Šveitsi Vabaühenduste Fond

1. Šveitsi Vabaühenduste Fond Merlin sepp

2. Lepinguline delegeerimine Mõisted • Avalik teenus– avalikkusele osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. Sisaldab nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid. Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. • Lepinguline delegeerimine– avaliku teenuse või tugifunktsiooni täideviimise üleandmine eraettevõttele, kodanikuühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile. Teenuse üleandja reeglina määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning omab õigust teostada järelevalvet teenuse pakkumise üle.

3. Näiteid... ...avalike teenuste osutamisest kohalike omavalitsuste (KOV) ja kodanikeühenduste partnerlusena: • sotsiaalteenused • kultuuriteenused • spordiga seotud tegevused • vaba- ja huviharidus • noorsootöö • kohaliku elu arendamine • aga ka heakord, keskkonnahoid, haridus, tervishoid, turism, päästeteenused, kuriteoennetus jms.

4. Miks delegeerida? Delegeerimise eesmärgiks on teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning avalike teenuste osutamiseks vajaliku üldise võimekuse tõstmine. Delegeerimise põhjused / MTÜde eelised: • Võimalus teenust rahastada mitmest allikast • MTÜ-d arvestavad paremini sihtrühma vajadustega • Võime jõuda tulemuslikult erinevate elanikkonna gruppideni, võites nende usalduse ning töötada tihedalt koos nendega • Paindlikkus ja tulemuslikkus teenuse käivitamisel ning vajadusel ka lõpetamisel • Säilitada ja tõsta teenuse kvaliteeti • Paljudel juhtudel võime osutada teenuseid efektiivsemalt kui avaliku sektor

5. Võimalused vabaühendustele Läbi avalike teenuste lepingulise osutamise avaneb kodanikeühendustel võimalus • stabiilsele tegevusele ja rahastamisele, • teenuse sihipäraseks arendamiseks, • sunnib muutma oma organisatsiooni professionaalsemaks, • loob lisakontakte avaliku võimu esindajatega uute väljundite leidmiseks, • võimaldab teadmiste ja abi ülekandmist kodanikeühendustele.

6. Ülevaade "Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele" (Praxis, 2009) • Enam kui pooled KOVidest (ca 60% küsitletutest) teevad avalike teenuste osutamisel MTÜdega koostööd: nimetatud KOVid hõlmavad ca 87% Eesti elanikkonnast. • Otseselt avalikke teenuseid delegeerivad MTÜdele ca 42% küsitletud KOVidest (nn teenuse osutamise lepingud). Avalikke teenuseid delegeeritakse otseselt kõige rohkemsotsiaal-, spordi- ja kultuuri valdkondades. • Ülejäänud 18% sõlmivad lepinguid, mis tõstavad ühenduste teenuste osutamise suutlikkust (nn teenuse toetamise lepingud, millega kaetakse vaid kaudseid kulusid).

7. Ülevaade • Vaadates valdkonniti KOVide huvi tulevikus enam teenuseid MTÜdele delegeerida, siis peamiselt on KOVide esindajate huvi samades valdkondades, kus ühendusi peetakse võimekateks: kohaliku elu edendamine, sport, kultuur, noorsootöö. • Lisaks on KOVidel ka huvi delegeerida avalikketeenuseid mõnedes nendes valdkondades, kus MTÜdele võimekust praegu veel nii tugevaks ei peeta:nt sotsiaalteenused, huviharidus, kuriteoennetus ja heakord. • Avalike teenuste lepinguline delegeerimine näitab kasvutendentsi.

