Projektikonkurss “Ühine meediaväli” KH10KLT002

1. Projektikonkurss“Ühine meediaväli”KH10KLT002 Infopäev 3.11.2010 Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

2. Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (EIF) • Asutatud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 25. juunist 2007. • Üldeesmärk: võimaldada kolmandate riikide kodanikel täita elamisloa saamise tingimusi ja hõlbustada nende integreerumist Euroopa ühiskonda. Arvestades, et integratsioon on kahesuunaline, sisserännanute ja liikmesriikide kodanike vastastikuse kohanemise dünaamiline protsess. • Toetus jaguneb: 75% EIF ja 25% Eesti riik (Kultuuriministeerium).

3. Euroopa kolmandate riikide kodanik • Euroopa kolmandate riikide kodanik (KRK) ei ole ELi, Norra, Islandi, Liechtensteini ega Šveitsi kodanik. Eesti puhul kuuluvad kolmandate riikide kodanike hulka ka määratlemata kodakondsusega isikud.

4. Eesmärgid Konkursi üldeesmärk: • kaasata senisest enam ühisesse infovälja kodakondsuseta ja kolmandate riikide kodanikke. Otsene eesmärk: • suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike seas eestimaise meedia tarbimist ja informeeritust Eesti ühiskonnas toimuvast ning tõsta kodanikuaktiivsust või • suurendada Eesti kodanike informeeritust KRKdest ning lõimumistegevustest.

5. “Ühine meediaväli” • Konkursi raames toetatakse: kodanikuaktiivsuse ja lõimumisteemalisi üleriigilisi raadiosaateid ning uudisteportaalide tegevusi • Uudisteportaal: regulaarsed uudised/artiklid, ei ole organisatsiooni kodulehekülg, kus info üksnes organisatsiooni tegevuste kohta • Konkursi raames ei toetata äritegevusele ning üksnes taotleja liikmeskonnale suunatud tegevusi.

6. Taotlejad ja sihtrühm • Taotlejad: Eestis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud: • kes vastutavad otseselt projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest; • kelle põhikirjalised, põhimääruse kohased või seadusest tulenevad eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele; • kes omavad vähemalt ühe meediavaldkonna projekti läbiviimise kogemust. • Sihtrühm: Eestis elavad KRKd (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ning Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

7. Taotluste hulk • Iga taotleja võib esitada ühe projektitaotluse mõlemas kategoorias. • Kui taotleja omab mitut raadiokanalit või uudisteportaali, võib ta esitada ühe taotluse iga kanali või portaali kohta.

8. Toetatavad tegevused: • Kodakondsusaktiivsuse ja lõimumisteemalised üleriigilised raadiosaatesarjad ning üleriigiliste uudisteportaalide tegevused, mis vastavad järgmistele nõuetele: • võimaldavad näidata kasusaajate arvu (sh KRKde osakaalu); • on kättesaadavad veebikeskkonnas; • tagavad avaliku diskussiooni ja tagasiside võimalused; • uudisteportaalide artiklid on soovitatavalt kättesaadavad nii eesti kui vene keeles; • raadiosaated on kas eesti või vene keeles.

9. Tegevuste korraldamise põhimõtted 1: • projekt aitab kaasa konkursi eesmärkide saavutamisele; • toetab ühiskonna tolerantsust ja kultuuridevahelist dialoogi; • toetab ühiskondlikus elus osalemise ja kaasalöömise võimalusi, kontakte eri keele ja kultuuriga inimeste vahel; • kajastab teemasid, mis suurendavad KRKde informeeritust ning aitavad neil mõista Eesti ühiskonnas toimuvat (näiteks riigi- ja kodanikuidentiteet (sh keel, väärtused), võrdne kohtlemine, tolerantsus ühiskonnas ja erinevuste aktsepteerimine; kultuuriline mitmekesisus jms);

10. Tegevuste korraldamise põhimõtted 2: • pakub osalemise ja kaasarääkimise võimalust ELi kodanikele ja KRKdele, soodustab nende omavahelisi kontakte; • projektitegevustes tutvustatakse ka kultuuriliselt mitmekesist Eesti kultuuriruumi, huvitavaid ning edukaid lõimumistegevusi ja projekte; • uudisteportaalide artiklid on soovitavalt olemuslood, intervjuud, portreelood jmt (mitte päevakajalised uudised); • raadiosaated on eetris sihtrühma jaoks parimal kuulatavuse ajal; • saatesarjad ja materjalid on veebikeskkonnas kättesaadavad vähemalt 6 kuud pärast projekti lõppu;

