EESTI KEELE KATSEEKSAM 2010 MÄRT HENNOSTE RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS

1. EESTI KEELE KATSEEKSAM 2010 MÄRT HENNOSTE RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS

2. Eksam õppeprotsessi osana • Riigieksameid käsitletakse avalikkuses üha rohkem kui vaid kõrgkooli sisseastumiseksameid. • Unustatakse, et see on riigieksamite lisaväärtus – õpilane ei pea lühikese aja jooksul oma teadmisi ja oskusi mitu korda tõestama. • Riigieksamite puhul on oluline see, et tegemist on eelkõige gümnaasiumi lõpueksamitega ning alles seejärel kõrgkooli sisseastumiseksamitega. • Käsitledes riigieksameid kui gümnaasiumi lõpueksameid, mõistame paremini nende sisu- ja arendusküsimusi.

3. Riigieksamid õppeprotsessi viimase, st kokkuvõtva ja lõpetava osana on Euroopas laialdaselt kasutusel.

4. Riigieksam ei ole pelk kontrollivorm, vaid selle abil • suunatakse kaudselt õppeprotsessi; • määratakse õpetuse dominandid; • tagatakse õppetöö süstemaatilisus ja tulemuslikkus; • arendatakse ja ühtlustatakse hindamist; • tagatakse õppetöö kvaliteet.

5. Kandes väidetu üle eesti keele riigieksamile, näeme, et kirjand ei suuda täita tänapäeva eksamitele esitatavaid nõudeid. Selle tunnistuseks on see, et • ei ole olulisel määral paranenud tekstiloomeoskus; • ei ole suurenenud õpilaste lugemus ega paranenud tekstimõistmisoskus; • ei ole vähenenud õigekirjavigade arv; • ei ole vähenenud poiste ja tüdrukute eksamitulemuste vahe. See tähendab, et me küll nõuame õpilastelt tekstiloomeoskust, kuid ei loo eeldusi, tingimusi ega mõjureid selle oskuse arenemiseks.

6. Soovides parimat, oleme saavutanud vastupidise tulemuse: • üha rohkem on riigieksamikirjandites formaalset tekstiloomet, vahetu loomingu asemel püütakse esitada kätteõpitud mõttekäike ja tekste, st looming on asendumas jäljendamisega; • rõhudes kirjandile, on jäänud paljud teised eesti keele ainekava osad (nt lugemine ja tekstide analüüs, lause- ja stiiliõpetus) piisava tähelepanuta, samal ajal on need tekstiloome eeldused; • kuulutades ühe tekstiliigi (kirjandi) ülimuslikuks, jääb õpilaste arusaam ühiskonnas kasutusel olevatest erinevatest tekstidest ja nende ülesannetest kitsaks; • õpilased ei ole valmis järgmiseks haridusastmeks: õppimine kõrgkoolis nõuab teistsuguseid tekstiloome- ja tööoskusi: teised tekstiliigid, alustekstide põhjal kirjutamine; • õpilased ei ole piisavalt valmis suhtluseks ühiskonnas, mis toimub valdavalt erinevate tekstide kaudu. Kirjand on vaid koolis kasutatav tekstiliik, millel puudub sotsiaalne väljund.

7. Eksamitöö vorm Uus eesti keele riigieksam koosneb kahest osast ning sellega kontrollitakse õpilase tekstimõistmis- ja tekstiloomeoskust. 1. osa. Tekstimõistmine Tekstimõistmise osa koosneb 4–6 kõige rohkem 1000-sõnalisest alustekstide komplektist, millest igaüks omakorda sisaldab 1–3 teksti. Alustekstide komplektid esindavad luulet, proosat/draamat, publitsistikat ning (populaar)teadust. Eksaminand valib ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal 3–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Ülesanded eeldavad 50–100-sõnalisi terviklikke vastuseid. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 40%. Aega on ülesannete lahendamiseks 120 minutit.

8. 2. osa. Tekstiloome Tekstiloome osa põhineb alustekstidel ja esitatud probleemil, millest lähtudes kirjutab eksaminand vähemalt 400-sõnalise sidusa arutleva teksti (kirjandi). Kirjandi kirjutamisel võib õpilane valida ükskõik millise alustekstide komplekti juurde kuuluva tekstiloomeülesande. Kirjand peab põhinema ette antud probleemil, alustekstide kasutamine selles ei ole kohustuslik. Eksaminand pealkirjastab ise oma kirjandi. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 60%. Aega on ülesande lahendamiseks 180 minutit.

9. Eksamitöö katsetamine • Esimene katseeksam toimus 2010. aasta märtsis. • Katseeksamil osales 41 kooli 972 õpilasega. • Valim põhines erineva õppeedukusega õpilastel, mitte klassidel. • Koolid esindasid kõiki maakondi. • Esindatud olid nii maakonnakeskuste kui ka linnagümnaasiumid.

10. Eksamitöö hindamine • Lugemisosa: • hindas vaid riiklik komisjon; • hinnati üks kord; • hindamine toimus võtme ja hindamisjuhendi põhjal; • hindamine põhines ülesandeti hindamisel, st iga ülesannet hindas selleks määratud hindamiskomisjoni liige.

