Lapse aju areng

1. Lapse aju areng Ruth Soonets ISPCAN nõukogu liige  Ruth.soonets@hot.ee

2. Lapsed - kõige haavatavam, abitum, nõrgem grupp, areng ja heaolu sõltub täiskasvanutest. Lapse kujunemine isiksuseks: • 1)kaasasündinud pärilike omaduste: pikkus, kehaehitus, silmade, juuste värv, eeldused aju arenguks • 2) last ümbritseva keskkonna koosmõjul. Olulisim on perekondlik miljöö, kus laps kasvab.

4. Lapse aju • Vastsündinu aju kaalub ~ 25% täiskasvanu aju kaalust. • Kolmandaks eluaastaks on aju omandanud 90% oma potentsiaalist. • Närviühenduste areng kestab aeglasemas tempos kümnenda eluaastani

5. Lapse aju • Ajukoore struktuur = individuaalsedkogemused (nägemis-, kuulmis-, puudutus- haistmis- ja maitsmistaju). • Kujunenud neuraalstruktuur määrab inimese mõtlemise, tunded ja käitumise.

6. Ajurakud • Oluline avastus - ajurakkude elektroaktiivsus muudab aju arhitektuuri. • Sünnist peale paljunevad lapse ajurakud kontrollimatult, tekivad ühendused, mis kujundavad teadvuse ja tunnetuse kogu eluks.

7. Vastsündinu ajus on • 100 miljardit neuronite. närvirakku • triljon (1010) glia-rakku(mis kaitsevad ja toidavad närvirakke) Närvirakke elu jooksul enam juurde ei tule, nendevahelised ühendused sõltuvad lapse sensoorsetest (nägemis-, kuulmis-, haistmis-, puute-) kogemustest.

8. Ajurakud Loote aju toodab palju rohkem neuroneid e. närvirakke, kui tal neid vaja on, liigsed rakud kõrvaldatakse.

10. Aju elimineerib sünapsid, milliseid kasutatakse harva või mitte kunagi. • Aktiivsed neuronid moodustavad aksoneid (närvisüsteemi kaugekõnejuhtmeid”), mis moodustavad hargnedes mitmeid ühendusi. • Aktiivsus tugevdab kujunenud ühendusi, selle puudumine põhjustab ühenduste atrofeerumist. • Aksonid (signaalisaatjad) ja dendriidid (signaali vastuvõtjad) tekitavad plahvatuslikult palju ühendusi. Sensoorsetest kogemustest vallandunud aktiivsus häälestab aju, määrates, millised ühendused kuuluvad säilitamisele, millised mitte.

11. Kasvav närvisüsteem: • Signaalide andmiseks tuleb “kududa” aksonitest võrk. • Samasugune võrgustik tuleb teha dendriitidest, mis signaale vastu võtavad. • Eesmärk on moodustada sünaps, struktuur, et neuroni akson e. telg annaks signaali edasi teise raku dendriitidele.

12. Inimaju peab “kokku tinutama” kvadriljoni (1015) ühenduse. • Inimese DNAs on 100 000 geeni. Neist 50 000 on määratud närvisüsteemi konstrueerimiseks ja käigus hoidmiseks.

13. Esimesed sünapsid, mida aju rajab, on need, mis valitsevad tundeid e. emotsioone. • Kahekuiselt hakkab vastsündinute tunnetatud hirm ja rahulolu edasi arenema komplekssemaiks tundeiks: rõõm ja kurbus, kadedus ja empaatia, uhkus ja häbi.

14. Neuroaktiivsus (trauma) vallandab biokeemilise kaskaadi. • Kortisool • Serotoniin • Noradrenaliin

15. Trauma, stress, hirm, valu Vallandub kortisool, mille mõjul • Oimupiirkonnas ajukoor 20-30% võrra väiksem • Limbiline süsteem • Emotsioonid, kiindumus • Hipokampus väiksem • Mälu • 0-3 aastani kõrge kortisoolitase tõstab ajustruktuuride aktiivsust – unetus, ärrituvus Aju reaktiveerub, kui laps näeb või meenutab trauma põhjustajat.

