Willis’i ring. Insult ehk rabandus

1. Willis’i ring.Insult ehk rabandus Liina Oja Stom III

2. Mõiste • Willis’i ring ehk tserebraal arterite ring on arterite süsteem ajupõhimikul, mis tagab aju verevarustuse • Ta on oma nime saanud Inglise füsioloogi Thomas Willis’e(1621-1675) järgi • Willis’i ring saab verd kahe seesmise karotiidarteri kaudu ja basilaararteri kaudu, mis moodustub kahe vertebraalarteri ühinemisel • Kõik peamised arterid, mis varustavad ajupoolkerasid hargnevad Willis’i ringil • Willis’i ring on sageli mittetäielik. Ainult kolmandikul inimestest on Willis’i ring täielik. • Willis’i ring on üks tähtsamaid ajuosasid • Üks kõige efektiivsemalt disainitud süsteem kogu inimorganismis

3. Komponendid • Arteria cerebri anterior (dextra et sinistra) • Arteria communicans anterior • Arteria carotis interna (dextra et sinistra) • Arteria carotis posteria (dextra et sinistra) • Arteria communicans posterior (d. et s.) • Kuigi arteria basilaris ja arteria cerebri media varustavad aju verega, ei loeta neid Willisi ringi hulka

4. Füsioloogiline tähtsus • Arterite omapärane asetus Willis’i ringis on oluline säilitamaks ajuverevarust patoloogia tingimustes • Kui ühes ringi osas peaks tekkima stenoos, siis suudab Willisi ringi tagada piisava tserebraalse perfusiooni ja seega vältida isheemia sümptomeid. Kusjuures rõhk aju teistes osades hoitakse normaalsel tasemel. • Verevarustus tserebraal arterite ringis võib takistuse korral muutuda vastasuunaliseks ja selle kaudu säilitada aju verevarustuse. • Kuigi Willis’i ringi geniaalne disain aitab märkimisväärselt vältida kriitilisi seisundeid, mis on seotud aju verevarustusega, siis ei ole see üdini täiuslik. • Teatud seisundite korral, nt aju hemorraagia või arterite blokaad ei suuda Willis’i ring säilitada aju perfusiooni ja tulemuseks on ajuisheemia.

6. Insult ehk rabandus Äkki tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtudega ja/või üldsümptomitega kulgev sündroom kestusega rohkem kui 24 tundi ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus (WHO). Etioloogia • Aterotrombootiline oklusioon • Emboolia • Hüpoperfusioon • arteri dissekatsioon • vaskuliit • venoosne tromboos

7. Ajalugu • Hippocrates (460 – 370 BC) kirjeldas esimesena (praeguste teadmiste kohaselt) insuldist põhjustatud äkilist halvatust. • Hippocrates kasutas terminit apopleksia (vägivaldselt maha löödud, Kreeka keeles) • Johann Jacob Wepfer (1620 – 1695) leidis, et insultisurnud inimestel oli verejooks ajju. JJW avastas peamised ajuarterid. • Esimest korda termin “stroke” inglisekeelses kirjanduses 1599.a.

8. Insuldi alaliigid • Aju infarkt • Subarahnoidaalne hemorraagia • Ajusisene verevalandus

10. Isheemiline insult • Kujuneb veresoone obstruktsiooni tulemusena, mille tagajärjel tekib vastava ajuosa isheemia ja düsfunktsioon. • Teiste haiguste tüsistus: kõrge vererõhk, ateroskleroos, diabeet jne. • Kollateraalvereringe olemasolul ei pruugi ajuinfarkti välja kujuneda. Eriti, kui soone sulgus tekib aeglaselt • Mõjutavad tegurid: - eelnev ajukahjustus - kollateraalringe varieeruvus - Willis’i rõnga varieeruvus

11. Kliiniline pilt • Järsk algus (sekundid, minutid) tavaliselt täie tervise juurest • progresseerumine tundidega • Vanus tavaliselt >65 a. • Sageli riskifaktorid, kaasuvad haigused • Prevaleeruvad lokaalsed neuroloogilised ärajäämanähud • Sageli sümptomite kombinatsioonid

12. Sümptomid Insuldi sümptomid võivad olla väga erinevad sõltuvalt kahjustuse lokalisatsioonist ja raskusest. • Motoorikahäire: vastaskehapoolel, spastiline (hemi)parees või pleegia. Ka miimiliste lihaste halvatus • Afaasia (kõnehäire), neelamisraskused • Tundlikkuse häire vastaskehapoolel • Nägemishäired ühes või mõlemas silmas • Tasakaalu- ja koordinatsioonihäired • Psüühika- ja teadvushäired, segasusseisund

13. Hemorraagiline insult • Tekib siis, kui nõrgestatud ajuveresoon lõhkeb ja tekitab verejooksu ümbritsevasse ajukoesse. • Veri akumuleerub ja kompresseerib ümbritsevaid struktuure • Jaotatakse intratserebraalseks hemorraagiaks ja subarahnoidaalseks hemorraagiaks

14. Hemorraagiline insult

15. Kuidas ravida insulti?

16. Medikamentoosne ravi akuutses perioodis • Arteriaalse vererõhu säilitamine ‐ 24‐48 t • peale ajuinfarkti on vererõhu tõus kompensatoorne, ei vaja ravi! • Südame löögimahu suurendamine, glükosiidid • Absoluutne arütmia – antikoagulantravi • Mikrotsirkulatsiooni parandamine • Antiagregantravi ‐ aspiriin

18. AITÄH!