Eesti kvalifikatsioonid ja nende sidumine EQF-ga

1. Eesti kvalifikatsioonid ja nende sidumine EQF-ga Olav Aarna Kutsekoja juhatuse liige

2. Kompetentsus ja kvalifikatsioon • Kompetentsus – suutlikkus teataval alal tulemuslikult tegutseda (täita (töö-)ülesandeid) ning selleks vajalikud teadmised, oskused, kogemused ja hoiakud • Kvalifikatsioon – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus (õiguspädevus) • Formaalhariduslikja kutsekvalifikatsioon ehk kutse • Kutse on ametlikult tunnustatud kutsealane kompetentsus ehk suutlikkus sellel kutsealal tulemuslikult tegutseda

3. Eesti kvalifikatsioonid • Formaalhariduslikud kvalifikatsioonid: • Kõrghariduse 4 kvalifikatsiooni tüüpi • Kutsehariduse 4 kvalifikatsiooni tüüpi • Üldhariduse 2(4) kvalifikatsiooni tüüpi • Kutsekvalifikatsioonid ehk kutsed: • Sektoraalsed kvalifikatsioonid (tööturu sektorid) • Täiendus- ja ümberõppe kvalifikatsioonid Eesti kvalifikatsiooniraamistik

4. Riiklikud kvalifikatsioonid • Eesti kvalifikatsiooniraamistikku (EKR-i) paigutatakse riiklikud kvalifikatsioonid • Riikliku kvalifikatsiooni tunnused: • Õpiväljunditepõhine kvalifikatsioonistandard (õppekava, kutsestandard), mis vastab riiklike raamstandardite nõuetele (kui olemas) • Riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni andja (õppeasutus, kutseandja), kvaliteet tagatud Eesti kvalifikatsiooniraamistik

5. EKR-i sidumine EQF-ga • Kutseseadus (jõustus 01.09.2008) sätestab EKR (https://www.riigiteataja.ee/akt/13147615 ) tasemed • EKR-i ja EQF-i tasemekirjeldused on identsed • EQF nõuanderühma (EQF Advisory Group) koostatud kvaliteedikriteeriumid • Sidumise kvaliteedi seisukohalt on kriitiliseks erinevate kvalifikatsioonitüüpide sidumine EKR-i (EQF-i) tasemetega Eesti kvalifikatsiooniraamistik

6. Detsember 2010 Esmane raport on tõlgitud inglise keelde November 2011 Eesti kvalifikatsiooniraamistiku üldraportit tutvustav rahvusvaheline seminar

7. EQF-ga sidumise kriteeriumid (1) • Pädevad riigiasutused määravad kindlaks kõigi nende riiklike asutuste, sealhulgas riiklike koordineerimisasutuste vastutusalad ja õiguslikud pädevused, kes on seotud sidumis-protsessiga ja teevad selle teabe avalikkusele kättesaadavaks • Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri otsusega 26.02.2010 on Kutsekoda nimetatud EQF rakendamise riiklikuks koordinatsioonikeskuseks Eestis (www.kutsekoda.ee) • Tagamaks kõigi oluliste huvirühmade kaasatust nendesse protsessidesse, on haridus- ja teadusministri käskkirjaga 4.10.2010 moodustatud laiapõhjaline juhtrühm Eesti kvalifikatsiooniraamistik

8. EQF-ga sidumise kriteeriumid (2) • Kvalifikatsioonitüüpide kirjelduste ja EKR-i tasemete kirjelduste vaheline seos on selge ja põhjendatud • EKR-ga on seotud üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kvalifikatsioonid ning kutse-kvalifikatsioonid ehk kutsed • Nende kvalifikatsioonide väljundipõhiseid kirjeldusi on võrreldud EKR-i (EQF-i) tasemekirjeldustega ja leitud parim vastavus Eesti kvalifikatsiooniraamistik

9. EQF-ga sidumise kriteeriumid (3) • Riiklike kvalifikatsioonide aluseks on õpiväljunditele toetumise põhimõte ja eesmärk; riiklikud kvalifikatsioonid on seotud mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnusta-misega ja ka arvestuspunktide süsteemiga, kui see on olemas • Üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kvalifikatsioonid ning kutsed on kirjeldatud õpiväljundite (kompetentside) põhiselt • Kõigi kvalifikatsioonitüüpide jaoks on õigusaktidega määratletud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtted Eesti kvalifikatsiooniraamistik

10. EQF-ga sidumise kriteeriumid (3 järg) • Kvalifikatsiooni andjad (õppeasutused, kutse andjad) koostavad oma VÕTA rakendamise korrad • Kõrgharidussüsteemis rakendatakse ECTS-ga ühilduvat Eesti arvestuspunkti (EAP) süsteemi • Kutseharidussüsteemis on kasutusel õppenädala arvestusel põhinev arvestuspunkti süsteem ja kavandatud üleminek ECVET-ga ühilduvale Eesti kutsehariduse arvestuspunkti süsteemile Eesti kvalifikatsiooniraamistik

