110 likes | 784 Views
Euroopa riigid 1950.-1960. aastatel. Inglismaa. 1952.a. veebruarist asus Ühendatud Kuningriigi troonile kuninganna Elisabeth II . ( tänaseni). 1950 . ja 1960. aastate algul juhtisid riiki konservatiivid. Ühendkuningriigid pidid leppima
E N D
Inglismaa • 1952.a. veebruarist asus Ühendatud Kuningriigi troonile kuninganna Elisabeth II .( tänaseni). • 1950. ja 1960. aastate algul juhtisid riiki konservatiivid. • Ühendkuningriigid pidid leppima koloniaalimpeeriumi järk-järgulise kadumisega. • Briti impeeriumi asemel organiseeritud Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks, kuid lõdvalt seotud organisatsiooniks. • Majandus arenes ja heaolu kasvas, kuid aeglasemalt kui Saksamaal, kuna Inglismaa suur ülemereturg ei stimuleerinud innovaatilisust ega efektiivsust.
Lääne-Saksamaa - SLV • Saksa Liitvabariiki juhtis aastail 1949-1966 legendaarne liidukantsler KonradAdenauer, kelle juhtimisel läks Saksamaa kindlalt ülesmäge. Jätkus Saksa majandusime, taastus sakslaste eneseusk. Saksa majandusime saavutati tänu sõjaliste kulutuste puudumisele, saksa töökusele ja Ameerika finantsabi koostoimele. • 1955.a. sai Lääne-Saksamaast NATO liige. • Hallsteini doktriin - SLV keeldus tunnustamast Saksa DV-d, pidades seda vaid ajutiselt okupeerituks idatsooniks ning Saksa LV luges end ainsaks saksa rahva seaduslikuks esindajaks. • Saksa LV-s olid võimul kristlikud demokraadid ka veel 5 aastat pärast Adenauerit kuni 1969ani. 1969.a. sai liidukantsleriks sotsiaaldemokraat Willy Brandt, mis tõi ka muutusi välispoliitikasse nn. uus idapoliitika – sõlmiti nn. idalepingud NSV Liidu ja Poola. SLV tunnustas SDV-d iseseisva riigina
Ida-Saksamaa – SDV • Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juhiga WalterUlbricht`iga. • Tegelik võim kuuluski talle – st SSÜP esimesele sekretärile. • SDVs kehtis NSV Liidule analoogne võimu- ja ühiskonnakorraldus – kommunistlik reziim. • Oluline roll ühiskonnas inimeste hirmu all hoidmises oli Ida-Saksa salapolitseil Stazi. • Takistamaks idaberliinlaste põgenemist läände püstitati keset Berliini linna 13.aug.1961.a. kurikuulus Berliini müür.
Prantsusmaa • 1954 a. puhkes Alzeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus, mis lõppes Alzeeria iseseisvumisega 1962.a. • 1958.a. kuulutati Prantsusmaal välja V vabariik. Ülekaaluka võidu saavutasid gaulle`istid ehk de Gaulle`i partei. Presidendiks Charles deGaulle 1958-1969. • 1960. aastad on Prantsusmaal ajalukku läinud kui deGaulle`i kümnendid. • Prantsuse koloniaalimpeeriumi lagunemine. • 1960.a lasi Prantsusmaa iseseisvuda enamikul oma Aafrika asumaadel. • 1966.a. astus Prantsusmaa välja NATO sõjalisest organisatsioonist. Prantsusmaast sai ka tuumariik – 1960.a. valmis tuumapomm. • 1968.a. puhkesid Pariisis noorterahutused, millele võimud reageerisid võrdlemisi jäigalt ja rahutused suruti jõuga maha.
Itaalia • Itaalia Vabariik loodi 2. juunil1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril1947 ning jõustus 1. jaanuaril1948. • Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). • Itaalia areng 1950.-1960 aastail oli kiire, mil Itaaliast kujunes arenenud tööstusriik. • Juhtivaks poliitiliseks jõuks olid kogu perioodi vältel kristlikud demokraadid. Alates 1950. aastate keskpaigast pääsesid valitsusse ka sotsialistid.
Hispaania • Hispaania tegi läbi majandusliku tõusu. • Riiki juhtis kuni 1975.a.-ni diktaator F. Franco, kes hakkas 1960. aastate lõpul astuma ettevaatlikke samme poliitilise elu liberaliseerimise suunas. Hispaania loobus sel perioodil oma koloniaalvaldustest.
Põhjamaad • Põhjamaades jätkus heaoluühiskonna rajamine. • Norra, Island ja Taani liitusid NATO-ga, Rootsi säilitas neutraliteedi. • Soome oli 1948. a lepingu tõttu osaliselt NSV Liidu mõjualune. 1955.a. võeti Soome Põhjamaade Nõukogu liikmeks.
Euroopa integratsiooniprotsess • Prantsuse välisministri R. Schumanikõne 9. mail 1950, mil ta esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. • 1951.a. loodi Euroopa Söe- ja Terasekoondis. Lepe jõustus 1952. • Rooma lepped 1957.a. loodi Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg. (EMÜ)Ühisturu asutajaliikmeid oli 6: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. • Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma nii inimesed, kaubad kui ka kapital. Asuti kooskõlastama põllumajandus- ja väliskaubanduspoliitikat.