Download
1 / 23
230 likes | 464 Views
Kuidas kurdid tajuvad riigi ja kohalike omavalitsuste „erilist hoolt ” toimetulekul ja aktiivsel osalemisel ühiskonnas. Eesti Kurtide Liit Tiit Papp 2011. Lühiülevaade tõlketeenuse süsteemi arendamise ajaloost.
E N D
Kuidas kurdid tajuvad riigi ja kohalike omavalitsuste „erilist hoolt” toimetulekul ja aktiivsel osalemisel ühiskonnas Eesti Kurtide Liit Tiit Papp 2011
Lühiülevaade tõlketeenuse süsteemi arendamise ajaloost • Eesti Kurtide Liit alustas umbes 20 aastat tagasi üleeestilise tõlketeenuse süsteemi väljaarendamisega, sest varem polnud selgepiirilist viipekeele tõlketeenuse osutamist praeguses tavamõistes. 1950. aastatel loodi tõlkidele esimesed ametikohad (nimetusega "miimikatõlk") kurtide keskuses, ettevõtetes ja klubides. Kuna tõlgi roll oli määratlemata, siis tegid tõlgid kõike, mida kas kurdid või kuuljad osapooled vajasid. • Eesti taasiseseisvumise algperioodil lagunes vana tõlkesüsteem ning kujunes uus süsteem. Reguleerimata kutselt mindi järk-järgult üle reguleeritud kutsele.
Lühiülevaade tõlketeenuse süsteemi teadlikust väljaarendamisest • Projektide toel sai alguse viipekeeletõlgi kutse teoreetiline ettevalmistamine ning tänasel päeval on viipekeeletõlk kahe keele ja kultuuri vahendaja, kes tagab tõlkesituatsioonis kõigile osapooltele keelelise võrdsuse. Professionaalsete viipekeeletõlkide töö on riiklikult tasustatud ja nad töötavad tõlkekeskustes. • Algaastatel oli viipekeeletõlkide staatus Eesti ühiskonnas suhteliselt madal, siis tänu Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu visale tööle arendati välja viipekeeletõlgi professionaalne portree, mida tunnustatakse kõrgelt ka teiste elualade esindajate poolt. Tõhusa töö tulemusena ning tänu koostööpartneritele ja rahalistele toetajatele on tänaseks tõlkekeskustes töötavate viipekeeletõlkide kutsealane pädevus kasvanud, tõlgid on ühiskonnas nähtavad, vajadus nende järele pidevalt suureneb.
Lühiülevaade tõlketeenuse süsteemi teadlikust väljaarendamisest • Eesti Kurtide Liit on väga tänulik Tallinnale, et toetati meid tõlketeenuse arendamise algusest peale, ja oleme väga uhked selle üle, et Tallinnast hakkas viipekeele tõlketeenuse võrgustik levima üle Eesti.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja keeleseaduse muudatused ja täiendused • Suurimaks edusammuks tihedas koostöös Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ja Eesti Keele Instituudiga võib pidada Keeleseaduse täienduste jõustumist 1.märtsist 2007. a. ja seeläbi eesti viipekeele kui iseseisva keele tunnustamist. • Viipekeele tõlketeenust osutatakse riiklikul finantseerimisel Eesti Kurtide Liidu ja kohalike kurtide ühingute kaudu alates 1996. aastast. • Esialgu finantseeris viipekeele tõlketeenust üleeestilise projekti raames Sotsiaalministeerium, eesmärgiga teenuse osutamise süsteem üle vabariigi käivitada.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja keeleseaduse muudatused ja täiendused • Vastavalt Sotsiaalhoolekandeseaduse § 26 p 1 loob puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks muuhulgas ka tõlketeenustega valla- või linnavalitsus. • Alates 1998. aastast finantseerivadki Sotsiaalministeeriumi projekti raames algatatud viipekeele tõlketeenust valla- ja linnavalitsused. • Olulisteks arenguteks 16. juunil 2005. a. kehtima hakanud eesti viipekeeletõlgi kutsestandard ning eesti viipekeele tõlgi eriala avamine Tartu Ülikoolis Sotsiaal- ja Haridusteaduskonnas 2006. aastal.
