi Vabaühenduste Fondi 2011.a. vabaühenduste avalike teenuste arendamise ja käivitamise / teenuse äriplaanide elluviimise projektide toetamise taotlusvooru tingimused • „SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhend KÜSK toetatud projekti aruandluse, kohapealse ja projekti dokumentatsiooni kontrolli teostamiseks“

20. Šveitsi Vabaühenduste Fond • Elluviimise periood: 52 kuud (aprill 2011 kuni juuli 2015) • Projektitoetusteks u. 2 milj eurot • Rahastatakse tegevusi, millel on sotsiaalset ebavõrdsust vähendav, sotsiaalset sidusust tõstev ja tervist soosivat keskkonda loov mõju. Taotleja ülesandeks on näidata, kuidas arendatav või uus avalik teenus seda rolli täidab. Oodatud on uudsed ning uuenduslikud lahendused-lähenemised avalike teenuste osutamiseks.

21. Šveitsi Vabaühenduste Fond Rahastatavad valdkonnad: • Sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused) • Sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused Siinkohal nii olemasolevate kodanikeühenduste poolt pakutavate avalike teenuste arendamine kui ka tegevuspiirkonna laiendamine ja uute teenuste väljatöötamine.

22. Šveitsi Vabaühenduste Fond Üle-Eestiliselt kaheetapiline taotlemine • Teenuse arendamise eeltöö – teenuse äriplaani koostamine • Projekti esitamise tähtaeg 1. august 2011 kell 15.00. • Projekti abikõlblikkuse periood 1. sept. 2011 kuni 29. veeb. 2012. • Toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 6 500 eurot. 2. Teenuse arendamine ja käivitamine – teenuse äriplaani elluviimine • Projekti esitamise tähtaeg 22. märts 2012 kell 15.00. • Projekti abikõlblikkuse periood 1. mai 2012 kuni 31. okt. 2013. • Toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 45 000 eurot.

23. Abikõlblikud taotlejad • Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all • Mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegutsevad avatult ja läbipaistvalt ning nende põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted ja juhatuse koosseis on avaldatud ühingu kodulehel. • Taotlejaks ei saa olla erakonnad, tööandjate ja äriühingute liidud, ametiühingud ja kutseliidud.

24. I etapp – äriplaani koostamine Teenuse arendamise eeltöö / äriplaani koostamine Taotlusvoor on mõeldud toetuste taotlemiseks teenuse äriplaani koostamise projektidele. Taotlusvoorus toetatakse projekte, mille eesmärgiks onarendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Siinkohal nii olemasolevate kodanikeühenduste poolt pakutavate avalike teenuste arendamine, teenuse pakkumise piirkonna laiendamine kui ka uute teenuste väljatöötamine. Oodatud on ka uudsed ning uuenduslikud lahendused-lähenemised avalike teenuste osutamiseks.

25. I etapp – äriplaani koostamine Projekti tulemusena peab valmima teenuse äriplaan teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. • Teenuse äriplaan koostatakse vastavalt KÜSK Šveitsi VÜF äriplaani vormile ning kaasates erinevaid osapooli (KOV, maavalitsus, teenuse sihtrühm, sama valdkonna teenuseosutajad Eestis, valdkonna eksperdid/praktikud jt). • Äriplaanis: teenuse kirjeldus; vajalikkuse põhjendus; kvaliteedistandardid ja kvalifikatsiooninõuded; teenuse osutaja analüüs; teostatavuse ja tasuvuse analüüs, teavitus- ja turundusplaan, riskide analüüs, finantsplaan jne. • Teenuse äriplaani koostamine peab olema kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga. Projektis peab selgelt välja toodud olema seos kohaliku või riikliku arengukavaga.

26. I etapp – äriplaani koostamine • Taotlemiseks on vajalik koostöökokkulepe vähemalt kahe KOViga, millega KOV kinnitab, et on huvitatud teenuse ühisest arendamisest koos taotlejaga. Juhul, kui teenust hakatakse rahastama riigieelarvest, siis on vaja ministeeriumi kinnituskirja, et soovib teenuse arendamisse sisuliselt panustada. • Projekt on edukas, kui selle lõppedes esitatakse koos teenuse äriplaaniga teenuse jätkusuutliku rahastamise kinnitused. • Projekti abikõlblik periood 1.september 2011 kuni 29. veebruar 2012.