11. Eksamitöö hindamine Tekstiloome: - kirjandit hinnati kaks korda; - esimene hindaja oli kooli aineõpetaja; - hindamisel kasutati eksamitöö kirjutamisosast tehtud koopiaid; - tulemused edastati eksamikeskusele elektrooniliselt; - teine hindaja oli riikliku hindamiskomisjoni liige; - hindamine põhines kooliti hindamisel; - kui tulemused erinevad rohkem kui 25%, siis läheb kirjand kolmandale hindamisele; - kolmas hindaja on riikliku komisjoni liige.

12. Eksamitöö ülesehitus • Esimese katseeksami jaoks töötas Eksamikeskuse juures tegutsev eksamit ettevalmistav komisjon välja ~40 ülesannet, millest valiti pärast eeltestimist neli eksami tarbeks. Variant 1 põhines ilukirjanduslikul proosal (Jaan Kruusvalli novell „Pärandus“). Variant 2 põhines luulel (Mihkel Veske luuletus „Ilus oled, isamaa!“, Gustav Tikerpuu luuletus „Isamaa laul“ ja Henno Käo luuletus „Mingem üles“). Variant 3 põhines publitsistikal (Lennart Meri kõne „Keeletus sünnitab seadusetust“). Variant 4 põhines populaarteadusel (intervjuu sotsiaalpsühholoog Daniel Gilbertiga „Kui palju õnne saab raha eest osta?“). Iga variant sisaldas neli lugemisülesannet ning ühe kirjutamisülesande.

13. Statistiline analüüs • Katseeksamil osales 972 õpilast, neist oli poisse 40,4% ja tüdrukuid 59,6%. • Katseeksamil osalenud poiste viimase perioodi eesti keele keskmine hinne oli 3,38 ja tüdrukutel 3,84. • Viimase koolikirjandi keskmine hinne oli poistel 3,24 ja tüdrukutel 3,58. • Valikud: 1. variandi põhjal sooritas eksami 198 ehk 20,4% õpilastest; 2. varianti eelistas 68 ehk 7%; 3. varianti 163 ehk 16,8%; 4. varianti 547 ehk 56,3%.

14. Lugemine, variant 1

15. Lugemine, variant 2

16. Lugemine, variant 3

17. Lugemine, variant 4

18. Lugemine kokku

19. Lugemisosa. Kõik variandid kokku.

20. Lugemine, kõik variandid, poisid

21. Lugemine, kõik variandid, tüdrukud

22. Kirjandi statistikaK – kool, R – riiklik komisjon

23. Kirjandi hindamine, aspektid

24. Kirjandi hindamine, aspektidK – kool, R – riiklik komisjon

25. Kirjutamine, kooli ja riikliku komisjoni võrdlusKool Riiklik komisjon

26. Eksamitöö kogutulemus oli 57,78%

27. Veel olulisi andmeid • Eksamitöö keskmine tulemus oli 57,78 punkti, seejuures poistel 53,53 ja tüdrukutel 60,64. Põhiline erinevus tuleb tekstiloomest. • Kui rakendada praegu kasutusel olevat lubatud erinevuste piiri tekstiloome hindamisel, mis on 25%, siis läheks kolmandale hindamisele ~10% töödest. • Alla 20 punkti sai 1 õpilane. • 100 palli sai 1 õpilane. • Eksamitöö sooritamiseks kulunud keskmine aeg oli 4 tundi 35 minutit.

28. Järeldused • Eksamitöö vorm toetas õpilaste tekstiloomet, sest kirjutamise keskmine tulemus oli kõrgem kui praeguse riigieksami puhul. • Eksamitöö keskmine tulemus oli sisuliselt sama kui praeguse riigieksami puhul, kuid selles on kasvupotentsiaal lugemisosa arvelt, mille keskmine tulemus oli vaid 52,8% (kirjand 61,1%). • Eksamitöö lugemisosa toetab õpilaste eksamisooritust, seda eriti poiste puhul (keskmine erinevus poiste ja tüdrukute lugemises 3,9%, kirjutamise puhul aga 14,5%). • Õpetajate kaasamine eksami kirjutamisosa hindamisse on võimalik ja vajalik, sest tulemused on riikliku komisjoniga võrreldavad. • Hindamisjuhendid töötasid ja tagasid eksamitööde eristuse. • Eksami sooritamise aega on võimalik lühendada 360 minutilt 300 minutile. • Eksamitöö vorm vastas õpilaste ja õpetajate ootustele.

29. Hindajate soovitusi teiseks katseeksamiks Lugemine • Vastus tuleks üles ehitada tervikliku lõiguna. • Hoolega tuleks lugeda ülesannet ning vastata võimalikult konkreetselt. • Vastus tuleks ülesandest lähtudes struktureerida (näiteks põhjendused + näited + järeldused vms). • Vastuses ei tohiks liialdada teksti ümberjutustamisega. • Vastuse laad peaks olema arutlev-põhjendav.

30. Hindajate soovitusi teiseks katseeksamiks Kirjutamine • Pealkirja puhul tuleks püüelda suuremale sisuühtsusele. • Kirjand tuleks kindlasti pealkirjastada, muidu võib tekkida teksti hindamisel tõlgendusküsimusi, rääkimata sellest, et õpilane kaotab punkte. • Kirjand peab lähtuma ette antud probleemist. • Kirjandis ei tohiks põhjendamatult ja liiga pikalt refereerida alustekste, sest see viib kirjandi hinde alla.

31. Järgnev tegevus • Märts 2011 – teine katseeksam. • 2011 sügis – hindamiskoolitused õpetajatele, kelle õpilased lõpetavad 2012. aasta kevadel gümnaasiumi. • 2012 kevad – esimene korraline riigieksam.