Perioodi 2007 -2013 struktuuritoetuste auditeerimine

1. Perioodi 2007 -2013 struktuuritoetuste auditeerimine Margit Männiksaar, siseaudiitor

2. Olulisemad auditeerimist reguleerivad õigusaktid • Euroopa Liidu Nõukogu määrus 1083/2006 • Euroopa Komisjoni määrus 1828/2006 • Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadus • Vabariigi Valitsuse 08.05.07 määrus nr 125 “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord”

3. Auditeeriv asutus (AA) • AA on Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond • Auditeeriv asutus võib arvestada juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditina ning projektiauditina rakendusasutuse või rakendusüksuse poolt teostatud auditit. Nimetatud auditid võib teha koostöös auditeeriva asutusega ning need nähakse ette auditeerimise aasta tööplaanis, näidates ära auditi läbiviijad (VV määrus nr 125, § 5).

4. HTM siseauditiosakond • Osakonnajuhataja Tarmo Leheste – siseauditi eest vastutav isik HTM haldusalas • Osakonnas 3 auditijuhti, 1 nõunik, 6 siseaudiitorit • Struktuuritoetuste auditeerimisega tegeleb 3 inimest: 1 auditijuht ja 2 siseaudiitorit • Rahandusministeeriumi finantskontrolliosakond oma kirjas 07.07.08 nr 10-5/12033 tegi ettepaneku koostööks struktuuritoetuste auditeerimisel

5. JKS audit • Juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit on tegevus, mille eesmärgiks on analüüsida ja hinnata toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusust. • JKS auditi objektiks võib olla toetuse andmist korraldav asutus, st korraldus- ja makseasutus, rakendusasutused ja –üksused ning vajadusel ka toetuse saaja (sh programmi elluviijate) struktuuriüksused, süsteemid, protsessid ja tegevused.

6. Projektiaudit • Projektiauditi all mõistetakse üksikute struktuurifondidest toetatud projektide (sh programmide) auditeerimist. • Projektiauditi objekt on kalendriaastal makseasutuse poolt Euroopa Komisjonile sertifitseeritud projekti kulud (kulud hõlmavad projektide väljamaksetaotlusi, mis on perioodil 01.10. kuni 30.09. välja makstud) • Projektide valim moodustatakse statistilisel alusel eesmärgiga üldistada projektiauditi tulemusi üldkogumile.

7. Projektiauditi eesmärk (1): • Projekti või programmi tegevused vastavad meetme määruses või programmis toodud nõuetele ning tegevused on teostatud otstarbekalt ja sihipäraselt (tegevused vastavuses taotluse rahuldamise otsusega/ programmiga; projekti muudatused; määratud projektis osalevate isikute ülesanded ja vastutus; soetatud varaobjektide olemasolu; projekti dokumentatsiooni olemasolu). • Deklareeritud kulud vastavad toetuse saaja raamatupidamisearuannetele ja raamatupidamise algdokumentidele (rp sise-eeskiri reguleerib projekti majandustehingute kajastamist; sihtfinantseerimise kajastamist; kulu- ja maksedokumentide eristamist; üld-, personali– ja transpordikulude arvestamist ning varade arvestust; rp sise-eeskirjas või asjaajamiskorras kehtestatud dokumentatsiooni arhiveerimise kord ning säilitamine kuni 31.12.2025. NB! Originaaldokumendid peavad olema leitavad!).

8. Projektiauditi eesmärk (2): 3. Toetuse saaja poolt deklareeritud kulud on vastavuses Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega (kulude abikõlblikkus; projektiga seotud hanked; teavitamine ja avalikustamine). 4. Toetuse saajale on toetus makstud õigeaegselt ja ettenähtud mahus (väljamaksed on toimunud õigeaegselt; toetuse saaja on taganud omafinantseeringu ettenähtud määras).

9. Tähelepanekute klassifitseerimine Olulised on tähelepanekud, • mis omavad või võivad omada finantsmõju (sh mitteabikõlblikud kulutused); • mis ei ole vastavuses kehtivate õigusaktidega ja mis takistavad või võivad takistada struktuuritoetuse saaja projekti eesmärgipärast rakendamist. Olulised tähelepanekud nõuavad RA/RÜ/toetuse saaja juhtkonnalt asjakohast reageerimist ja lahendamist. Väheolulised on tähelepanekud, • mis ei oma finantsmõju; mis ei ole vastavuses kehtivate õigusaktide või auditeeritava sisemiste protseduurireeglitega, kuid mis ei takista struktuuritoetuse saaja projekti eesmärgipärast rakendamist ja mida on oluline esile tuua hea tava kontekstis. Väheolulised tähelepanekud vajavad RA/RÜ/toetuse saaja reageerimist ja lahendamist.

10. Kuludokumentide auditite peamised tähelepanekud (1) • Kontrolljälg projekti rakendamisest on puudulik (toetuse saajal ei ole terviklikku kogumit projekti dokumentatsioonist või projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon ei ole ühtselt koondatud). • Tõendusmaterjal projekti rakendamisest ja kulude põhjendatusest on puudulik ja/või vastuoluline. • Toetuse saaja ei ole taganud pakkumiste hindamisel hindajate sõltumatust või kontroll-jälg vähemalt kolme pakkumise võtmisest puudub. • Projekti rakendamisel läbiviidud hanked ei ole korraldatud korrektselt.

11. Kuludokumentide auditite peamised tähelepanekud (2) • Toetuse saaja ei ole teavitanudrakendusüksust kõigist projekti raames toimunud olulistest muudatustest või ei ole esitanud rakendusüksusele andmeid projekti eelarve kohta. • Projektist on finantseeritud mitteabikõlblikke kulusid. Nt kuludokumentidele ei ole lisatud kulude kalkuleerimise metoodikat; teenuste eest on tasutud rohkem, kui tegelikkuses on teenust saadud ning projekti raames soetatud vara ei ole kasutatud projekti rakendamiseks. • Projekti rakendamisel ei ole järgitud teavitusreegleid. • Kõik projektiga seotud kulud ei olnud toetuse saaja raamatupidamises eristatud.

12. Margit Männiksaar HTM siseauditiosakond siseaudiitor margit.manniksaar@hm.ee tel 7 350 181