27. Võimalik toetus • Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 110 000 eurot. • Toetussumma kogumaht ühele taotlejale on maksimaalselt 6 500 eurot. • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. • Projekti kaasrahastamine peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti mõlema vahearuande perioodi eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline kaasrahastamine.

28. Abikõlblikud kulud • projektimeeskonna töötasud; • eksperttasud (konkreetse mõõdetavate tööülesannete tegemiseks ja piiritletud ajamahus); • ürituste- ja koolituste (sh äriplaani koostamise koolitused) korraldamisega seotud kulud; • analüüside, strateegiate koostamisega seotud kulud; • projekti tegevustega seotud ning projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt. õigusabi, notaritasud, tehnilise- ja finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud jt), mis peavad sellisena olema kavandatud ka projekti eelarves; • projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi- ja kommunikatsioonikulud vastavalt toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korrale; • riiklikud maksud ja lõivud, mis ei ole Eesti riigi poolt tagastatavad (nt käibemaks); • muud projekti elluviimisega seotud taotluse eelarve seletuskirjas põhjendatud kulud.

29. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku töö mitterahalise panuse arvestamisel võetakse arvesse tööks kuluv aeg ja keskmine vastava töö tunni- või päevatasu. See peab olema realistlik, põhjendatud ning kooskõlas Statistikaameti kodulehel viimati avaldatud vastava valdkonna keskmise palgatasemega, mille kohta antakse viide projekti taotlusvormis eelarve seletuskirjas. • Vabatahtliku tööna ei arvestata nende inimeste vabatahtlikku tööd, kes saavad projekti kaudu töötasu või täidavad projekti lepingulisi tellimusi. • Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav.

30. Mitteabikõlblikud kulud • ehituslikud investeeringud; • toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (sh tehingud juhatuse liikmele ja projektijuhile kuuluva äriühinguga, v.a. leping FIEga); • projektijuhtimise, -koordineerimise vmt sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga); • projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis; • üle 2 000 EUR tellitud tööd ja teenused, kui nende kohta ei ole võetud vähemalt kahte pakkumist; • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; • viivised, rahatrahvid jmt; • organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud; • reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; • muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud (nt pangakaardi hooldustasud).

31. Toetuse väljamaksmine Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • toetuslepingu allakirjutamise järel 80% toetusest; • lõpparuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel mais 2012 taotleja maksetaotluse alusel 20%.

32. Taotluste esitamine Vormikohane taotlus, eelarve ja lisad esitataksehiljemalt 01. augustiks 2011 kell 15.00 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui kapaberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse tähitud kirja või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks taotlus koos eelarve ja lisadega e-kirja teel aadressile:vyf@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse paberkandjal kopeerimata elektrooniliselt aadressile: vyf@kysk.ee.

33. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlblikkuse kontrollimist. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile. • Lõpliku rahastamisotsuse langetab KÜSK nõukogu

34. Teavitamine ja viitamine • KÜSK Šveitsi VÜF toetatud projekt ja selle täitmine kajastatakse taotleja veebilehel kergesti leitavana, seejuures viidatakse KÜSK Šveitsi VÜF toetusele. • Toetuse saajad avaldavad oma organisatsiooni või projekti kodulehel minimaalselt projekti nime, lühikirjelduse ja eesmärgid, projekti tegevuskava ja eraldatud toetuse summa ning regulaarselt projekti üritused, väljundid ja tulemused. • Toetuse saaja teavitab projekti elluviimise käigus avalikkust regulaarselt projekti tegevustest ja saadud toetusest. Ürituste korraldamisel toovad korraldajad esile ürituse seose saadud toetusega. • Taotleja veebilehtedel, infomaterjalidel, kutsetel, ürituste programmidel, esitlus- jt materjalidel, sh digitaalsetel, esitatakse sobivas kohas KÜSK Šveitsi VÜF logo ja/või viide projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ”

35. Kui kõik äriplaani koostamise projektid lõppenud, äriplaanid valmis, lõpparuanne esitatud ja heaks kiidetud SIIS...

36. II etapp – äriplaani elluviimine Avalike teenuste arendamine ja käivitamine /teenuse äriplaanide elluviimine Taotlusvoor on mõeldud toetuste taotlemiseks teenuse äriplaani elluviimise (teenuse osutamise) projektidele. Taotlusvoorus toetatakse projekte, mille eesmärgiks onarendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Siinkohal nii olemasolevate kodanikeühenduste poolt pakutavate avalike teenuste arendamine, teenuse pakkumise piirkonna laiendamine kui ka uute teenuste väljatöötamine. Oodatud on ka uudsed ning uuenduslikud lahendused-lähenemised avalike teenuste osutamiseks.