8. Probleemid KOVid tahavad teenusega koos vastutuse ära anda – ei tunne huvi teenuse sisu ja sihtgrupi vajaduste vastu: • Vähesed lepingud sisaldavad teenuse nõudeid • Teenuste kontroll on peamiselt formaalne • Teenuse arendamiseks ei kasutata sihtgrupi tagasisidet Teenuste osutamisele tuleb ise peale maksta: • Soovitakse minimeerida kulu, eeldatakse vabatahtlike olulist panust • Kohati piirdutakse tegevustoetuse või ruumide tasuta rendiga • Kuni aastased lepingud • Pikad viivitused maksetes ja lepingu ühepoolne muutmine Vähene koostöö omavalitsuste ja ühenduste endi vahel Teenuste osutamise teadvustatakse harva, et sel võiks olla roll arengukava meetmete elluviimisel

9. Katmata vajadused Lapsed, noored ja pered: • märkamine ja ennetamine, nt õpiraskustega ja vägivallailmingutega lapsed ja noored • alaealiste komisjoni lastele suunatud sotsiaalprogrammid • vanemate nõustamine • teenused erivajadustega lastele, noortele ja vanematele • laste ja noorte vaba-aja ning huvitegevused • sportimisvõimalused • perekeskused • lastehoid • ...

10. Katmata vajadused Täiskasvanud: • sportimisvõimalused ning sportimisvarustuste laenutuspunktid • hingehoid ja vaimset tervist toetavad teenused • võlanõustamisteenus • kogukonnateenused haja-asustuses • teenused üksikutele eakatele • teenused erivajadustega inimestele • teenused sõltlastele ja vanglast vabanenutele • ...

11. Millised seadusesätted? • Juhul kui avalik teenus antakse üle halduslepinguga, tuleb järgida Halduskoostöö seadust ja seal viidatud Riigihangete seaduse sätteid. (Haldusleping tuleb sõlmida alati, kui õigusakt seda otsesõnu nõuab, kui reguleeritakse kolmandate isikute õigusi ja kohustusi, kui tegemist on riigi või omavalitsuse otsese kohustusega ja kui tegemist on võimuvolituste kasutamisega.) • Juhul kui sõlmitakse tsiviilõiguslik leping, tuleb jälgida esmalt Riigihangete seadust. • Suur osa avalikke teenuseid (n: sotsiaalteenused) on võimalik delegeerida aga vabalt valitud viisil. Riigi vastutuse avalike teenuste üleandmisel sätestab Riigivastutusseadus.

12. Õiguslik raamistik • haldusmenetluse seadus (HMS) kui haldustegevust reguleeriv üldseadus nii haldusaktide kui halduslepingute kohta, • halduskoostöö seadus (HKS) kui eriseadus haldusülesannete üleandmiseks, • võlaõigusseadus (VÕS) kui üldseadus eraõiguslike lepingute kohta ning kohaldub ka halduslepingute suhtes, arvestades HMS-s, HKS-s ja eriseadustes sätestatud erisusi; • riigivastutuse seadus (RVastS), mis on oluline haldusülesande delegeerimisega kaasneva vastutuse puhul; • riigihangete seadus (RHS), mis reguleerib nii eraõigusliku lepingu kui ka halduslepingu (teatud erisustega) sõlmimise protsessi; • halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) on oluline toetuse eraldamisega seotud vaidluste lahendamisel ja halduslepingu vaidlustamisel; • tsiviilkohtumenetluse seadustik reguleerib vaidluste lahendamist eraõiguslike lepingute puhul; • valdkondlikud eriseadused, mis võivad näha ette halduslepingu sõlmimise volituse ning sätestada erisused halduskoostöö seadusega võrreldes (nt välistavad analüüsi koostamise või riigihanke menetluse, täpsustavad lepingu tingimusi või järelevalve teostamise korda jne). Samuti võivad eriseadused reguleerida toetuste eraldamise üldpõhimõtteid (nt sotsiaalhoolekandeseadus).

