Õpetaja kui juht ja nõustaja V loeng Helve Saat

1. Õpetaja kui juht ja nõustajaV loeng Helve Saat Laste ja noorukite nõustamise ja psühhoteraapia eripärad. Lapsevanemate konsulteerimine.

2. 1. Motivatsioonilised küsimused: laps ei tunneta probleemi olemasolu ning ei mõista ravi ja abistamise vajadust, kuna tihti laps ei ole vabatahtlikult abistaja poole pöördunud. - Eesmärgiks seetõttu usaldusliku suhte loomine ja nõusoleku saavutamine, et muutus (käitumises, mõtetes ) on vajalik.

3. 2. Laps ei oma ettekujutust nõustamisprotsessi olemusest ja eesmärkidest. - Nõustaja rollis isikut kujutletakse kui kellegi (vanemad) või millegi (kool) agenti, kes allub kellegi/millegi eesmärkidele mingi muutus lapses ellu viia. - Erinevad eesmärgid täiskasvanul ja lapsel -nõustamisele suunajatel võivad olla teistsugused nägemused vajalikest muutustest (ravist), kui lapsel endal - millist muutust tema vajab. - Lahendus: lapsele seletada, mis hakkab toimuma ja milline on õpetaja roll nõustajana ( saab rääkida probleemidest, mis koolis või kodus ette tulevad).

4. 3. Lapse keelelised oskused ei ole välja arenenud. - Otsene seos lapse kognitiivse arengutasemega – tal on raske mõelda abstraktselt ning kirjeldada ja diskuteerida oma mõtete ja tunnete üle - puudub sõnavara enda väljendamiseks. - väikeste laste puhul nõustamise keskmes mäng ja teised mitteverbaalsed tehnikad (n. pildid emotsioonide väljendumisest miimikas, kunstiteraapia tehnikad jne.- see päästab lapsed frustratsioonist, et nad ei saa küsimustest aru või ei oska hästi vastata.

5. …jätkub • NB! Mitte kasutada võõrsõnu ja meditsiinilist terminoloogiat - Võib kasutada laste terminoloogiat (masenduses, depressioonis olemine = 8 a.laps ütleb lihtsalt, et on vastik, paha olla; murdeealistel oma keelepruuk, seda võib kasutada)

6. 4. Lapsed on enam sõltuvad keskkondlikest mõjuritest ja muutustest. - Lapsed on pigem muutustele reageerijad, mitte muutuste esilekutsujad või keskkonna mõjutajad. Neil puudub ressurss stressifaktorite elimineerimiseks või ennetamiseks (n. vanemate lahutus, elukoha muutus, kaaslaste ja kooli mõjutused).- Lapse häiritus sellise olukorras on normaalne reaktsioon. - Ravis/nõustamisel kaasata inimesi, kes mõjutavad lapse elu (kutsuvad esile muutusi), ei saa aidata last isolatsioonis. - Teatud olukordades nõustamise eesmärgiks: aidata lapsel paremini toime tulla stressirohkes keskkonnas (n.vanemad on alkohoolikud).

7. 5. Lapse isiksus ei ole välja arenenud, on kiires muutumises. - Lapse psühholoogilised kaitsemehhanismid ei ole formeerunud ning seetõttu ollakse nõustaja mõjutustele vastuvõtlikumad juhul, kui nõustamissuhe ja koostöö on tekkinud.- Lapse isiksuse plastilisus kui väärtus, mida nõustamisprotsessis võimalik mõjutada, et häirivad käitumismustrid ei kristalliseeruks. - Käitumise kontrollimehhanismid välja kujunemata ning seetõttu võimalikud tugevad emotsionaalsed ja käitumuslikud reaktsioonid. Nõustaja/õpetaja peab seda ette nägema ja mitte heituma.

8. Noorukite nõustamine ja psühhoteraapia

9. 1. Laste ja noorukite nõustamise erinevus • Noorukid on oma peredest vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega. Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. • Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenenumad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid. • Nõustamissuhe nõuab austavat suhtumist noore arengulistesse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga.

10. 2. Täiskasvanute ja noorukite nõustamise erinevused. • Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemise õigus. • Noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest • Noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arengufaasis. • Noorukid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust

11. 3. Millist abi vajavad noorukid? • Vajatakse nõuandeid otsuste langetamisel (n.karjäärivalik). • Instrueerimise vajalikkus - nooruk võib vajada direktiivset abi erinevate ebaküpsusest tingitud probleemide lahendamiseks (konfliktid). • Vajatakse toetust/psühhoteraapiat psühholoogilise ja emotsionaalse stressiga toimetulekul. • Nõustamine võib sisaldada kõiki neid komponente, kuigi nõu andmine ei pruugi olla väga kasulik, sest sellisel juhul ei hakka nooruk ise võtma vastutust oma otsuste eest.