11. Tegevuste korraldamise põhimõtted 3: • projekt on säästlik (kulud mõistlikud, vajalikud, põhjendatud) ja mittetulunduslik (materjalid, saated jms on sihtrühma jaoks tasuta); • tegevuste planeerimisse ning läbiviimisesse kaasatakse KRKsid; • tegevused annavad lisaväärtuse taotleja senisele tegevusele; • tegevustest teavitatakse sihtrühma (eriti KRKsid) selliste kanalite kaudu, mida sihtrühm jälgib; • toetuse saaja on valmis tutvustama projektitegevusi; • projekti elluviimisel välditakse võimalike huvide konfliktide teket.

12. Tegevuste aeg, koht ja toetuse määr • Projekti tegevused viiakse läbi ja kõik projektiga seotud kulud peavad olema tehtud ajavahemikus 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2011. • Tegevused viiakse läbi Eestis. • Kogueelarve on 450 000 krooni / 28 760 eurot, mis jaguneb:

13. Nõuded Nõuded projektijuhile: • vähemalt ühe projekti juhtimise või läbiviimise kogemus; • kõrgharidus või selle omandamine. • Soovitame toetuse saajal kasutada projekti jaoks eraldi pangakontot.

14. Teavitamine • Toetuse saaja peab järgima viitamise nõudeid ning nimetama projektiga seotud avalikes esinemistes, meediakajastustes, aruannetes ja trükistes rahastajaid – Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi ning projektikonkursi korraldajat Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust Meie Inimesed. • Kasutada tuleb ka toetajate logosid.

15. Näide Toetavad: Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

16. Konkursi dokumentatsioon • Konkursi juhend Lisa 1 Abikõlblikkuse reeglid Taotlusvormid Vorm 1 – Projektitaotlus Vorm 2 – Elulookirjeldus Vorm 3 – Projekti eelarve • Aruandluse juhend Vorm 4 – Sisuaruanne Vorm 5 – Finantsaruanne

17. Abikõlblikkuse reeglid: • Kulud peavad vastama EIFi eesmärkidele ja on seotud projekti tegevustega. • Kulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud – ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused ei ole abikõlblikud. • Kulud on kandnud Eestis asutatud ja registreeritud toetuse saaja. • Projektitegevuste kulusid ei rahastata teistest fondidest. • Kulud on tekkinud abikõlblikkuse perioodil (1.01.2011 – 31.12.2011). Kulu tekkimist loetakse kuludokumendi koostamise kuupäevast. • Projektid on mittetulunduslikud. • Kõik kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad ning vastavad tegelikele maksetele.

18. Abikõlblikud kulud Otsesed kulud – projekti rakendamisega otseselt seotud kulud. Kaudsed kulud – projekti tegevuste elluviimist toetavad kulud (nt kontoritarbed, toetavas rollis töötajad jms) kuni 20% otsestest kuludest. Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud: • Tööjõukulud • Sõidu- ja lähetuskulud • Seadmed • Ruumide rentimine (üürimine) • Tarbekaubad, varustus ja üldteenused • Alltöövõtt • ELi kaasrahastamisega otseselt seotud nõuetest tulenevad kulud

19. Tööjõukulud • Inimesed, kellel on projektis juhtiv ja otsene roll, nagu projektijuhid jt. • Ei ületa taotleja tavalisi tasumäärasid. • Ei sisalda preemiaid, lisatasusid jmt. Avaliku sfääri asutuste puhul ainult siis, kui: • üksnes projekti elluviimiseks töötav inimene (leping/käskkiri); • täidab projektiga seotud ülesandeid ületunnitasu eest; • määratud täitma projektiga seotud ülesandeid ning tema tavapärastes tegevustes asendab teda keegi teine.

20. Sõidukulud • Neile töötajatele, kelle tööjõukulu on otsene kulu. • Sõidukulud hüvitatakse nt ühistranspordipiletite alusel, isikliku auto puhul kompensatsioon arvestusega läbitud km x 0,08 x kütuse liitri hind. Ruumide üürimine • Ruumid pole ostetud ELi toetuse eest. • Kui ruume ei kasutata üksnes projekti jaoks, siis summa arvestatakse proportsionaalselt vastavalt projekti heaks kasutamisele. • Kontoriruumide rentimine on kaudne kulu.