13. Teenuste üleandmise hea tava Avalike teenuste üleandmise ehk lepingulise delegeerimise hea tava eesmärgiks on tagada, et avalik võim kui teenuse üleandja ja kodanikeühendused kui teenuse osutajad lähtuksid teenuse elluviimisel ühesugustest põhimõtetest tagamaks ühiskonnale oluliste eesmärkide saavutamise. 1.  Üleandmise ettevalmistamine 2.  Lepingupartneri väljavalimine 3.  Lepingu sõlmimine ja läbirääkimised 4.  Lepingu juhtimine ja järelevalve http://ngo.ee/teenused-tava

14. Oluline: Kontseptsioon “Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendustele” (Siseministeerium 2010) - üldeesmärgiks on tõsta KOVide, riigiasutuste ja MTÜde võimekust läbi avalike teenuste delegeerimise süsteemse arendamise. Selleks on vaja tõsta KOVide ja riigiasutuste teadlikkust erinevatest delegeerimise viisidest, avaliku halduse organisatsioonide rollist delegeerimise protsessis ning tekitada kompetents valida eesmärgile sobivaim delegeerimise viis. (Olukorra analüüs, arendussuunad ja tegevused, kontseptsiooni rakendamine) http://www.siseministeerium.ee/public/Teenuste_deleeerimise_kontseptsioon_FIN.pdf

15. Oluline: Kodanikuühiskonna arengukavas aastateks 2011-2014 - üheks eesmärgiks: avalike teenuste osutamine avaliku sektori ja mittetulundusühenduste koostöös on läbipaistev, jätkusuutlik ja partnerluspõhimõtteid järgiv ning kodanikud on teenustega rahul. http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf

16. Oluline: EMSLi kodulehel eraldi keskkond “Avalikud teenused” • Avalike teenuste üleandmise hea tava • Korduma kippuvad küsimused avalike teenuste üleandmisest • Käsiraamat "Vabaühendused ja avalikud teenused: partnerlus avaliku sektoriga. Ülevaade ja juhised." http://ngo.ee/teenused

17. Šveitsi Vabaühenduste Fondtaotlusvoorud

18. Šveitsi Vabaühenduste Fond Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Eesti Šveitsi koostööprogrammi raames käivitatav toetusskeem. Toetusskeemi eesmärgid Üldeesmärk: Suurendada kodanikuühiskonna panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kui arengu ja osaluse olulise aspekti arendamisse. Alaeesmärk: Arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, mis aitavad kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Šveitsi VÜF toetab lisaks KÜSK’i põhikirjalist eesmärki aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

19. Šveitsi Vabaühenduste Fond • Elluviimise periood: 52 kuud (aprill 2011 kuni juuli 2015) • Projektitoetusteks u. 2 milj eurot

20. Šveitsi Vabaühenduste Fond Taotlusvoorude raames toetatakse projekte, mille eesmärgiks on arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Teenuste valdkonnad: • Sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused). • Sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused. Siinkohal nii olemasolevate vabaühenduste poolt pakutavate avalike teenuste arendamine kui ka tegevuspiirkonna laiendamine ja uute teenuste väljatöötamine.

21. Šveitsi Vabaühenduste Fond Taotlusvoorud: 1. Teenuse arendamise eeltöö – taotlusvoor avaliku teenuse äriplaani koostamiseks 2. Teenuse arendamine ja käivitamine – taotlusvoor avaliku teenuse käivitamiseks/osutamiseks (äriplaani elluviimiseks)

22. Ülevaade

23. Avatud taotlusvoorud 1. Teenuse arendamise eeltöö – teenuse äriplaani koostamise taotlusvoor Projekti esitamise tähtaeg 15. jaanuar 2013 kell 15.00.Projekti abikõlblikkuse periood 1. märts kuni 30. juuni 2013.Toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 3 000 eurot. 2.Teenuse arendamine ja käivitamine – teenuse äriplaani elluviimise taotlusvoor Projekti esitamise tähtaeg 24. september 2013 kell 15.00.Projekti abikõlblikkuse periood 1. dets. 2013 kuni 28. veebr. 2015.Toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 30 000 eurot.