12. 4. Noorukite nõustamise vormid • Noorukite nõustamine on “rätsepatöö”, iga juhtum unikaalne • Kogu nõustamisprotsess peab arvestama nooruki arengutaset. • Noorukite nõustamisel ei ole individuaalne nõustamine ainus tee, kuna jääb puutumata perekond, mis võib avaldada noorukile väga suurt mõju • Ainult perenõustamises jäävad nooruki sisemised emotsionaalsed ja psühholoogilised vajadused käsitlemata • Soovitav on individuaal- ja perenõustamise kombineerimine vastavalt vajadusele • lisaks grupiteraapia ja eneseabi grupid või nende kombinatsioon võib olla parim nende probleemide lahendamiseks

13. Eriline tähelepanu nõustamisoskustel (empaatia, positiivne kinnitus, huumor, normaliseerimine, väljakutsete esitamine jne)

14. 5. Raskused noorukite nõustamisel • Paljudel noortel nõustamine seotud stigmaga, kardetakse seotust vaimuhaigusega jms. • Eneseavamine võib samuti tekitada hirmu, nõustajad peavad olema teadlikud teemadest, (näit.seksuaalne orientatsiooni probleem),mis võivad tekitada noortel kahtluse konfidentsiaalsusest (kas usaldatud saladust hoitakse). • Nooruki motivatsioon võib kergesti kaduda Nõustaja peab olema aktiivsem, motiveerivam.

15. Konsultatsioon • Konsultatsioon ( ing consulting) on protsess, kus abistava elukutse esindaja abistab konsulteeritavat tööga seonduvates või hooldamisega seotud küsimustes ning mille eesmärgiks on abistada nii konsulteeritavat kui ka klienti (Nystul, 2006)

16. Konsulteerimine on triaadiline protsess, kus konsultant ja konsulteeritav üheskoos töötavad välja strateegiaid kolmanda osalise - kliendi abistamiseks(Dixon, Dixon 1993). • Konsulteeritava rollis õpetaja või lapsevanem, kes vajab toetust, et omandada efektiivsemaid meetodeid lapse mõjutamiseks, nii et laps saaks paremini hakkama nii koolis kui kodus. • Tegemist kaudse teenusega

17. Konsultatsioon versus nõustamine • Konsultatsioon kui nõustamise eriliik • Nõustamine on otsene teenus, konsultatsioon on kaudne teenus • Efektiivne teenus, võimaldab abistada paljusid lapsi läbi täiskasvanute konsulteerimise • Nõustamine ka ennetavas funktsioonis, konsultatsiooni järgi tekib reeglina vajadus, kui süsteem on juba häirunud • Keskmes on konkreetse probleemi lahendamine • Protsessil on peatähelepanu kognitiivsel tegevusel, afektiivne komponent nõrgalt esindatud (tunnetele vähene tähelepanu)

18. Konsultatsioonimudelid- 4,lähtuvalt konsultandi rollist(Gladding, 1996 järgi): • Eksperdi mudel – asjatundja direktiivne toetus (selged juhtnöörid) konsulteeritavale lähtudes mingist konkreetsest vajadusest. Levinud 1940-50 nd. aastail • Doktor-patsiendi mudel - konsultant kogub infot probleemi kohta, annab hinnangu ning esitab konkreetsed juhtnöörid probleemi lahendamiseks

19. …jätkub • Protsessile suunatud konsultatsioon ehk koostöömudel - konsultant ja konsulteeritav töötavad partneritena (võrdsusele suunatud suhe)probleemi analüüsimisel, muutuste protsessi kavandamisel ja hindamisel- fookuses on kolmanda osalise, kliendi probleem - töö tulemusena laheneb/leeveneb kliendi probleem ja paraneb konsulteeritava oskus probleeme lahendada • Vahendamismudel - konsultant kui vahendaja korjab infot probleemi ja süsteemi kohta ja algatab tegevusi(n.erivajadustega lapse puhul)

20. Konsultatsiooniprotsessi etapid(Hackney &Cormier,1996; Nystul, 2006) 1. Sisenemine - esmase kontakti loomine konsulteeritavaga, tema muutusteks valmisoleku hindamine • probleemi olemuse ja konsulteeritava situatsiooni määratlemine • kokkuleppe sõlmimine konsulteeritavaga edaspidise koostöö osas, suhte määratlemine 2. Hindamine • probleemi defineerimine • eesmärkide püstitamine

21. 3. Tegevus, sekkumine • Tegevusplaani kavandamine olenevalt probleemist (kliendi või süsteemi probleem) ja eesmärkidest: • Tegevuste elluviimine 4. Lõpetamine • Hinnangu andmine kas püstitatud eesmärgid on täidetud • Juhul kui eesmärgid ja ülesanded on täidetud, liigutakse konsultatsiooniprotsessi lõpetamisele • Töötatakse välja tegevuskava, kuidas konsulteeritav võiks jätkata saavutatud muutusi ja eneseanalüüsi • Lepitakse kokku edaspidiste kokkusaamiste põhimõtted

22. Lapsevanemate konsulteerimine: • Eesmärgiks aidata lapsevanemal leida teid probleemi lahendamiseks ning tulevikuks oskust analoogilisi probleeme ennetada ja lahendada • Vanemale tuleb anda seda, mis tal senini on puudu jäänud • Et soovitused kohale jõuaksid, on eelnevalt vaja vanemaga identifitseeruda, et teda mõista

23. 2) • Oluline on üles leida lapsevanema tugevad küljed, millelt edasi liikuda • Uusi mõtteid tuleb edastada lapsevanema mõtetest lähtudes, neid edasi arendades • Ei tohi kahtluse alla seada tema kogemust lapsevanemana • Arvestada, et lapsevanem on proovinud oma last aidata

24. Kuidas käituda agressiivse, süüdistava lapsevanemaga? • Üldine soovitus - mitte lasta end kaasa tõmmata, säilitada rahulikkus ja erialane professionaalsus.

25. Tänan tähelepanu eest!