21. Seadmed • Projekti jaoks vajalikud. • Rentimise ja ostmise vahel valides tuleb valida odavaim viis. • Amortisatsioon (kulum) vastavalt projekti heaks kasutamise ajale. Näiteks 10 000 kr / 36 kuud x 12 kuud = 3333,33 kr • Kui seade osteti ELi toetuse eest, siis amortisatsioon ei ole abikõlblik. • Kui seade maksab alla 15 000 krooni (NB! käibemaks), ostetakse vähemalt 9 kuud kestva projekti 3 esimese kuu jooksul ja seda kasutatakse üksnes projekti heaks, on kulu täielikult abikõlblik. (Mõistlikkuse põhimõte – reeglina hüvitame siiski kulumi alusel, sest seadmete kasutusaeg on projekti kestusest palju pikem). • Igapäevaste kontoriseadmete kulu (nt printer jmt) on kaudne kulu.

22. Tarbekaubad, varustus, üldteenused • Tarbekaubad: esemed, mis kasutatakse ära, mida ei saa uuesti kasutada. • Varustus: lühema elueaga esemed, kui seadmed ja masinad (nt väiksemad IT tarvikud). • Kui ei ole võimalik määrata, et neid kasutatakse otseselt projekti eesmärkide elluviimiseks, siis on kaudsete kulude all. • Projekti raames hangitud esemed ja üldteenused peavad vastama projekti eesmärkidele ning olema hinna poolest mõistlikud, st ostetud keskmise turuhinnaga või odavamalt. • Kontoritarbed on kaudne kulu.

23. Alltöövõtt Alltöövõtja on juriidiline isik, kes osutab projektile abi tööde või teenuste näol, mida toetuse saaja ei saa ise teostada. Alltöövõtjaga sõlmitakse leping. • Üldjuhul peab toetuse saaja tegevusi ise tegema. • Ei tohi ületada 40% otsestest abikõlblikest kuludest. • Vaid põhjendatud juhtudel võib ületada: põhjendus taotluses. • Ei tohi olla seotud projekti otsese juhtimisega. • Ei tohi suurendada põhjendamatult projekti kulusid. • Tasu ei tohi olla määratud protsendina kogukuludest. ELi kaasrahastamisest tulenevad kulud • Teavitus • Kui sisult alltöövõtt, siis arvutada alltöövõtu protsendi hulka!

24. Kaudsed kulud (1) Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole projektiga otseselt seotud. Kuni 20% otsestest abikõlblikest kuludest. Kui alltöövõtt on üle 40%, siis kuni 10% otsestest kuludest. Kaudsed kulud on eelkõige järgmised kulud: • tööjõukulud, mis ei ole otseste kuludena abikõlblikud. Toetavas rollis töötajad (nt sekretär, raamatupidaja); • haldus- ja juhtimiskulud (kontoritarbed, kulud külalistele ja üldteenused, nt telefon, Internet, post, kommunaalkulud jne); • pangatasud ja -lõivud; • hoolduskulud, mis on seotud igapäevase haldustegevusega; • kõik projektiga seotud abikõlblikud kulud, mis ei ole loetletud punktis „Otsesed abikõlblikud kulud”.

25. Kaudsed kulud (2) Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud organisatsioonide jaoks, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest ja/või liikmesriikide eelarvest.

26. Kaudsete kulude näide Oletame, et projekti X eelarves koosneb otsene abikõlblik kulu järgmistest summadest: • Tööjõukulu 25 000 krooni • Sõidukulu 5 000 krooni • Seadmete rent 10 000 krooni • Tarbekaubad, üldteenused 20 000 krooni • ELi (teavitus)nõuetest tulenevad kulud 1 000 krooni KOKKU 61 000 krooni Kaudseid kulusid tohib eelarves olla kuni 20% otsestest kuludest. • Antud näite puhul võib seega eelarves olla kaudseid kulusid kuni 20 protsenti 61 000 kroonist ehk kuni 12 200 krooni. • Projekti kogumaksumus on antud näite puhul 73 200 krooni.