24. Taotlejale kehtivad nõuded • Taotleja tegutseb avalikes huvides ja taotleja on enne taotluse esitamist olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt 1 aasta varem. Avalikes huvides tegutsemine tähendab: - taotleja avalikkusele suunatud eesmärke ja tegevusi; - taotleja põhikirjas on sätestatud, et pärast ühingu lõpetamist antakse vara üle vastavalt tulumaksuseaduse § 11 lõike 2 punktile 4 või sarnastel eesmärkidel tegutsevatele ühingutele. • Taotleja tegevus on avalik, tal on tema tegevust tutvustav veebileht ning tema põhikiri, majandusaasta aruanded ja juhtorganite koosseisud on avaldatud tema veebilehel; • Taotleja järgib oma tegevuses kodanikuühenduste eetilise tegevuse üldtunnustatud põhimõtteid, mille kohta ta esitab vastava kinnituse või ühingu eetikakoodeksi oma veebilehel; • taotleja ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu, äriühingute või ettevõtjate liidu, ametiühingu või ameti ja/või kutseliidu valitseva mõju all.

25. Taotlusvoor äriplaani koostamiseks Taotlusvoorus toetatakse projekte, mille eesmärgiks onarendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Toetust on võimalik taotleda vabaühenduste ja avaliku võimu koostööna pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi tõstmisele suunatud äriplaani koostamiseks. Taotlemiseks on vajalik esitada allkirjastatud koostöö kinnitus-kirjad vähemalt kahe kohaliku omavalituse või ministeeriumiga, kus avaliku võimu partner kinnitab, et on huvitatud teenuse ühisest arendamisest koos taotlejaga.

26. Taotlusvoor äriplaani koostamiseks Toetatava projekti tulemusenavalmib teenuse äriplaan teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. Projekti tulemusena on sõlmitud koostöökokkulepped avaliku võimu partneritega teenuse jätkusuutlikuks osutamiseks, finantseerimiseks.

27. Taotlusvoor teenuse käivitamiseks (äriplaani elluviimiseks) • Taotluste esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2013.a. kell 15.00 • Projekti abikõlblikkuse periood on 1. märts kuni 30. juuni 2013.a. • Taotlusvooru toetuste piirmäär on 60 000 eurot. • Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt 3 000 eurot. • Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest. Taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti maksumusest ja võib olla rahaline või rahaliselt mõõdetav panus. Vähemalt 50% taotleja omafinantseeringust peab olema rahaline.

28. Äriplaani koostamine Teenuse äriplaan koostatakse vastavalt KÜSK Šveitsi VÜF äriplaani vormile ning kaasates erinevaid osapooli (KOV, maavalitsus, teenuse sihtrühm, sama valdkonna teenuseosutajad Eestis, valdkonna eksperdid/praktikud jt). Äriplaanis: teenuse kirjeldus; vajalikkuse põhjendus; kvaliteedistandardid ja kvalifikatsiooninõuded; teenuse osutaja analüüs; teostatavuse ja tasuvuse analüüs, teavitus- ja turundusplaan, riskide analüüs, finantsplaan jne. Teenuse äriplaani koostamine peab olema kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga. Projektis peab selgelt välja toodud olema seos kohaliku või riikliku arengukavaga.

29. Abikõlblikud kulud • projekti elluviimisega otseselt seotud töötaja(te) töötasu ja tööjõu maksud; • projekti tegevustega seotud, projekti elluviimiseks vajalikud ning projekti eelarves kajastatud sisseostetavate teenuste sh konsultatsiooniteenuste ning õigusabi kulud. Konsultatsiooniteenused teenuse äriplaani koostamiseks võivad moodustada maksimaalselt 30% KÜSK toetusest; • projekti tegevustega seotud ürituste (ümarlauad, seminarid, infopäevad, koostöökohtumised, praktilised äriplaani koostamise koolitused jmt) korraldamisega seotud kulud; • projekti elluviimisega seotud transpordi- ja lähetuskulud, mis on arvestatud ja vormistatud lähtudes kehtivatest maksuseadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ning toetuse saaja kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast; • projekti elluviimisega seotud bürooruumide üüri-, side-, kommunikatsiooni- ja bürootarvete kulu vastavalt toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korrale; • muud projekti elluviimisega seotud projekti eelarves sisalduvad põhjendatud ja vajalikud kulud. • rahaliselt mõõdetav panus (eelkõige ruumide, seadmete ja mööbli kasutuskulu, vabatahtlik töö), mis sisalduvad taotluse eelarves omafinantseeringu vastavas kulugrupis ja mille väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav; • projekti läbiviimisega seotud riiklikud maksud ja lõivud, mis ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad;