37. II etapp – äriplaani elluviimine Fookuses: • sotsiaalteenused(nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused); • sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavadteenused(sport, noorsootöö, huvi- ja vabaharidus, kogukonnateenused).

38. II etapp – äriplaani elluviimine Teenuse arendamine ja käivitamine – teenuse äriplaani elluviimine teenuse osutamiseks, kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning selle jätkusuutlikkuse tagamiseks (vastavalt taotlusele, eelarvele ning äriplaanile). Taotlemiseks on vajalik koostöökokkulepe vähemalt kahe KOViga, millega KOV kinnitab, et on huvitatud teenuse ühisest käivitamisest koos taotlejaga. Juhul, kui teenust hakatakse rahastama riigieelarvest, siis on vaja ministeeriumi kinnituskirja, et soovib teenuse arendamisse sisuliselt panustada. Rohkemate KOVide osalus katab suurema piirkonna vajaduse teenuse järele, suurendab teenuse jätkusuutlikkust ning annab hindamisel lisapunkte.

39. II etapp – äriplaani elluviimine • Samuti annab lisapunkte, kui teenuse osutamisel tehakse koostööd kohalike organisatsioonidega, elanikega ja valdkondliku katusorganisatsiooniga (vt projektide hindamiskriteeriume). • Teenuse käivitamine peab olema kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga. • Projektis peab selgelt välja toodud olema seos kohaliku või riikliku arengukavaga. • Teenuse kvaliteedi hindamise ja arendamise süsteemi kujundamine peab põhinema teenuse tarbija ning sihtgrupi tagasisidel. • Projekt on edukas, kui on tagatud teenuse osutamine ja rahastamine peale projekti lõppu. • Projekti abikõlblik periood 1.mai 2012 kuni 31. oktoober 2013.

40. Võimalik toetus • Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 690 000 eurot. • Toetussumma kogumaht ühele taotlejale on maksimaalselt 45 000 eurot. • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. • Projekti kaasrahastamine peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti mõlema vahearuande perioodi eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline kaasrahastamine.

41. Abikõlblikud kulud • projektimeeskonna töötasud; • eksperttasud (konkreetse mõõdetavate tööülesannete tegemiseks ja piiritletud ajamahus); • teenuse sisu arendamiseks vajalikel õppereisidel või koolitustel osalemine, teenuse alase kirjanduse ostmine ja selle läbitöötamine, mentorõpe jms; • projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide väljaandmisega seotud kulud; • teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine jmt); • projekti tegevustega seotud ning projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt. õigusabi, notaritasud, tehnilise- ja finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud jt), mis peavad sellisena olema kavandatud ka projekti eelarves; • projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi- ja kommunikatsioonikulud vastavalt toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korrale;

42. Abikõlblikud kulud • projekti elluviimisega seotud ning teenuse osutamiseks ja arendamiseks vajalike põhivara ning vahendite (spetsiaalne inventar, seadmed, mööbel, tarkvara jmt) soetamine kuni 30% ulatuses projekti maksumusest (maksimaalselt 13 500 eurot); vajadus ja edasine kasutamine avalikes huvides põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas; soetatud põhivara ning vahendid (va bürootarbed) peavad jääma taotleja käsutusse 5 aastaks, va kui KÜSK annab välja vastava kirjaliku loa; • riiklikud maksud ja lõivud, mis ei ole Eesti riigi poolt tagastatavad (nt käibemaks); • teenuse osutamisega seotud kulud; • kaasfinantseeringu katmine teistelt rahastajatelt/fondidest saadud toetusega suurprojektile on abikõlblik juhul, kui selle sisu ja eesmärgid on kooskõlas Šveitsi Vabaühenduste Fondi eesmärgi ja tingimustega (vajalik on rahastamise allika kinnitus); • muud projekti elluviimisega seotud taotluse eelarve seletuskirjas põhjendatud kulud.

43. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku töö mitterahalise panuse arvestamisel võetakse arvesse tööks kuluv aeg ja keskmine vastava töö tunni- või päevatasu. See peab olema realistlik, põhjendatud ning kooskõlas Statistikaameti kodulehel viimati avaldatud vastava valdkonna keskmise palgatasemega, mille kohta antakse viide projekti taotlusvormis eelarve seletuskirjas. • Vabatahtliku tööna ei arvestata nende inimeste vabatahtlikku tööd, kes saavad projekti kaudu töötasu või täidavad projekti lepingulisi tellimusi. • Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav.

44. Mitteabikõlblikud kulud • ehituslikud investeeringud (va kaasfinantseeringust); • toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (sh tehingud juhatuse liikmele ja projektijuhile kuuluva äriühinguga, v.a. leping FIEga); • projektijuhtimise, -koordineerimise vmt sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga); • projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis; • üle 2 000 EUR tellitud tööd ja teenused, kui nende kohta ei ole võetud vähemalt kahte pakkumist; • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; • viivised, rahatrahvid jmt; • organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud; • reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; • muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud (nt pangakaardi hooldustasud).

45. Toetuse väljamaksmine Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • toetuslepingu allakirjutamise järel 40% toetusest; • I vahearuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel detsembris 2012 taotleja maksetaotluse alusel 20%. • II vahearuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel mais 2013 taotleja maksetaotluse alusel 30%. • lõpparuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel detsembris 2013 taotleja maksetaotluse alusel 10%.

46. Taotluste esitamine Vormikohane taotlus, eelarve ja lisad esitataksehiljemalt 22. märtsiks 2012 kell 15.00 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui kapaberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse tähitud kirja või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks taotlus koos eelarve ja lisadega e-kirja teel aadressile:vyf@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse paberkandjal kopeerimata elektrooniliselt aadressile: vyf@kysk.ee.

47. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlblikkuse kontrollimist. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile. • Lõpliku rahastamisotsuse langetab KÜSK nõukogu

48. Teavitamine ja viitamine • KÜSK Šveitsi VÜF toetatud projekt ja selle täitmine kajastatakse taotleja veebilehel kergesti leitavana, seejuures viidatakse KÜSK Šveitsi VÜF toetusele. • Toetuse saajad avaldavad oma organisatsiooni või projekti kodulehel minimaalselt projekti nime, lühikirjelduse ja eesmärgid, projekti tegevuskava ja eraldatud toetuse summa ning regulaarselt projekti üritused, väljundid ja tulemused. • Toetuse saaja teavitab projekti elluviimise käigus avalikkust regulaarselt projekti tegevustest ja saadud toetusest. Ürituste korraldamisel toovad korraldajad esile ürituse seose saadud toetusega. • Taotleja veebilehtedel, infomaterjalidel, kutsetel, ürituste programmidel, esitlus- jt materjalidel, sh digitaalsetel, esitatakse sobivas kohas KÜSK Šveitsi VÜF logo ja/või viide projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ”

49. Šveitsi Vabaühenduste Fond Projekti nõuded • Vähemalt kahe omavalitsuse kinnituskiri, et osaleb projektis ja on valmis teenust osaliselt või täies mahus rahastama peale projekti lõppu. • Juhul, kui teenust hakatakse rahastama riigieelarvest, siis on vaja ministeeriumi kinnituskirja, et soovib teenuse arendamisse sisuliselt panustada. • Teenuse arendusprojekt peab katma kogu omavalitsuse territooriumil elava teenuse sihtgrupi vajaduse. Kui omavalitsuses on samas valdkonnas teenuseosutajaid, siis on vajalik nendega ühiselt tagada omavalitsuse territooriumi katmine (eelistatud on ühine taotlemine). • Viide kohalikule või riiklikule arengukavale – missuguse eesmärgi saavutamisse ja missugusesse meetmesse panustatakse. • Teenuse arendamise eeltöö ning käivitamine kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga. • Teenuse kvaliteedi hindamise ja arendamise süsteemi kujundamine, mis põhineb teenuse tarbija ning sihtgrupi tagasisidel.

50. Suured tänud! Merlin Sepp Šveitsi Vabaühenduste Fondi programmi juht Merlin.Sepp@kysk.ee 53 016 866; 655 245 www.kysk.ee