1 / 24

Euroopa ja Eesti asustus

Euroopa ja Eesti asustus. 2011. Koostaja: Ene Saar. XXV laulupidu http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:XXV_laulupidu_(3).jpg#file. Rahvastiku paiknemine. Milleks kasutatakse rahvastiku tiheduse näitajat? Maailma keskmine rahvastiku tihedus on 45,3 in/km 2 kohta.

cybil
Download Presentation

Euroopa ja Eesti asustus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Euroopa ja Eesti asustus 2011 Koostaja: Ene Saar XXV laulupidu http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:XXV_laulupidu_(3).jpg#file

  2. Rahvastiku paiknemine • Milleks kasutatakse rahvastiku tiheduse näitajat? • Maailma keskmine rahvastiku tihedus on 45,3 in/km2 kohta. • Milline näitaja iseloomustab Eesti, Hollandi, Soome ja Euroopa rahvastiku tihedust: • 102 in/km2 • 30,9 in/km2 • 17,6 in/km2 • 490 in/km2 • Miks lisatud kaarti on raske kasutada riikide tiheduse iseloomustamiseks? http://earthobservatory.nasa.gov/Features/SeaLevel/ http://www.wolframalpha.com/examples/SocioeconomicData.html

  3. Euroopa rahvastiku paiknemine • Kus on kõige hõredama ja tihedama asustusega piirkonnad Euroopas? Allikas: Uus maailma Atlas 2010

  4. Kõige tihedamad ja hõredamad riigid • Euroopa väikeriigid on kõige tihedamini asustatud: • Monaco rahvastiku keskmine tihedus on 16 923 in/km2 • Vatikan 1877 in/km2 • Malta rahvastiku keskmine tihedus on 1322 in/km2 • Euroopa hõredamini asustatud riigid on Põhjamaad: • Islandi rahvastiku keskmine tihedus on 3,1 in/km2 • Norra rahvastiku keskmine tihedus on 13 in/km2 Valletta Reykjavik Andmed. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_population_density Islandi pealinn Reykjavik: E. Saare foto Malta pealinn Valletta http://mas.laopiniondemurcia.es/especiales/semana-santa/wordpress/wp-content/uploads/2011/09/malta-la-veletta.jpg

  5. Mis rahvastiku näitajat kaardil kujutatakse? Sõnasta kaardile pealkiri http://en.wikipedia.org/wiki/File:EU_Pop2008_1024.PNG

  6. Eesti asustustihedus 1.jaan. 2009 Milliste maakondade tihedused on tabelis esitatud? http://www.stat.ee/35205

  7. Rahvastiku paiknemine ja tihedus Milliseid näitajaid on vaja teada rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks? Looduslikud tegurid • Pinnamood • Kliima • Taimestik • Mullad • Maavarad Sotsiaal-majanduslikud tegurid • Ajaloolised • Majanduslikud • Sotsiaalsed • Poliitilised

  8. Eesti asustustihedus 1.jaan. 2009 Iseloomusta rahvastiku paiknemist Eestis. Võrdle kahe maakonna rahvastiku paigutust.

  9. Haldusjaotus • Traditsiooniliselt on Eesti haldusjaotuse üksusteks olnudtalu, küla, vald, kihelkond, maakond. • 13. sajandist on asutatud linnad, mõni sajand hiljem tekkisid alevid • Leia erinevusi tänapäevase ja 1920-1944 kehtinud haldusjaotuses. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik Viis põlvkonda ja kümme loendust.Statistikaamet2011

  10. Haldusjaotuse muutused • Milliste aastate haldusjaotust kaardid kajastavad? Leia igale kaardile sobiv aasta. • 1952 • 1959 • 1979 • Millist kaarti saab kasutada ka tänapäevase haldusjaotuse kirjeldamiseks? Mida siiski peab sellel kaardil muutma? Tiit, E.-M. Eesti rahvastik Viis põlvkonda ja kümme loendust.Statistikaamet2011