30. Mitteabikõlblikud kulud • amortisatsioonikulud, • investeeringud, sh ehitusinvesteeringute kulud; • äriplaani koostamise sisseostmine teistelt juriidilistelt isikutelt; • toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (sh tehingud teise juriidilise isikuga, mis kuulub toetuse saaja juhatuse liikmele või projekti eelarvest töötasu saavatele töötajatele või milles nad on juhtimisorgani liikmed, kui selleks ei ole saadud KÜSK kirjalikku nõusolekut, v.a leping FIEga). Huvide konflikti ohu on kohustatud esile tooma toetuse taotleja taotluses või projekti elluviimise käigus. • projektijuhtimise, -koordineerimise vmt sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a leping FIE-ga); • projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis toetuse saaja rahaliselt mõõdetava panusena; • üle 2 000 euro maksvad tellitud tööd ja teenused, kui nende kohta ei ole võetud vähemalt kolme pakkumist; • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; • esinduskulud; • viivised, rahatrahvid jmt; • organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud; • reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; • muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud (nt pangakaardi hooldustasud, kindlustamiskulud); • projekti kaasrahastamine mõne teise toetaja poolt, kui selle toetaja rahaeralduses ei ole näidatud, et toetus antakse KÜSKile esitatud projekti tegevus(t)e toetamiseks.

31. Toetuse väljamaksmine Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • toetuslepingu allakirjutamise järel 80%; • lõpparuande kontrollimise ja heakskiitmise järel 20%.

32. Taotluste esitamine Taotlus tuleb esitada hiljemalt 15. jaanuariks 2013.a. kell 15.00 digitaalselt allkirjastatuna aadressile vyf@kysk.ee või paberkandjal. Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse või tuuakse käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks saadetakse taotluskoos eelarve ja lisadega e-kirjaga aadressile vyf@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest: • projekti taotlusvorm; • projekti eelarve; • avaliku võimu koostöö kinnituskirjad.

33. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo, kontrollime taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile. • Lõpliku rahastamisotsuse langetab KÜSK nõukogu

34. Teavitamine ja viitamine • KÜSK Šveitsi VÜF toetatud projekt ja selle täitmine kajastatakse taotleja veebilehel kergesti leitavana, seejuures viidatakse KÜSK Šveitsi VÜF toetusele. • Toetuse saajad avaldavad oma organisatsiooni või projekti kodulehel minimaalselt projekti nime, lühikirjelduse ja eesmärgid, projekti tegevuskava ja eraldatud toetuse summa ning regulaarselt projekti üritused, väljundid ja tulemused. • Toetuse saaja teavitab projekti elluviimise käigus avalikkust regulaarselt projekti tegevustest ja saadud toetusest. Ürituste korraldamisel toovad korraldajad esile ürituse seose saadud toetusega. • Taotleja veebilehtedel, infomaterjalidel, kutsetel, ürituste programmidel, esitlus- jt materjalidel, sh digitaalsetel, esitatakse sobivas kohas KÜSK Šveitsi VÜF logo ja/või viide projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ”

35. Kui kõik äriplaani koostamise projektid lõppenud, äriplaanid valmis, lõpparuanne esitatud ja heaks kiidetud SIIS...

36. Taotlusvoor teenuse käivitamiseks (äriplaani elluviimiseks) Taotlusvoorus toetatakse projekte, mille eesmärgiks onarendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Toetust on võimalik taotleda vabaühenduste ja avaliku võimu koostööna pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi tõstmisele suunatud äriplaani elluviimiseks, teenuse osutamiseks. Toetatava projekti eelduseks on teenuse äriplaan, mis on koostatud vastavalt KÜSK Šveitsi VÜF äriplaani vormile ning kaasates erinevaid osapooli. Toetatava projekti teiseks eelduseks on allkirjastatud koostöö kinnituskirjad vähemalt kahe kohaliku omavalituse või ministeeriumiga, kus avaliku võimu partner kinnitab, et on valmis koos taotlejaga teenust käivitama ning rahaliselt panustama.

