Euroopa ja Eesti pinnamood

1. Euroopa ja Eesti pinnamood Koostaja: Vaike Rootsmaa http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2c/Luftbild_Finnischer_Meerbusen.jpg?uselang=de

2. Euroopa • Miks on Euroopa lõunaosa mägine? • Milline on Euroopa suurim pinnavorm? • Kuidas tekivad madalikud? • Mille poolest erineb lauskmaa madalikust? • Kas tunned Euroopa madalikke? ? ? ? ? ? ? Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/38/Europe_topography_map_en.png

3. Nimeta Eesti kõrgustikud! • Eestimaal jäävad kõrgused valdavalt alla 100 m • Kõrgustikud jagatakse tekke järgi : • Kulutuskõrgustikud – Pandivere ja Sakala • Kuhjelised kõrgustikud – Haanja, Otepää ja Karula http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/63/Estonia1925physical.jpg

4. Eesti “mäed” ei jää isegi pildile Vällamägi Suur Munamägi • Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp. • Miks tundub maastikul Vällamägi kõrgem kui Suur Munamägi? Profiil joonestatud programmiga: http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5e/Haanja_Upland.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Ebavere_Hill.jpg Vaade Suure Munamäe tornist Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustikule

5. Risti läbi Eestimaa – Pärnust Kundasse Liivi lahe rannikumadalik Pärnu madalik (Soomaa) Kesk-Eesti tasandik Pandivere kõrgustik Viru lavamaa Põhja-Eesti paekallas Soome lahe rannikumadalik 1 2 3 4 5 6 7 Profiil joonestatud programmiga: http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Milliseid pinnavorme tuleb sellel teekonnal ületada? Kui suur on sellel teekonnal kõrguste vahe? Nimeta Eesti madalikud!

6. Põhja-Eesti paekallas Harju lavamaa Kõrvemaa Türi voorestik Kesk-Eesti tasandik Võrtsjärve madalik Ugandi lavamaa Otepää kõrgustik Võru – Hargla nõgu Haanja kõrgustik Pakri poolsaarelt Haanjasse 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Miks mõnda tasandikku nimetatakse lavamaaks? Profiil joonestatud programmiga: http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/

7. Eesti pinnamoe kujunemist on mõjutanud • Devoni ajastu järgsed kulutusprotsessid • Säilinud on pinnamoe suurvormid • Kõrgustikud, lavamaad, nõod • Mandrijää peatetung ja taandumine • Kõrg- ja Madal-Eesti kujunemine • Jääajajärgsed kuhje- ja kulutusprotsessid • Looduslikud protsessid • Inimmõju

8. Mandrijäätumise mõju Raigastvere voor Jää pealetungil kujunesid: • paetasandikud • kulutusnõod • voored Jää taganemisel kujunesid: • moreentasandikud • moreenkünkad Jääsulavete poolt kujundati: • oosid • mõhnad • sandurid http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Raigastvere_voor_ja_j%C3%A4rv.JPG http://en.wikipedia.org/wiki/File:Northern_icesheet_hg.png

9. Oosid ja voored Voored on leivapätsikujulised pinnavormid, mis tekkisid mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg näitab jää liikumise suunda ja järsem nõlv jää tuleku suunda. Oosid ehk vallseljakud on järsunõlvalised vallid, mis kujunesid liustikulõhedes voolavate jõgede setetest. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Drumlin-de.svg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/27/Esker_%28PSF%29.png

10. Mõhnad ja mõhnastikud Jääsulaveed Jääaeg Jää Kruus, liiv, savi Jää Liustikujää liikumine Tänapäev http://www.york.ca/Departments/Planning+and+Development/Long+Range+Planning/kame.htm?ODA=1 Mõhnad on ümarad künkad, mis kujunesid jääpankadevaheliste jääjärvede setetest.

11. Madalal maal leiab iga küngas kasutust Valgehobusemägi Jäneda linnamägi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f0/J%C3%A4neda_linnam%C3%A4gi_Kalij%C3%A4rve_poolt_vaadatuna.jpg http://www.valgehobuse.ee/?SID=245b10a15a0484326788f283a41d1e86&n=21&form=album&album=4 Mägede mõhnastiku kõrgeim tipp Valgehobusemägi (106 m) on ühtlasi Järvamaa kõrgeim “mägi” Aegviidu-Nelijärve oosiahelik lõpeb Jäneda linnamäega

12. Läänemere taandumine Millised Eesti alad olid Antsülusjärve ja Litoriinamere staadiumi ajal vee all? Rannik muutub ka tänapäeval http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/Baltic_History_7500-BC.svg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e5/Baltic_History_5000-BC.svg

13. Madal- ja Kõrg-Eesti Võrtsjärve madalik Ugandi lavamaa Üllar Kaaveri õhufotod soisest ja metsasest Võrtsjärve madalikust Rannu-Jõesuus ning põllustatud Ugandi lavamaast Rannu ümbruses Madal-Eesti oli jääajajärgselt suurte jääpaisjärvede või Läänemere veega üle ujutatud - tasane, soostunud, - madalam mullaviljakus Kõrg-Eesti oli jääajajärgselt kohe maismaa - liigestatum pinnamood - kõrgem mullaviljakus

14. Mere- ja suurjärve tekkelised pinnavormid Murrutuskulpad Tamme paljandis Rannakarjamaa Lääne-Saaremaal Vaike Rootsmaa fotod Kulutusvormid: rannakaljud rannajärsakud murrutuskulpad Kuhjevormid: meretasandikud järvetasandikud rannavallid maasääred

15. Põhja-Eesti paekallas – Eesti looduse sümbol Pakri poolsaar Põhja-Eesti paekallas on osa Balti klindist. Balti klint on tekkinud Ida-Euroopa platvormi ja Fennoskandia kilbi piirile. Siluri klint kulgeb Lääne-Eestist Gotlandi saare rannikule. Vaike Rootsmaa foto http://www.klint.envir.ee/klint/est/4.html LISALUGEMIST: http://www.klint.envir.ee/klint/index.html

16. Vooluveetekkelised pinnavormid Kasari luht Hinni kanjon http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/Kasari_luht.JPG Vaike Rootsmaa foto Hinni kanjonist Kulutusvormid: uhtorud jõgede orud (sälk-, mold-, lamm-, kanjonorg) Kuhjevormid: kaldavallid lammitasandikud

17. Põhjaveetekkelised pinnavormid Taevaskoja Emaläte http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/4/49/Emal%C3%A4tte_koobas1.jpg Vaike Rootsmaa foto Kostivere karstiväljast Koopad liivakivides Karstivormid lubjakivides: langatuslehtrid karstiorud karstikoopad karstilõhed Kostivere karstiväli

18. Muud pinnavormid Vaade Tolkuse rabale Rannametsa luiteharjal olevast vaatetornist (torni vari on pildil) Rusukalle Pakri panga all Vaike Rootsmaa fotod Raskusjõu tekkelised: rusukalded Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Tuuletekkelised: luited Elutekkelised: sootasandikud

19. Lõhavere linnamägi Inimtekkelised pinnavormid Vaike Rootsmaa fotod Kraavid, kanalid Karjäärinõod Tehisjärvede nõod Aherainemäed Tuhaplatood Linnamäed Teetammid Siluri lubjakivi karjäär Gotlandil

20. Milliseid suurpinnavorme läbib Põltsamaa jõgi? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Poltsamaajoki1.jpg

21. Kui oskad loodusest lugu pidada, näitab ta Sulle oma saladusi! Valaste juga http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/72/Valaste_juga.jpg