11. EQF-ga sidumise kriteeriumid (4) • Menetlused kvalifikatsiooni tüüpide EKR-i tasemetega sidumiseks ja kvalifikatsioonide EKR-i paigutamiseks on läbipaistvad • Üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kvalifi-katsioonide EKR-i tasemetega sidumine on sätestatud vastavate Vabariigi Valitsuse määrustega (Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava, Kutseharidusstandard, Kõrgharidusstandard) Eesti kvalifikatsiooniraamistik

12. EQF-ga sidumise kriteeriumid (4 järg) • Eelnimetatud õigusaktide väljatöötamisse olid kaasatud huvirühmade esindajad • Kutse tase EKR-s määratakse kutsestandardi koostamise käigus ja sätestatakse vastava kutsenõukogu otsusega • EKR-i paigutatakse kvalifikatsioonid, mis rahuldavad riikliku kvalifikatsiooni tingimusi (õpiväljundite põhine kvalifikatsioonistandard, riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni andja) Eesti kvalifikatsiooniraamistik

13. EQF-ga sidumise kriteeriumid (5) • Riiklikud hariduse kvaliteeditagamise süsteemid on seotud EKR-ga ja järgivad asjakohaseid Euroopas kehtivaid põhimõtteid ning juhiseid • Üldharidussüsteemis on loodud ja toimib põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud kvaliteeditagamissüsteem. Üldhariduskoolides toimivad sisehindamissüsteemid, mille toimimist regulaarselt hinnatakse • Kutseharidussüsteemis on loodud ja toimib kutseõppeasutuse seadusega sätestatud kvaliteeditagamissüsteem. Kutseõppeasutustes toimivad sisehindamissüsteemid, mille toimimist regulaarselt hinnatakse. Kavandatud on üleminek kõrgharidussüsteemiga analoogsele kvaliteedisüsteemile Eesti kvalifikatsiooniraamistik

14. EQF-ga sidumise kriteeriumid (5 järg) • Kõrgharidussüsteemis on loodud ja toimib ülikooliseadusega ning rakenduskõrgkooli seadusega sätestatud terviklik Bologna protsessipõhimõtteid ja juhiseid järgiv kvaliteedisüsteem, milles kvaliteediagentuuri ülesandeid täidab Eesti Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuur. Kõrgkoolides on loodud oma kvaliteedisüsteemid, mille toimimist perioodiliselt hinnatakse • Kutsesüsteemi kvaliteedi tagamise põhimõtted ja menetlused on sätestatud Kutseseaduses, mis lähtub ISO 17024 (Üldnõuded isikute sertifitseerimisasutustele) nõuetest Eesti kvalifikatsiooniraamistik

15. EQF-ga sidumise kriteeriumid (6) • Kvalifikatsioonide EKR-i paigutamise peavad asjakohased kvaliteeditagamise asutused heaks kiitma ning seda kinnitama • Üldhariduse kvalifikatsioonide puhul on kvaliteeditagamis-asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium, kes väljastab koolituslube. Üldhariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud Põhikooli riiklikus õppekavas ja Gümnaasiumi riiklikus õppekavas • Kutsehariduse kvalifikatsioonide puhul on kvaliteeditagamis-asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium, kes väljastab koolituslube. Kutsehariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud kutseharidusstandardis Eesti kvalifikatsiooniraamistik

16. EQF-ga sidumise kriteeriumid (6 järg) • Kõrghariduse kvalifikatsioonide puhul on kvaliteeditagamis-asutuseks Eesti Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuur. Koolituslube väljastab Vabariigi Valitsus. Kõrghariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud kõrgharidusstandardis • Kutsete puhul on kvaliteeditagamisasutuseks Kutsekoda, kes teostab Kutsekoda järelevalvet kutsenõukogude tegevuse üle. Konkreetse kutse seose EKR-ga otsustab vastava kutsetegevuse valdkonna kutsenõukogu Eesti kvalifikatsiooniraamistik

17. EQF-ga sidumise kriteeriumid (7) • Kvalifikatsioonitüüpide EKR-ga sidumise protsessi kaasatakse rahvusvahelisi eksperte • EKR sidumisprotsessi EQF-ga on kaasatud: • Carita Blomquist (Soome), • Baiba Ramina (Läti) • Margaret Cameron (Suurbritannia) • Rahvusvahelised eksperdid on oma arvamused esitanud • 18. veebruaril 2011 toimus ekspertide ja juhtrühma kohtumine Eesti kvalifikatsiooniraamistik