17. 0-3.a sage stress/trauma põhjustab: • Hüperaktiivsust • Ärevust • Kontrollimatut käitumist • Agressiivsust • Lapsel on raskusi • Keskendumisega • Tähelepanuga • Enesevalitsemisega • õppimisega

18. Stimuleeriva keskkonna puudumine kahjustab lapse aju. • Nende laste aju, kes palju ei mängi ja kellega ollakse harva kontaktis, on 20% kuni 30% väiksem kui see oleks vastav nende vanusele. • Rikkalikud kogemused kujundavad rohkete sünapsidega aju. • Vanem, kes leiab aega, et last sülle võtta, temaga rääkida, mängida, tegeleda, saab stimuleerida aju arengut.

19. Tähtsaimad on esimesed kolm eluaastat. • Lasteaia mõju. • Eelkooliprogrammid. • “ Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist”. (Dr Harry Chugan, lasteneuroloog).

20. Mida vanemad saavad teha Armastus varustab lapse aju õige ja vajaliku stimulatsiooniga. Tõrjumine surub lapses maha rõõmsad tunded. Julmus tekitab suurenenud hirmutunde. Imikuga rääkimine ja laulmine kiirendab oluliselt uute sõnade õppimisprotsessi.

21. Depressiivne ema • Lapse emotsionaalne puudujääk. • Ema, kes on ärrituv, kannatamatu, ei räägi lapsega. • Vasem otsmikusagar – rõõmu ja teiste positiivsete emotsioonide keskus. • Oluline on parandada stimuleerivat suhet lapsega enne aastaseks saamist.

22. Lapse arendamiseks Andke lastele nii palju ohutut vabadust kui vähegi võimalik. Sirutus mõne eseme järgi aitab ajul arendada käsi-silm-koordinatsiooni. Niipea kui lapsed on selleks valmis, hakkavad peenmotoorseid oskusi arendama joonistamine, viiuli või klaveri mängimine.

23. Laps oskus moodustada lauseid kujuneb esimesel viiel-kuuel eluaastal. Võime õppida teist keelt on samuti suurim kuni kuuenda eluaastani. • Aju arengu lõpuspurt 10. eluaastal. Järgnevatel aastatel üritab aju armutult hävitada kõige nõrgemad sünapsid, säilitades ainult need, mis on kogemuslik-maagiliselt transformeerunud.

24. Võõrkeeli tuleb õpetada põhikoolis, kui mitte veelgi varem. • Abistav õpetamine on tõhusam kolme- ja nelja-aastastel (lasteaias?), vähemtulemuslik aga 9. ja 10. aastal.

25. Võimekuse potentsiaal võib olla geenidesse kodeeritud, kuid kas see potentsiaal realiseeritakse talendikusega matemaatikas või johtub sellest briljantne kriminaalintelligentsus, sõltub varases kriitilises eas kogemuse abil saadud ajumustrist.

26. Sünapsid kujunevad kogu elu vältel ja täiskasvanud täiendavad pidevalt oma intellekti lugemise ja õppimisega, aga ometi ei ole aju uuesti võimeline looma uusi oskusi nii lahedalt või kosuma tagasilöökidest nii kergelt. Eestis sünnib aastas 14 000 last. Algab eluaegne õppimine. Kui vanemad ja poliitikud ei pööra tähelepanu tingimustele, milles see delikaatne protsess toimub, kannatame kõik tulemuse all, mis saab ilmseks 15 aasta pärast.

27. Kasutatud kirjandus • Kevin Browne et al, A Community Health Approach to the Assessment of Infants and Their Parents, John Wiley & Sons Inc., USA, 2006. • Christopher J Hobbs and Jane M Wyenne (The Care Programme); Physical Signs of Child Abuse, W.B. Saunders Company, 1996.