37. Taotlusvoor teenuse käivitamiseks (äriplaani elluviimiseks) Toetatavate avalike teenuste valdkonnad: • sotsiaalteenused(nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused); • sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavadteenused(sport, noorsootöö, huvi- ja vabaharidus, kogukonnateenused).

38. Taotlusvoor teenuse käivitamiseks (äriplaani elluviimiseks) • Taotluste esitamise tähtaeg on 24. september 2013.a. kell 15.00 • Projekti abikõlblikkuse periood on 1. detsember 2013 kuni 28. veebruar 2015. • Taotlusvooru toetuste piirmäär on 550 000 eurot. • Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt 30 000 eurot. • Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest. Taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti maksumusest ja võib olla rahaline või rahaliselt mõõdetav panus. Vähemalt 50% taotleja omafinantseeringust peab olema rahaline.

39. Teenuse käivitamine (äriplaani elluviimine) • Teenuse käivitamine peab olema kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga. • Peab olema selge seos kohaliku või riikliku arengukavaga. • Teenuse kvaliteedi hindamise ja arendamise süsteemi kujundamine peab põhinema teenuse tarbija ning sihtgrupi tagasisidel. Toetatava projekti tulemusena on käivitatud avaliku teenuse osutamine koostöös avaliku võimu partneritega. Projekti tulemusena on sõlmitud teenuse delegeerimise-osutamise lepingud avaliku võimu partneritega teenuse jätkusuutlikuks osutamiseks, finantseerimiseks.

40. Abikõlblikud kulud • projekti elluviimisega otseselt seotud töötaja(te) töötasu ja tööjõu maksud; • projekti tegevustega seotud, projekti elluviimiseks vajalikud ning projekti eelarves kajastatud sisseostetavate teenuste kulud; • projekti tegevusega seotud ürituste korraldamisega seotud kulud; • projekti info- ja teavitustegevuste kulud, (veebilehega seotud, projekti meedias kajastamise, trükiste ja digitaalsete infokandjate väljaandmise jmt kulud); • projekti elluviimisega seotud vahendite (sh põhivara) soetamine kuni 30% ulatuses projekti maksumusest (maksimaalselt 9 000 eurot KÜSK toetusest); vajadus ja edasine kasutamine avalikes huvides põhjendatakse eelarve seletuskirjas; soetatud põhivara ning vahendid (va bürootarbed) peavad jääma taotleja käsutusse 5 aastaks, va kui KÜSK annab välja vastava kirjaliku loa; • projekti elluviimisega seotud transpordi- ja lähetuskulud, mis on arvestatud ja vormistatud lähtudes kehtivatest maksuseadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ning toetuse saaja kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast; • projekti elluviimisega seotud bürooruumide üüri-, side-, kommunikatsiooni- ja bürootarvete kulu vastavalt toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korrale; • muud projekti elluviimisega seotud projekti eelarves sisalduvad põhjendatud ja vajalikud kulud, sh ka projekti elluviimisega otseselt seotud siseruumides vajalikud väikesemahulised remondikulud; • rahaliselt mõõdetav panus (eelkõige ruumide, seadmete ja mööbli kasutuskulu, vabatahtlik töö), mis sisalduvad taotluse eelarves omafinantseeringu vastavas kulugrupis ja mille väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav; • projekti läbiviimisega seotud riiklikud maksud ja lõivud, mis ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad;