18. EQF-ga sidumise kriteeriumid (8) • Pädevad riiklikud asutused tõendavad kvalifikatsioonitüüpide ja EKR-i tasemete vahelist seost. Pädevad riiklikud asutused avaldavad ühise põhjaliku aruande, kus kirjeldatakse, kuidas kvalifikatsioonitüüpide õpiväljundite kirjeldused ja EKR-i tasemekirjeldused on seotud ning esitatakse seda tõendav teave. Iga kriteeriumi (õpiväljundi tüüpi) tuleb eraldi käsitleda • Üldhariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga tuleb sätestada Põhikooli riiklikus õppekavas ja Gümnaasiumi riiklikus õppekavas! Eesti kvalifikatsiooniraamistik

19. EQF-ga sidumise kriteeriumid (8 järg) • Kutsehariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses Kutseharidusstandard • Kõrghariduse kvalifikatsioonide seos EKR-ga on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses Kõrgharidusstandard • Konkreetse kutse seose EKR-ga otsustab vastava kutsetegevuse valdkonna kutsenõukogu. Vastav teave on esitatud kutseregistris (www.kutsekoda.ee) Eesti kvalifikatsiooniraamistik

20. EQF-ga sidumise kriteeriumid (9) • Ametlik EQFi platvorm avaldab loetelu liikmesriikidest, kes on kinnitanud, et nad on kvalifikatsioonitasemete sidumis-protsessiga lõpule jõudnud, täiendab seda ja lisab loetelu juurde valminud aruannete lingid • Eesti kavandab lõpetada Eesti kvalifikatsioonide sidumise protsessi EQF-ga 2011. aasta lõpuks, sh saada kinnituse välishindamise positiivse tulemuse kohta EQF nõuanderühma poolt • Seejärel on aruanne valmis lisamiseks EQFi ametlikku platvormi Eesti kvalifikatsiooniraamistik

21. EQF-ga sidumise kriteeriumid (10) • Pärast kvalifikatsioonide paigutamist EKR-i sisaldavad kõik pädevate asutuste väljaantavad uued kvalifikatsioonide tunnistused, diplomid ja Europassi dokumendid viidet vastavale EKR-i tasemele • Kas Eesti kvalifikatsiooniandjad on valmis alates 1.jaanuarist 2012 märkima kõigile väljaantavatele kvalifikatsioonide tunnistustele, diplomitele ja Europassi dokumentidele viite vastavale EKR tasemele? Eesti kvalifikatsiooniraamistik

22. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (2008) Eesti kvalifi- katsiooni- raamistik Oodatavad õpiväljundid EQF tasemed = EKR tasemed Kutse- raamis- tik KõH KuH HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG ÜH Eesti kvalifikatsiooniraamistik

23. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (2009) Eesti kvalifi- katsiooni- raamistik Oodatavad õpiväljundid EQF tasemed = EKR tasemed Kutse- raamis- tik KõH KuH HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG ÜH Eesti kvalifikatsiooniraamistik

24. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (2011) Eesti kvalifi- katsiooni- raamistik Oodatavad õpiväljundid EQF tasemed = EKR tasemed Kutse- raamis- tik KõH KuH HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG ÜH Eesti kvalifikatsiooniraamistik

25. Kvalifikatsioonitasemed, akadeemilised kraadid ja õppekavad Akadeemilisedõppekavad Arst,arhitekt, teadlane, ... D EKR 8 PhD EKR 7 M Mitteakadeemilised õppekavad EKR 6 B Eesti kvalifikatsiooniraamistik

26. Kutsed EKR-s Eesti kvalifikatsiooniraamistik

27. Kvalifikatsioonid raamis (1) Akadeemilisedõppekavad Arst,arhitekt, teadlane, ... D EKR 8 MD PhD EKR 7 M Mitteakadeemilised õppekavad EKR 6 B

28. Kvalifikatsioonid raamis (2) Akadeemilisedõppekavad Arst,arhitekt, teadlane, ... D EKR 8 MD PhD EKR 7 M Mitteakadeemilised õppekavad EKR 6 B

29. Kuhu me jõudnud oleme? • Üldhariduse, kutsehariduse, kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistikud ja kutseraamistik on seotud EQF-ga • Eesti kvalifikatsioonid on omavahel võrreldavaks saanud (saamas)! • Me oleme saanud ühise suhtluskeele! • Kas me ka üksteisest aru saame? Eesti kvalifikatsiooniraamistik

30. Kuidas edasi? • Kas EKR on nüüd valmis? • Ei ole ja ei saagi kunagi valmis! • Kas me peaks „järgmisel ringil“ asuma Eesti oma kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldusi koostama? • Demütologiseerigem kvalifikatsiooni-raamistikud! Eesti kvalifikatsiooniraamistik

31. Jõudu EKR-i täitmisel sisuga! Eesti kvalifikatsiooniraamistik