Eesti Kurtide Liidu arengukava 2009 – 2013 • Eesti Kurtide Liit pöörab suurt tähelepanu kurtide kogukonna sotsiaalse kaasatuse ja sidususe suurendamisele, mille üheks oluliseks teguriks on viipekeele tõlketeenuse võrgustiku arendamine ja kaasajastamine, mis on arengukavas (http://www.ead.ee/eesti_kurtide_liit/organisatsioon/arengukava) kirjas, kus on selgelt välja toodud 5. punkti Viipekeel ja tõlketeenus alapunkt järgmises sõnastuses: Viipekeele tõlketeenus • rakendada viipekeeletõlgi eriala üliõpilastele kutseaasta (töötamine mentorite juhendamisel) • suurendada kuulmispuuetega inimestele finantseeritava tõlketeenuse mahtu • muuta viipekeeletõlkide töötasu konkurentsivõimeliseks tööturul
Kurtide kogukonna teadlikkuse ja nõudluse suurenemine parema kvaliteediga tõlketeenuse järele • Viimastel aastatel on täheldatud kurtide teadlikkuse ja nõudluse suurenemist parema kvaliteediga tõlketeenuse järele, sest kurdid on muutunud läbi aegade iseseisvamaks ja ühiskonnas aktiivsemaks. • Valdkonnad, kus tõlgil tuleb töötada, on nii sisult kui vormilt muutunud keerulisemaks. Kõik see seab ka tõlkidele ja nende töö sisule kõrgemad ootused ja nõudmised. Kuigi nõudlus on suurenenud, siis kurtidel on juba kogemus, kuidas töötada professionaalse ja kuidas mitteprofessionaalse tõlgiga. • Lisaks sellele on väga oluline ka teenuse kvaliteet, sest just see tagab objektiivse ja õige info liikumise.
Kurtide kogukonna teadlikkuse ja nõudluse suurenemine parema kvaliteediga tõlketeenuse järele • Ebakvaliteetse teenuse puhul ei saa kurdid kunagi kindlad olla, kui palju ja milline (kui õige) info nendeni jõuab. • Kvaliteedist veel niipalju, et kvaliteetse töö pakkumine tähendab ka seda, et teenuse osutaja peab järjekindlalt ja sihipäraselt enda poolt pakutud teenust täiustama ja arendama, et vastata nii ühiskonna kui ka kliendi vajadustele (kõik ju on pidevas muutuses), et saavutada kliendi rahulolu ja usaldus. See on pidev protsess. • Samuti ei ole vähetähtis see, et kuulva ühiskonna suhtumine kurtidesse on väga selgelt ja otseselt seotud viipekeeletõlgi tööga!
Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus Eestimaa erinevates regioonides • Viipekeele tõlketeenuse regulaarne osutamine toimib hetkel viies keskuses – suuremas mahus Tartus, Tallinnas ja Pärnus, väiksemas mahus Kuressaares ja Viljandis. • Oma valla kurtidele ostavad vajadusel tõlketeenust mainitud keskustest ka mitmed vallavalitsused. Seejuures on teenuse mahud kõikides piirkondades erinevad. Sõltuvalt omavalitsustest on situatsioonide loetelu, kuhu kohaliku omavalitsuse finantseerimisel tõlki võimalik saada on, rangelt piiritletud. • Samas on ka neid omavalitsusi ja valdasid, kes ei näinud oma eelarves ette vahendeid viipekeele tõlketeenuse rahastamiseks.
Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus Eestimaa erinevates regioonides • Suurte keskuste kliendid on võrreldes teistega asjaajamisel eelisolukorras, neil on mitmeid kordi lihtsam viipekeeletõlke ja teenuseid tellida ja kasutada. • Kui keegi elab suurtest keskustest väljas, tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole ning peab esitama avalduse, et on vaja tõlki üheks või teiseks tõlkesituatsiooniks, mõnikord tuleb tõlketeenuse vajalikkust ära põhjendada. Vald võtab seejärel ühendust lähima tõlketeenust osutava asutusega.
Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus Eestimaa erinevates regioonides • Saamaks teada, kui suur on viipekeele tõlke tegelik vajadus ning millise ettevalmistusega viipekeeletõlke tööturul oodatakse, käivitati 2010.a. Tartu Ülikooli algatusel uurimisprojekt, mida finantseerib SA Archimedes ja mille viib läbi uuringufirma Saar Poll. Uuringu tulemused selguvad 2011.a. lõpuks ning need peaksid andma ülevaate olukorrast nii kurtide klientide, tõlketeenuse rahastajate kui teenuse osutajate seisukohast lähtuvalt.
