USA ja Nõukogude Liit 1950. -1960. aastatel

1. USA ja Nõukogude Liit 1950. -1960. aastatel

2. USA 1950. aastatel • 1950. aastatejooksuljõudsidAmeerikaÜhendriigidmaailmastabiilsuseeestvastutavaüliriigirolligalõplikultäraharjuda. • Kaasnesidsuuredkulutusedvõidurelvastumisega, vajadusegahoidaomavägesidteistesriikidesningosalemisegalokaalsetessõdades. • Majandusekiirekasvutempovõimaldashoidakaitsekulutusi 5-6% piiresRKPstningsamassuurendada ka tarbimist. • Jätkusnö. vägikaikavedutöövõtjatejatööandjatevahel. Vahekohtunikuksolisiinriik. Demokraatlikuparteiesindajad, kesjätkasidRooseveltiuutkurssi, eitakistanudametiühingutetegevustningsuurendasidsotsiaalabisaajateringi, mispõhjustasmaksudetõstmise. • Vabariiklasedpüüdsidomakordavähendadamakse, piiratasotsiaalprogrammejastreigiõigust.

3. USA 1950. aastatel • 1956.a. valiti USA presidendikstaasvabariiklane Dwight Eisenhower,kesvähendasmakseningpidurdassotsiaalprogrammide laienemist.USA olikindlaltmuutumasnn. sotsiaalse turumajandusegariigiks. • 1957.a. kuulutas president väljann. Eisenhoweri doktriini, mille järgiameeriklasteltuliabistadaAasia rahvaid, kedaähvardaskommunistidevõimukehtestamine. • 1960.a. riigipeaksvalitudJohn Fitzerald Kennedy kuulutasvälja „uuterajajoontepoliitika“, mis tähendas, et ameeriklasteltulebhõlvatasenitund matuidalasid – rajamaõiglasemaühiskonna, kaotamavaesuse, jõudmakosmosesse. Temaprogrammipeaeesmärgiksolivõidelda vaesusevastuningmuuta USA heaoluühiskonnaks. • John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases. VäidetavaksKennedy mõrvarikspeeti Lee Harvey Oswaldi.

4. USA 1960. aastatel • MõrvatudKennedylejärgnesdemokraatLyndon Johnson(1963-68), kespüstitasameeriklasteleeesmärgi, milleksoli „suurühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduseja sallivuseabiga kuristike tasandamisteriklassideja rassidevahel, nii et kõikhõlmatakseühtsesseühiskonda. • Johnsoniajalsaavutasmustanahalistevõitlusrassilise võrdsuseeestkõrgpunkti. • rassilinesegregatsioon-ühevõimitmeinimrühma eraldamineteistestsamaühiskonnainimrühmadestrassilise, rahvusliku, usulistevms. erinevustepõhjal, et tagadadomineerivarühmaeesõigusi • LiikumisetunnustatudliidrikstõusisbaptistlikvaimulikMartin Luther King • 1963.a. toimusmustanahalisteõigustejaluleseadmiseksvõimasdemonstratsioonnn. marssWashingtoni. • 1960. aastatelolidkõikrassilisesegregatsiooniliigid põhiseadusegakeelatud. Seejärelhakkasidmustanahalised radikaalidnõudmanntegelikkuvõrdõiguslikkust: värvilisiameeriklasipidiülikoolides, ametiasutustesja firmadesolemaprotsentuaalseltsamapaljukuiriigis, osariikidesvõilinnades.

5. Sula Nõukogude Liidus • SulaNõukogude Liidus märgib aastatel 1956-64 Nõukogude ühiskonnas toimunud teatavat liberaliseerumist. 1953.a. pärast Beriat saiNikitaHruštšovNLKP Keskkomitee I sekretäriks. 1956.a. veebruaris NLKP XX kongressil istungil pidas HruštšovStalini tegevust paljastava kõne ja mõistis hukka tema isikukultuse. 1956.a.tehti katse Hruštšovi kukutada, mis ebaõnnestus ja ta sai võimaluse edasisest võimuvõitlusest välja tõrjuda Molotovi, Kaganovitsi jt. • 1964.a. Hruštšovkukutati omakorda võimult. Paleepööre toimus veretult. Uueks Nõukogude Liidu juhiks sai Leonid Breznev (võimul 1964-1982), kellega algas NLsstagnatsiooniaeg.

6. NL majandus • Eesmärgiks kuulutati USA-le järele jõuda ja müüda minna nt. toidukaupade tootmise osas • 1957.a. loodi rahvamajandusnõukogud, pannes neile kogu vastutuse regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest. Sellega püüti detsentraliseerida majandusmehhanismi jäika juhtimist. 1965 .a. likvideeris Leonid Breznev rahvamajandusnõukogud • 1959.a. loobuti viisaastakute planeerimisest ja käsile võeti seitseaastaku (1959-1965) plaan. • kampaaniad põllumajanduses: maisikasvatus ja uudismaade ülesharimine • 1961.a.teostati NLs rahareform. * Nõukogude Liidus oldi veel kaugel lääneriikide teaduslik-tehnilisest revolutsioonist. Arenenud oli vaid sõjatööstuskompleks.Saavutused kosmonautika alal: 1957 – esimene maa tehiskaaslane sputnik 12.apr. 1961 – Juri Gagarini kosmoselend

7. NL ühiskond sula ajal • Peamine muutus oli painava hirmu kadumine. Laagritest ja asumiselt hakkasid tagasi tulema represseeritud. • Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik-poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. • NLKP XXII kongressil 1961.a. vastuvõetud uues partei programmis tõotati, et 1980.a.-ks on rajatud kommunismi materiaal-tehniline baas. Hruštšovkinnitas, et nõukogude rahvas hakkab peagi elama kommunismis st. ideaalne ühiskonnakord, kus puudub klassiühiskond ja eraomand. • NSV Liidu juhtkond eesotsas Hruštšovigaüritas olukorda parandada pideva reorganiseerimisega, vahetades ametnikke ning jagades ümber nende funktsioone. Ametnikkond, kes moodustas NSV liidus priviligeeritud ülemkihi, tundis rahulolematust tema ümberkorralduste suhtes. • 1964.a.kõrvaldati Hruštšov võimult.

8. NL välispoliitika • Välispoliitikas oli püüe väljuda hilisstalinismile omasest eneseisolatsioonist, maailmaga avatumalt suhelda. • Välispoliitilisi hoiakuid määrasid sõjalis-strateegilised kaalutlused. • Nõukogude välispoliitika heitlikkusest andsid tunnistust suhted USA-ga. • 1959.a. külastas USA-d kõrgeimal tasemel Nõukogudevalitsusdelegatsioon eesotsas Hruštšoviga. • Hruštšovalustas Nõukogude Liidu - USA dialoogi president Eisenhoweriga, kuid see katkes 1960.a. kevadel seoses USA luurelennuki allatulistamisega Nõukogude Liidu õhuruumis. Suhted teravnesid ka seoses Kariibi kriisiga 1962.a. Kuubal.