Euroopa Majandus- ja Rahaliit

1. Euroopa Majandus- ja Rahaliit EESMÄRK • Selgitada EMU ülesehitust ja toimimist ning EMU mõju majanduskeskkona kujunemisele KAVA • EMU üleehitus ja liikmed • Rahaliit ja EKPS • Majandusliit ja fiskaalpoliitiline koostöö rahaliidu eduka toimimise alusena • EMU laienemine • EMU põhjendatus

2. Monetaarintegratsiooni areng • 1958. a. - Monetaarkomitee loomine • 1969. a. - Tolliliit • 1970 Werneri Raport • 1972 Baseli leping (Valuutamadu) • 1979 Euroopa Monetaarsüsteem • ECU • ERM • Valuutakoostöö Fond • 1989 Delors’i aruanne • 1.juuli 1990 EMU esimene etapp

3. Monetaarintegratsiooni areng • 1992 võetakse vastu EL leping • 1993 august ERM piire laiendatakse ±15% • 1. jaanuar 1993 EMU teine etapp • mai 1998 otsus EMU-s osalevate riikide kohta • 1. jaanuar 1999 EMU kolmas etapp • 1. jaanuar 1999 ERM2 • 1. jaanuar 2002 euro tuleb käibele sularahana • 1. juuli 2002 euro on ainus käibiv valuuta EMU-s

4. Euroopa Majandus- ja Rahaliit • EMU - Economic and Monetary Union • majandusliit • rajaneb liikmesriikide vahelisel koostööl • rahaliit • rajaneb ühisel, riigiülesel tasandil ellu viidud rahapoliitikal ja ühisel rahal

5. EMU eesmärk EL lepingu artikkel 2 sätestab EL majanduspoliitika eesmärgid: • majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja säästev areng • tööhõive ja sotsiaalse kaitstuse kõrge tase • meeste ja naiste võrdõiguslikkus • püsiv ja inflatsioonivaba kasv • konkurentsivõime ja liikmesriikide majandusarengu ühtlustumise kõrge tase • elustandardi- ja kvaliteedi tõstmine

6. EMU loomine • Esimene etapp 1. juulil 1990 • liberaliseeriti kapitalide liikumine • majandus-, finants- ja monetaarpoliitika koordineerimine liikmesriikide vahel. • keskpankade juhtide komitee moodustamine. • Teine etapp 1. jaanuar 1994 • Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute - EMI) • rahvuslike keskpankade autonoomia • Kolmas etapp 1. jaanuar 1999. a. • fikseeritakse liikmesmaade valuutade vahetuskursid euro suhtes • Euroopa Keskpank ning Euroopa Keskpankade Süsteem • Euro astub nn. arveldusraha staatusesse.

7. Rahaliit • Lõppeesmärgiks on ühise valuuta kasutuselevõtt ja täielik rahvuslikest valuutadest loobumine • Eurosüsteemi kaks pemist komponenti on ühine raha ja ühine rahapoliitika • 11 osalejat otustati 1998.a. mais lähenemiskriteeriumite täitmise põhjal

8. Lähenemiskriteeriumid • Hindade stabiilsus • liikmesriigi aastane inflatsioonimäär ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonimäärade keskmist rohkem kui 1,5%. • Eelarve seis • liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3%, riigivõlg 60% sisemajanduse koguproduktist (SKP). • Vahetuskursi stabiilsus • liikmesmaa peab olema vähemalt kaks aastat osalenud Euroopa monetaarsüsteemis ilma oluliste pingeteta ja valuuta devalveerimiseta. • Riigi poliitika usaldusväärsus • liikmesmaa pika-ajaliste võlakirjade keskmine nominaalne intressimäär ei tohi ületada kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra rohkem kui 2%.

9. Lähenemiskriteeriumid

10. Euroopa Keskpankade Süsteem • Eesmärk: hinnastabiilsus • toetada majanduspoliitika üldsuuniseid • paberraha emiteerimise ainuõigus • Ülesanded: • määrata ja rakendada ühenduse rahapoliitikat; • sooritada valuutatehinguid kolmandate riikidega; • hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve; • edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.

11. Euroopa Keskpankade Süsteem • Ministrite Nõukogu esimehel ja komisjoni esindajal on õigus viibida EKP nõukogu istungitel hääleõiguseta

12. Euroopa Keskpanga sõltumatus • Sõltumatuim keskpank maailmas • EKP ja RKP on keelatud võtta arvesse nii liikmesriikide kui teiste EL institutsioonide nõudmisi või juhiseid • keelatud on institutsioonide ja liikmesriikide finantseerimine • EKPS otsused on tervikuna siduvad ja otseselt kohaldatavad • Juhatuse liikmed määratakse ametisse nõukogu poolt, Euroopa parlamendi nõusolekul • ametiaeg 8 aastat, vaid üks ametiaeg • RKP juhid määratud vähemalt 5 aastaks • kuid vahetuskursipoliitika jääb ECOFINi otsustada

13. EKP rahapoliitika • Strateegiad • rahamassi otsejuhtimine • inflatsiooni otsejuhtimine • instrumendid • avaturuoperatsioonid • laenu püsivõimalused (standing facilities) • miinimumreservi nõue

