Kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise juhendmaterjalid

1. Kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise juhendmaterjalid Siseministeerium 13.06.2012

2. Hetkeseis • Küsitlus: • vastanud on kõik ministeeriumid (v.a MKM) ja MAKid; • Intervjuud: • 4 ministeeriumi (SiM, VäM, KuM, SoM, puudu HTM); • 10 KOV-i (intervjuud jätkuvad); • 5 fondi (KÜSK, KIK, AEF, MEIS, EAS). • Sünteesi põhjal on valminud juhendmaterjalide algversioon, mis hõlmab suuniseid: • tegevus- ja projektitoetuse kohta; • riigi- ning KOV asutustele.

3. Analüüsi esialgsed tulemused KOVid • Näitajad maakondade sees ja vahel väga suured; • Puudub selgus rahastamisliikide erisuste osas; • Tegevustoetusi kasutatakse suhteliselt palju – samas sihilikult valitud võimekamad KOV-id; • Praktikad ei ole sageli formaliseeritud; • Otsuste jm dokumentide avalikustamise kvaliteet ebaühtlane ja osaliselt üsna nõrk; • Kaasamine vs huvide konflikt.

4. Analüüsi esialgsed tulemused (2) Ministeeriumid • Tase ühtlasem; • „Musterministeeriumi“ ei ole, samas hea praktika näiteid saab paljudelt; • Indikaatorite puudumine rahastamise tulemuslikkuse hindamisel (ka KOVidel).

5. Struktuur ja sisu (1) Ülesehitus protsessipõhine s.t lähtud on tegevuste ja põhimõtete kirjeldamisest rahastamisprotsessi erinevates etappides. • Eesmärkide hindamine – valdkondlike eesmärkide seadmine rahastamise ning koostöö valguses. • Rahastamisliigid – erinevate liikide sisu selgitus ja valiku tegemise kriteeriumid.

6. Struktuur ja sisu (2) • Taotlusvoorud – konkursitingimuste ärakasutamine, info levitamise kanalid, minimaalse infotaseme kriteeriumid, üldnõuded taotlejale, tähtajad, taotlemisel nõutavad dokumendid. • Taotluste menetlemine – taotluste vastuvõtt ja nende hindamine, taotleja teavitamine, vaide võimalus, hindamiskriteeriumite asja- ning ajakohasus, ühenduste kaasamine.

7. Struktuur ja sisu (3) • Lepingu sõlmimine –tüüptingimused (lepingu muutmise jms seonduv), tähtajad lepingu sõlmimisel. • Aruandlus ja rahastamise tulemuslikkus– peamiselt aruandluse vormi, sisu ja sagedusega seonduv, vahearuandlus, tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. • Andmete avalikustamine – minimaalne avalikustamise tase

8. Tegevustoetus Tegevustoetuse andmise 2 eesmärki: • Poliitika arendamine, sisulise ekspertiisi pakkumine strateegiate, õigusloome jne kujundamisel. Seda võib antud kontekstis käsitleda kui strateegilist partnerlust; • Valdkonnaspetsiifiliste lahenduste tagamine, näiteks läbi erinevate sotsiaalsete probleemidega tegelemise. See tähendab, et ühenduse olemasolu on vajalik ennekõike poliitika sisuliste eesmärkide saavutamiseks. Potentsiaal delegeerida teenuse osutamine ühendusele.

9. Tegevustoetuse õiguslik alus (1) Rahastajal 3 võimalust: • Lepinguga määratakse käesolevaks ja tulevasteks eelarve aastateks konkreetsed toetussummad, mis ei ületa summaarselt 50% jooksva eelarveaasta vastavast kuluartiklist; • Tegevustoetuseks mõeldud summa makstakse 100% ulatuses välja ühe eelarveaasta jooksul, kuigi tegevused leiavad aset ka järgmistel aastatel.

10. Tegevustoetuse õiguslik alus (2) • Raam- või koostöölepingu sõlmimine, kus riik võtab üldsõnalise kohustuse toetada ühenduse tegevust teatud perioodi jooksul, kuid konkreetsed rahalised väljamaksed otsustakse igal aastal eraldi. KOVidel: vastavaltKohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (§ 34 lg 3 Netovõla koormuse ülemmäär) - vabamad käed?

11. Küsimused: • Kas avalike teenuste delegeerimise puhul viitame olemasolevale käsiraamatule või kanname selle sisu juhendmaterjalidesse üle? • Kas riigi- ja KOV asutustele on vaja eraldi juhiseid? • Kas tegevus- ja projektitoetuste osas on vaja eraldi juhiseid?

12. Täname! Kontakt Hille.Hinsberg@praxis.ee Jane.Matt@praxis.ee