Projektijuhtimine – 6. loeng 16. detsember 2012

1. Projektijuhtimine – 6. loeng16. detsember 2012

2. Loengu kava • Diskussioon koduste ülesannete teemal. • Tarkvaraprotsess. • Eksamitööde esitlus ja hindamine. • Eksamitööde probleemid.

3. Kodused ülesanded • Projektide kvaliteedihalduse standardi ISO 10006 põhiprintsiibid. • Veebiallikate põhjal analüüsi projektijuhtimise vahenditesse tehtud investeeringute tasuvuse leidmise meetodeid (http://www.lamarheller.com/projectmgmt/calculatingpmroi.pdf). • Loetle olulisemad töötajate väheste IKT-alaste oskustega seonduvad probleemid, mis pärsivad tootlikkuse kasvu (tutvu ka Euroopa Komisjoni dokumendiga 52007DC0496) • Veebiallikate põhjal leia IKT-alaseid müüte.

4. Veebiallikatele (näiteks http://www.keirsey.com/) tuginedes analüüsi erinevaid iseloomutüüpide ja rollide klassifikatsioone. • Veebiallikate põhjal sõnasta IT projektimeeskonna koostamise alaseid soovitusi/seisukohti. • Tehnoloogia omaksvõtu mudeli (Technology Acceptance Model) põhiprintsiibid. • Tehnoloogia ülesandele vastavuse mudeli (Task-Technology Fit) põhijooned.

5. ISO 10006:2003 põhiprintsiibid • Standardi nimi: “Quality management systems – Guidelines for quality management in projects”. • Tugineb ISO 9000:2000 kvaliteediprintsiipidele (mõnevõrra erinev EFQM täiuslikkuse põhimõtetest): kliendikesksus, eestvedamine, kaasatus, protsessipõhisus, juhtimise süsteemsus, pidev täiustamine, otsustuste faktipõhisus, vastastikku kasulikud tarnijasuhted. • Ressursihalduse (sh personalihalduse) kvaliteedi tagamise protsessid. • Tootearenduse protsessid: vastastikune sõltuvus (sh muudatuste haldus), skoobihaldus (nii projekti kui toote), ajahaldus, kuluhaldus, kommunikatsioon, riskihaldus, soetuste haldus. • Mõõtmine, analüüs, parendamine.

6. Projektijuhtimisse investeerimise tasuvus “Calculating Project Management’s Return on Investment” näitel. Näitajad: Kuluindeks CI = Projekti tegelikud kulud/Algne eelarve Ajaindeks SI = Projekti tegelik kestvus/Algselt kavandatud kestvus Leiti (vastavalt 17 ja 15 juhtumi alusel) regressioonvalemid CI = f(x) ja SI = g(x), kus x on ettevõtte projektijuhtimise küpsustase (1…5). Tähistades Tulususoodatav = CImomendil x Tulususmomendil/CIoodatav Saame valemi (“tulusus” = kasumimarginaal) PJ/ROI = (Tulususoodatav - Tulususmomendil) x Aastatulu / PJ aastakulu.

7. Töötajate vähestest IKT-oskustest tulenevad probleemid EK dokumendi KOM(2007) 496 “E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil” põhjal. • Ettevõtete madal konkurentsivõime (pärsitud on uute ettevõtluslahenduste juurutamine). • Madal tööhõive. • IKTga seotud töökohtade madal professionaalsus (madal võrguturvalisus, puudulikud IKT strateegiad jne). • Mõninate e-teenuste (eelkõige vanemale eagrupile suunatud) suhteliselt madal efektiivsus.

8. IKT müüdid • Tarkvaraarendus on programmeerimine. Selle modifikatsioonid: • tarkvara arendamiseks piisab programmeerimisoskustest), • koodi valmimisel on 95% projektist täidetud. • Tarkvaraprojekti mahu universaalseks mõõdikuks on summaarne inimkuude arv. • Suured arendusmeeskonnad tagavad parema tulemuslikkuse. • Head arendusvahendid tagavad kvaliteedi paranemise (“The very best technology never has as much impact as girlfriend trouble”). • Mooduli korduvkasutus vähendab kulutusi. • Klient teab mida ta soovib.

9. Iseloomutüüpide ja rollide klassifikatsioone Kersey Temperament Theory järgi jaotatakse inimesed iseloomutüübilt: • Käsitööline (artisan): • Toimekas edendaja (promoter) – 10% elanikkonnast • Tehnoloogiakasutaja (crafter) – 10% • Töönautleja (performer) – üle 10% • Tundeinimesed (composer) – ligi 10% • Hooldaja (guardian): • Juhendaja (supervisor) – vähemalt 10% • Kontrollija (inspector) – 10% • Varustaja (provider) – üle 10% • Kaitsja (protector) – 10% • Ratsionaalne (rational): marssal, tarkur, leiutaja, arhitekt • Idealist (idealist): õpetaja, nõunik, tšempion, tervendaja

10. IT projektimeeskondade koostamise soovitusi Microsoft Solutions Framework Team Model v. 3.1 järgi. Mudel on rollipõhine; projektimeeskond peab tagama järgmiste rollide täitmise: • Tootehaldus • Projektihaldus • Arendus • Testimine • Kasutajakogemus • Reliisihaldus Põhimõtted: rollide võrdsus, kliendikesksus, tulemusele ja kvaliteedile orienteeritus, õpisoov, meeskonnaliikmete kõrge motiveeritus. Soovituslikud praktikad: väikesed multidistsiplinaarsed meeskonnad, tihe ja efektiivne kommunikatsioon, iga liikme kaasatus disaini.

11. Tehnoloogia omaksvõtu mudeli põhiprintsiibid Mudel (Fred Davis, 1985) hõlmab kahte aspekti: • Tajutud kasulikkus • Tajutud kasutuslihtsus (mõjutab ka kasulikkuse taju). Tajutud kasulikkuse indikaatoreid: parandab töö kvaliteeti, suurendab töö üle kontrolli, võimaldab täita ülesandeid kiiremini ja lihtsamalt, toetab kriitiliste ülesannete lahendamist, suurendab töö tulemuslikkust ja efektiivsust. Tajutud kasutuslihtsuse indikaatoreid: kasutusoskuste omandamise lihtsus, kasutusloo realiseerimise lihtsus, kasutamise paindlikkus (kohandatavus), kasutusvilumuse saavutamise lihtsus, operatsioonide selgus (arusaadavus). Indikaatorite komplekt sõltub vaadeldavast tehnoloogiast ja kasutaja huvist.

12. Tehnoloogia ülesandele vastavuse mudeli põhiprintsiibid Mudeli abil hinnatakse mil määral tehnoloogia toetab ülesannete lahendamist. Arvestatavad komponendid: ülesanne, tehnoloogia, indiviid. Mudel loodi Dale Goodhue ja Ronald Thompsoni (1995, artikkel “Task-technology fit and individual performance") poolt algselt IS-lahenduste – indiviidi poolt – rakendamise kontekstis. Mudeli elemendid IS-de rakendamise korral (kokku oli 34 näitajat): • Andmekvaliteet (6 näitajat) • Andmete leitavus (locatability, 4) • Andmekasutuse volitus (2) • Andmete ühilduvus (süsteemide vahel, 3) • Kasutuslihtsus (sh kasutusoskuste omandamise lihtsus, 4) • Töötlemise ajastatus (production timeliness, 2) • Süsteemi töökindlus (3) • Kasutajate vajadustele kohandatavus (10)