14. Majandusliit • Majanduspoliitika on kõigi liikmesriikide (ka eurosüsteemi mittekuuluvate) ühine huvi • Nõukogu kehtestab komisjoni ettepanekul majanduspoliitilised üldsuunised • Nõukogu jälgib üldsuuniste täitmist liikmesriikide aruannete põhjal • liikmesriigid on kohustatud esitama • stabiilsusprogramm (eurosüsteemi riigid) • lähenemisprogramm (ülejäänud liikmesriigid) • majanduse keskpikk arengukava (kandidaatriigid) • Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda liikmesriigile majanduspoliitilisi soovitusi

15. Fiskaalpoliitiline koostöö • Vastavalt EL lepingule säilitavad kõik liikmesriigid fiskaalpoliitilise suveräänsuse • Stabiilsuse ja Majanduskasvu Pakt • sama poliitika - Euro-11 või mitte • Kõik liikmesriigid nõus: eelarve tasakaal (või ülejääk) majandustsükli kokkuvõttes

16. Fiskaalpoliitilised reeglid eelarvedefitsiidi finantseerimine peab toimuma normaalsetes turutingimustes: • EKPS-l on keelatud finantseerida liikmesriike (no money financing - art.101) • ei anta eesõigusi (no privileged access - art.102) • ühendus ja liikmesriigid ei võta endale kohustusi ega kanna vastutust teiste liikmesriikide eest (no bailing out - art.103) • hoidutakse ülemäärasest defitsiidist (art. 104) • eelarve peab olema tasakaalus keskmise tähtaja jooksul (SMP)

17. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt • Koosneb: • Euroopa Ülemkogu resolutsioon • Nõukogu määrus eelarveolukorra järelvalve ja majanduspoliitika kooskõlastamise kohta (art.99 lõige 5 alusel) • Nõukogu määrus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (art. 104 lõige 11 alusel) • Eesmärk: • varase hoiatuse süsteem • ülemäärase eelarvedefitsiidi rangem menetlus

18. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt • Varase hoiatuse süsteem eelarve järelevalve tõhustamine • riikide keskmise tähtajaga eesmärgiks peab saama eelarve tasakaal või ülejääk • eesmärgist kõrvalekalded toovad kaasa hoiatuse komisjonilt • tuleb pöörata rohkem tähelepanu eelarvepoliitika koordineerimisele stabiilsusprogrammide koostamine

19. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt ülemäärase eelarvedefitsiidi rangem menetlus • ajalised piirangud • erandid • 2% majanduslangus • 0,75-2% majanduslangus • sanktsioonid • intressi mittekandev deposiit (max 0,5%SKP-st • fikseeritud osa 0,2%SKP-st • muutuv osa 0,1% vastavalt defitsiidi suurusele

20. Piiratud õigustega riigid EMU tingimustes • Saavad EMU-s osalemiseks võimaluse hiljem, kui nad on suutnud saavutada oma majanduse piisava konvergentsi • Peavad koordineerima oma majandus- ja eelarvepoliitikat teiste liikmesriikidega • Peavad täitma lähenemiskriteeriumid (s.h. osalemine ERM2) • peavad tagama kapitali liikumise vabaduse • peavad tagama keskpanga sõltumatuse ja eesmärkide vastavuse EKPS-i eesmärkidega • Ülemäärase defitsiidi puhul ei rakendata sanktsioone • nad ei osale ühise rahapoliitika kujundamisel ja ellu viimisel

21. ERM2 põhimõtted • Liikmeks olemine ametlikult vabatahtlik • Formaalsed kõikumispiirid nagu EMS-s (±15%), Rahaliitu vastuvõtmisel võivad lugeda kitsamad piirid (±2.25%) • Baasvaluutaks saab euro ning valuutade kõikumisi vaadeldakse euro suhtes (enne kahepoolne kõikumiste jälgimine) • Euroopa Keskpanga interventsioonikohustust kriiside korral piirab hinnastabiilsuse kui peamise prioriteedi säilitamise nõue • Eelnevast tulenevalt võib uue vahetuskursikriteeriumi täitmine osutuda problemaatilisemaks - oluline võib olla poliitiline otsus

22. Poolt Vastu Miks EMU? Aga miks mitte?

23. EMU positiivsed mõjud • transaktsioonikulude sääst • valuutariski kadumine • Majanduspoliitika stabiilsus • Suurem hinnatransparentsus • Soodustab konkurentsi • Puuduvad valuutakriisid

24. Argumendid EMU vastu • Majandusliku ebastabiilsuse suurenemine • EMU jagab Euroopa kaheks • EKP on ebademokraatlik • Riigid kaotavad fiskaalautonoomia • Eurost saab nõrk valuuta • Töötus suureneb • Puudulikud instrumendid asümmeetrilistele šokkidele reageerimiseks

25. Peamised mõjud Euroriikidele • Positiivsed mõjud kogu Euroopale • tõhusam siseturg • efektiivsem majanduspoliitika • Vabakaubandustõkete kaotamine • puudub vahetuskursirisk • madalamad transaktsioonikulud • suurem hinnatransparentsus • suurenev konkurents ja kaubavahetus • vähem hinnadiskrimineerimist • madalamad hinnad • kõrgemad investeeringud • suurenev majanduskasv ja tööhõive

26. Euro kiire kasutuselevõtu eelised EL ettevõtetele • Juurdepääs finantsteenustele euros • lihtsustatud investeeringu ja kaubandustegevus • lihtsustatud raamatupidamine ja aruandlus • üleminekuperioodis kavandatavad projektid ja sõlmitavad lepingud kestusega üle 2.a. soovitav koostada eurodes • eurole ülemineku lükkavad hilisemaks jaemüügisfääri ettevõtted