Viipekeele tõlketeenuse statistika 2005 - 2011 tutvustamine Märkus: Hind 415.- on kahe hinna geomeetrilise keskmisena arvutatud.
Järeldused • Eesti Kurtide Liit võtab vastutuse omaks, et tõlketeenuse turul on viimastel aastatel regiooniti tekkinud tõlketeenuse hinnas nn. “suured käärid”. Varasematel aastatel said kohalikud omavalitsused odavat viipekeele tõlketeenust finantseerida tänu Eesti Kurtide Liidu ulatuslikule doteerimisele tasuta ruumi, kütte, elektri ja kommunaalkulude näol. 1996. aastal oli Eesti Kurtide Liidul tõlketeenuse pilootprojekti käivitamisel paremad ajad ja võimalused. Viimastel aastatel otsustas kurtide liit lõpetada järk-järgult igasuguse doteerimise ükskõik millises vormis, kuna see ei olnud enam teiste teenusepakkujatega võrreldes meie suhtes aus. Tallinnaga alustasime esimeses järjekorras, Tartu oma on veel osaliselt doteeritud ja Pärnu oma veel ka täielikult doteeritud.
Järeldused • Kuidas defineerida viipekeele tõlketeenuse headust? Meie nägemuse kohaselt võiks „head teenuse osutamist“ iseloomustada eelkõige sellised märksõnad nagu professionaalsus, usaldus, konfidentsiaalsus, hea kättesaadavus (nii piisavas mahus teenus kui tõlkide kättesaadavus sh. tõlkide olemasolu), erinevat liiki teenuste olemasolu (näit. erinevates keeltes tõlge, kirjalik tõlge, telefonikõnede tõlge jne.), tõlketeenuse osutamise süsteemi kiire ja probleemivaba toimimine, teenust kasutatavate klientide mugavus teenuse kasutamisel.
Järeldused • Kohalike omavalitsuste tõlketeenuse hinnainfo väär käsitlemine • Teenuse tunnihind ei sisalda mitte ainult konkreetses tõlkesituatsioonis oleva tõlgi brutotasu maksudega, vaid tõlgi ettevalmistusaega, tõlgi liikumist sihtpunktist A sihtpunkti B, tõlgi enesetäiendamist, teenuse koordineerimist, teenusepakkuja üldkulusid jmt. • Ametnike suurim viga –tõlgi brutotasu teades korrutab selle 8 tundi ühe päeva tööajaga ja 22 tööpäevaga kuus ja saab hiigelsuure summa. • Ei osata arvestada tellimuste juhuslikkusega ja ühest punktist teise liikumisele kuluva ajaga. • Viipekeeletõlgil ei ole füüsiliselt võimalik heade asjaolude kokkulangemisel 70 – 72 tundi kuus kokku saada. • Sellisel juhul ei teeni tõlgid isegi kõige paremal juhul Eesti keskmist palka (Statistikaameti andmetel 2010. a. detsembris – 849€).
Järeldused • Eesti Kurtide Liidu kui varasemate aastate viipekeele tõlketeenuse osutamise pikaajalised kogemused • Euroopa, eriti Skandinaavia riikide eeskujul ja meie endi aastatepikkuse töö keskmise tulemusena oli koostatud täiskoormusega tõlgi ametijuhend: • tõlgi üldtööaeg nädalas 16 tundi, kuus maksimaalselt 64 tundi, • ~12 tundi transpordile, • ~12 tundi ettevalmistusele tõlkesituatsiooniks. Hea tava järgimise põhimõte Klient ei peaks saama endale väsinud ja vigu täis tõlget!
Kokkuvõte • Võrdsete võimaluste loomine viipekeele tõlketeenuse osutajatele tõlketeenuselt käibemaksu kaotamiseks. • Täna kurtide ühingute juures tegutsevate tõlkekeskuste muutmine iseseisvaks juriidiliseks üksuseks. • Viipekeele tõlketeenuse ühtlustamiseks üle vabariigi töötada välja viipekeele tõlketeenuse osutamise standard koostöös tõlketeenuse osutajate, tellijate, rahastajate ja kasutajatega.
Kokkuvõte • Viipekeele tõlketeenuse turu läbipaistvuse tagamiseks avalikustada kõigil viipekeele tõlketeenuse osutajatel tõlketeenuse hind, esitada selle koostisosad protsentides ning lepingulistes töösuhetes olevate viipekeeletõlkide nimekiri kutsetaseme äranäitamisega veebis.