27. Soodsaima valimine • Kui seade / tarbekaup / teenus jms maksab üle 50 000 krooni, siis tuleb alles hoida dokumendid, mis tõendavad, et valiti soodsaim võimalus (hinnapäring, hinnapakkumised jms). • Soovitavalt ka väiksemate summade puhul. • Hankemenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

28. Käibemaks • Abikõlblik siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. • Sel juhul võivad eelarves toodud kulud sisaldada käibemaksu. • Ei ole abikõlblik siis, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. • Siis ei tohi eelarve sisaldada käibemaksu ning ka finantsaruandes tuleb esitada kulud käibemaksuta. • Osaline käibemaksu tagastus: • Otsearvestusmeetod – abikõlblik • Proportsionaalne meetod – ei ole abikõlblik

29. Mitteabikõlblikud kulud: • käibemaks, kui taotleja on käibemaksukohustuslane; • erisoodustusmaks; • kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid; võlad, trahvid, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused; • üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused; • toetuse saaja poolt deklareeritud ja mõne muu ELi toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud; • maa ostmine ja kinnisvara ostmine, ehitamine või renoveerimine; • projekti rakendamises osalevate ametnike tööjõukulud, kui ametnikud täidavad projektis samu ülesandeid, mis kuuluvad nende igapäevaste töökohustuste hulka.

30. Toetussumma • Makstakse tavaliselt kolmes osas (kui projekt pikem kui 5 kuud): • Ettemaks: kuni 50% toetusest • Vahemakse: kuni 30% toetusest pärast vahearuande kinnitamist • Lõppmakse: vähemalt 20% toetusest. Tegelik summa selgub pärast lõpparuande kinnitamist. • Projekti viimased kulud (vähemalt 20% toetusest) tuleb teha oma vahenditest. Summa saab tagasi pärast lõpparuande kinnitamist.

31. Taotluse vormistamine • Taotlus vormistatakse juhendile lisatud vormi 1 järgi eesti keeles, A4 formaadis, trükitult, leheküljed nummerdatud. • Taotlus peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. Kui taotluse allkirjastab volitatud isik, tuleb taotlusele lisada ka volituse koopia. Taotlusvorm

32. Taotlusele tuleb lisada • Projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus(ed) (vorm 2) – inimesed, kes on kirjas taotluses (vorm 1 osa A p 3). • Projekti eelarve (vorm 3). • Põhimääruse/põhikirja koopia. • Meediakanali kinnitus saate eetrisse lubamise, infomaterjalide avaldamise jmt kohta (esitatakse siis, kui projektitegevused on eetris või ilmuvad kanalis / portaalis, mille omanik ei ole taotleja).

33. Taotluse esitamine • Esitatakse kas paberkandjal köidetult või digiallkirjastatult. • Paberkandjal taotlus (taotlusvorm, eelarve ja täiendavad dokumendid) esitatakse kahes eksemplaris: 1 originaal paberkandjal ja 1 koopia elektroonilisel kandjal (sh täidetud vormid ja eelarve Exceli failina). • Digitaalselt allkirjastatud fail, mis sisaldab taotlust koos lisadega, laaditakse üles taotluste esitamise keskkonda aadressil http://taotlused.edhs.meis.ee:82/

34. Taotluse esitamine • Paberkandjal taotlus tuleb saata/tuua kinnises pakendis aadressil: Kati Tamm Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Liimi 1 III korrus 10621 Tallinn • Kinnisele ümbrikule peab olema kirjutatud märksõna: „Ühine meediaväli” konkursi number: KH10KLT002 taotleja täielik nimi: taotleja aadress: märkus “Mitte avada enne avamiskoosolekut!”

35. Taotluseesitamine • Avatud pakendis, faksi või e-postiga esitatud taotlusi ei menetleta. • Taotluse esitamisel jälgida kindlasti konkursi juhendis märgitud esitamise tähtaega: 17. november 2010 kell 17.00 • Pärast tähtaega laekunud taotlusi ei menetleta ega tagastata.

36. Põhilised vead (1) Vormiline hindamine • Taotlus on puudulikult täidetud – puudu lisad, vormid täitmata, allkirjastamata • Toetuse saaja on Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane • Eelarve on valesti kokku arvutatud • Eelarves on osad lahtrid täitmata

37. Põhilised vead (2) Sisuline hindamine • Tegevuste eesmärk ja põhjendus ei ole konkreetne (kirjeldus laialivalguv ja liiga pikk, kopeeritud otse juhendist jne). • Tegevusi pole lahti kirjutatud, taotlus ei anna selget pilti sellest, mida projektis tehakse. • Pole kirjeldatud konkreetseid tulemusi. Tulemused peavad olema mõõdetavad. • Eelarve kulud on ülepaisutatud – ei ole arvestatud säästlikult. • Eelarves puuduvad kulude kohta selgitused.

38. Lisainfo ja konkursi dokumendid: Kati Tamm tel 659 9027 kati.tamm@meis.ee www.meis.ee viite “Konkursid” all