  11. Haldusjaotus Linn Maakond 15 maakonda Milline maakond on pindalalt kõige suurem? 33 linna Vald 193 valda • Kõige väiksem vald Piirissaare – rahvaarv 70 elanikku. • Kõige suurem vald Märjamaa - pindala 871,62 km². • Kõige väiksem vald Illuka - asustustihedus, 1,75 elanikku km² kohta. Millistes maakondades need vallad asuvad? 5. 2. 6. Tartu • Rahvaarvult teine linn Eestis – 103740 elanikku • Kõige tihedam asustus- 2673,7 elanikku km² kohta. 4. 7. Miks numbritega tähistatud piirkondades on väga hõre asustus? Kaart:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4rnumaa_vallad.svg#file Tartu pilt: tartu.jpg histrodamus.ee

  12. Asulad 2011 Altja küla Lääne- Virumaal Kallaste- kõige väiksem linn 1106 el. • Linnad (33 linna) • Alevid (11 alevit) • Vallasisesed linnad (13 linna) Abja-Paluoja Antsla, Jõhvi, Türi Karksi-Nuia, Tapa Kehra, Lihula Kilingi-Nõmme Otepää, Rapla Suure-Jaani Tamsalu • Külad (3445 küla) • Alevikud (175 alevikku) Kohila alev Raplamaal Kanepi alevik Põlvamaal Altja.ttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Altja,_2007.jpg; Kanepi.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kanepi_kirik.jpg Kallaste. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Church_in_Kallaste.jpg; Kohila.http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/kohila-spordikompleks;

  13. Külade tüübid • Hajaküla – talud eraldi • Ahelküla – piki teed asuvad talud (Kesk-Eesti) • Tänavküla – Piki külatänavat asuvad majad (Peipsi äär, Setumaa) • Sumbküla – Kobaras ristmikel või kirikute ümber (alevikud välja kasvanud)

  14. PALAMUSE

  15. Peipsiääre

  16. PÕDRALA vald

  17. Linnastumine • Linnade teke ja areng • õp. Lk. 102 – Linnastumine Euroopas • Linnastu – linnade kokkukasvaminei

  18. Linnastumine • 75% Euroopa rahvastikust elab linnades. Aastaks 2020 on see arv 80%. • Kokku elab 69% Eesti rahvastikust linnades • Maa ja linnatüüpi asulate eristumine algas Eestis umbes 13. sajandil. • Esimeste linnadena on ürikutes mainitud: Tartu, Tallinn, Narva. • Kuhu tekkisid esimesed linnad? • 1938. aastal oli Eestis 33 linna • Praegune haldusjaotus pärineb aastatel 1959–1962. Moodustatud 15 rajooni piirid langevad üldjoontes kokku praeguste maakonnapiiridega. Tekkisid uue regioonikeskused: Põlva, Rapla, Jõgeva.

  19. Linnastumine Millised muutused on Eestis toimunud enam kui 100 aasta jooksul? Allika: Statistikaamet http://www.stat.ee/

  20. Valglinnastumine • Asumine linnast linnalähedastesse piirkondadesse. Linnaala laieneb elanike arvu suuremisest kiiremini • Aastatel 1990–2000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala • Eestis eriti tugev Tallinna ümbritsevates valdades: Viimsi, Harku, Rae, Saue Tallinna valglinnastumise ülevaade. Rein Ahas.Valglinnastumine, elustiil ja pendelränne Tallinnas: kas saame seda reguleerida? www.britishcouncil.org/et/estonia-governance-ahas.ppt

  21. Valglinnastumine Tagajärjed • Põllumaa ja roheluse hävimine • Saastatus transpordikoormuse suurenemise tõttu • Liiklusummikud tipptunnil • Sotsiaalne killustatus • Uute asulate ühekülgne vanuseline struktuur • Infrastruktuuri puudumine Põhjused • Demograafilised • Noored pered • Eluea kasv, vanemad inimesed • Kodueelistuslikud • Rohkem ruumi ühe inimese kohta • Aiaga eramajad • Looduslähedus • Linnasisesed keskkonna-probleemid • Halb õhukvaliteet • Mürasaaste • Loodusliku keskkonna puudumine

  22. Linnastumise probleemid • Õhureostus • Ummikud • Prügiprobleemid • Kodutud ja agulid • Ühistranspordi areng. • Linnasisese roheluse säilitamine. Jalgrattalaenutus Pariisi südalinnas. Ratast saab tagastada endale sobivasse lähimasse kohta. Video allikas http://youtu.be/786NcnNxk9I Pariis: E. Saare foto

More Related