41. Mitteabikõlblikud kulud • amortisatsioonikulud, • ehitusinvesteeringute kulud (va kaasfinantseeringust); • toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (sh tehingud teise juriidilise isikuga, mis kuulub toetuse saaja juhatuse liikmele või projekti eelarvest töötasu saavatele töötajatele või milles nad on juhtimisorgani liikmed, kui selleks ei ole saadud KÜSK kirjalikku nõusolekut, v.a leping FIEga). Huvide konflikti ohu on kohustatud esile tooma toetuse taotleja taotluses või projekti elluviimise käigus. • projektijuhtimise, -koordineerimise vmt sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a leping FIE-ga); • projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis toetuse saaja rahaliselt mõõdetava panusena; • üle 2 000 euro maksvad tellitud tööd ja teenused, kui nende kohta ei ole võetud vähemalt kolme pakkumist; • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; • esinduskulud; • viivised, rahatrahvid jmt; • organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud; • reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; • muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud (nt pangakaardi hooldustasud, kindlustamiskulud); • projekti kaasrahastamine mõne teise toetaja poolt, kui selle toetaja rahaeralduses ei ole näidatud, et toetus antakse KÜSKile esitatud projekti tegevus(t)e toetamiseks.

42. Toetuse väljamaksmine Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • toetuslepingu allakirjutamise järel 40%; • I vahearuande kontrollimise ja heakskiitmise järel 20%; • II vahearuande kontrollimise ja heakskiitmise järel 30%; • lõpparuande kontrollimise ja heakskiitmise järel 10%.

43. Taotluste esitamine Taotlus tuleb esitada hiljemalt 24. septembriks 2013.a. kell 15.00 digitaalselt allkirjastatuna aadressile vyf@kysk.ee või paberkandjal. Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse või tuuakse käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks saadetakse taotluskoos eelarve ja lisadega e-kirjaga aadressile vyf@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest: • projekti taotlusvorm; • projekti eelarve; • äriplaan; • avaliku võimu koostöö kinnituskirjad.

44. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo, kontrollime taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile. • Lõpliku rahastamisotsuse langetab KÜSK nõukogu

45. Teavitamine ja viitamine • KÜSK Šveitsi VÜF toetatud projekt ja selle täitmine kajastatakse taotleja veebilehel kergesti leitavana, seejuures viidatakse KÜSK Šveitsi VÜF toetusele. • Toetuse saajad avaldavad oma organisatsiooni või projekti kodulehel minimaalselt projekti nime, lühikirjelduse ja eesmärgid, projekti tegevuskava ja eraldatud toetuse summa ning regulaarselt projekti üritused, väljundid ja tulemused. • Toetuse saaja teavitab projekti elluviimise käigus avalikkust regulaarselt projekti tegevustest ja saadud toetusest. Ürituste korraldamisel toovad korraldajad esile ürituse seose saadud toetusega. • Taotleja veebilehtedel, infomaterjalidel, kutsetel, ürituste programmidel, esitlus- jt materjalidel, sh digitaalsetel, esitatakse sobivas kohas KÜSK Šveitsi VÜF logo ja/või viide projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ”

46. Šveitsi Vabaühenduste Fond Taotlusvoorude raames toetatakseprojekte, mille eesmärgiks on arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Teenuste valdkonnad: • Sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused). • Sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused. Siinkohal nii olemasolevate vabaühenduste poolt pakutavate avalike teenuste arendamine kui ka tegevuspiirkonna laiendamine ja uute teenuste väljatöötamine. Üle-Eestiliselt kaheetapiline taotlemine 1. Teenuse arendamise eeltöö – teenuse äriplaani koostamise taotlusvoor Projekti esitamise tähtaeg 15. jaanuar 2013 kell 15.00.Projekti abikõlblikkuse periood 1. märts kuni 30. juuni 2013.Toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 3 000 eurot. 2.Teenuse arendamine ja käivitamine – teenuse äriplaani elluviimise taotlusvoor Projekti esitamise tähtaeg 24. september 2013 kell 15.00.Projekti abikõlblikkuse periood 1. dets. 2013 kuni 28. veebr. 2015.Toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 30 000 eurot. Täpsem info http://www.kysk.ee/?s=1104

47. Suured tänud! Merlin Sepp Šveitsi Vabaühenduste Fondi programmi juht Merlin.Sepp@kysk.ee 53 016 866; 655 245; Riina Laiv Šveitsi Vabaühenduste Fondi raamatupidaja Riina.Laiv@kysk.ee 51 01 766 www.kysk.ee