Üldpädevustest ja nende hindamisest

1. Üldpädevustest ja nende hindamisest Eve Kikas Konverents “Õpetajate professionaalse arengu toetamine uute õppekavade rakendamise kontekstis” 24. oktoobril Tartus Dorpati konverentsikeskus

2. Projekt „Üldpädevused ja nende hindamine“ • Eesmärgid: • täpsustadapõhikooliriiklikusõppekavaskirjeldatudüldpädevusi • analüüsida kirjandust • teooriale toetudes defineerida • konkretiseeridaneidmõõdetavatesterminites • väljatöötadamõõtvahendidnendehindamiseks • uurida 7.-9.klassi õpilasite erinevate näiajate arengut • analüüsida üldpädevuste arengut ja selle arenguga seotudtegureid

3. Teoreetiline alus • Sotsiaalkultuuriline ja konstruktivistlik lähenemine (Võgotski, Bronfenbrenner, Nelson, Pianta, Toomela,…..) • Indiviidi areng kultuurikontekstis + keskkonna mõtestamine igal indiviidil (teadmiste konstrueerimine) • Indiviidi-kesksed tegurid: lapse võimed, motivatsioon, uskumused, ….. • Keskkondlikud tegurid: vanemate, õpetajate, kaaslaste, kultuuriga seotud • Indiviid-keskkond interaktsioon: keskkonna interpretatsioon • Arengut saab mõista kui • hinnata erinevaid tegureid erinevates keskkondades • läbi viia longituudseid uuringuid • kasutades erinevaid meetodeid

4. Kultuur (uskumused, seadused, ….. • KLASS • (KOOL) • Õpetajad • Uskumused • Ootused • Teadmised • Klassitegevused • Kaaslased • KODU • Vanemad • Uskumused • Ootused • Kasvatustegevused • Seotus kooliga • (Haridustase) • ……. LAPS Kognitiivsed võimed Sotsiaalsed, akadeemilised oskused Motivatsioonilised näitajad Õpikäitumine Probleemne käitumine

5. Õpetaja Õpetaja Õpetaja Lapsed Klassi keskmine Lapsed Klassi keskmine Lapsed Klassi keskmine Vanemad Klassi keskmine Vanemad Klassi keskmine Vanemad Klassi keskmine Klassi tase Indiviidi tase Laps Laps Laps Vanemad Vanemad Vanemad

6. Grupi- ja indiviidi tasandi meetodid • Üldised arengutendentsid • Kuidas arenevad erinevad laste grupid? • Minna indiviidi tasandile lähemale • Otsida laste gruppe, kes mingis mõttes sarnanevad ja uurida nende arengut • Latentsete profiilide analüüs • Konfiguraalne sagedusanalüüs

7. Üldpädevused • Põhikooli riiklikus õppekavas on üldpädevused määratletud kui „aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel“ (Vabariigi Valitsus, 2011). • Seitse üldpädevust: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus • Lisaks eristatakse läbivaid teemasid, mis on samavõrra olulised inimesena hilisemal elus toimetulekuks kui üldpädevused. • Osalt kattuvad: • elukestev õpe ja õpipädevus • karjääri planeerimine ja ettevõtlikkuspädevusega • kodanikualgatus ja sotsiaalne pädevus • kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus ja väärtuspädevusega • tervis ja ohutus ja enesemääratluspädevus. • Teiste läbivate teemade kaudu toetatakse looduspädevuse (teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“), infotehnoloogilise (tehnoloogia ja innovatsioon) ning kommunikatsioonipädevuse (teabekeskkond) arendamist.

8. Üldpädevused • Erineval tasemel seotud kogu inimese tunnetuse ja tegutsemisega ning mõjutavad seeläbi erinevalt ka inimese toimetulekut erinevates valdkondades • Väärtuspädevus • Enesemääratluspädevus • Õpipädevus • Sotsiaalne pädevus: toimetulek lähikeskkonnas ja ühiskonnas • Suhtlemispädevus • Matemaatiline pädevus • Ettevõtlikkuspädevus

9. Metoodika • 2011-2013; 7-9.klass • 27 eestikeelse, 6 venekeelse õppega kooli • Erinevatest Eesti piirkondadest • Vanemate informeeritud nõusolek (91%, 75% eesti- ja venekeelsetes koolides) • Maksimaalselt üle 1200 õpilase • Vanemate ja õpetajate küsitlemine • Erinevat tüüpi mõõtvahendid (küsimustikud Likert-tüüpi skaalaga ja avatud küsimustega, eksperimentaalsed ülesanded, osa laste intervjueerimine….) • Erinevad analüüsi meetodid

10. Näide. Õpipädevuse uurimine.Kaks meetodit. Grupitasemel analüüsid

11. Õpipädevus • Oskuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis soodustab uute teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist ja olemasolevate ümberstruktureerimist (st õppimist) • Neli valdkonda: • Emotsioonid, motivatsioon ja uskumused • Keskkonna ja tegevuse käitumuslik reguleerimine • Meeldejätmine ja meenutamine ehk õpistrateegiad • Metakognitiivsed õpioskused ehk õpiprotsessi jälgimine ja suunamine ning otsused info vastuvõtmise ja töötlemise strateegiate osas. • Õpipädevus on vajalik koolis kõigi ainete õppimisel, aga ka hilisemas elus kui väärtustatakse elukestvat õpet.

12. Efektiivsed õpistrateegiad ja nende hindamine • Õpistrateegiad: mehaaniline ja mõtestatud kordamine, teadmiste organiseerimine, märkmete ja jooniste tegemine, abi küsimine, spikerdamine • Mälu võtted, meeldejätmise strateegiad • Hindamine • Küsimustikud • Eksperimendid

13. Õpistrateegiate uurimine • Maksimaalselt 773 7.klassi ja 825 8.klassi õpilast • Küsimused strateegiate kasutamise kohta • Kohandatud üliõpilaste õpistrateegiate küsimustikust Motivated Strategies for Learning Questionnaire (MSLQ; Pintrich jt, 1993) • 4-palline Likert-tüüpi skaala, 3 väidet igal skaalal • Kordamine • Teadmiste organiseerimine • Teadmiste seostamine • Katseline uurimine: sõnade päheõppimine, vabad vastused strateegia kasutamise kohta • Katseline uurimine: teksti õppimine, osal lastel võimalus koostada spikker • Seotud näitajad • Võimed • Matemaatika teadmised • Teksti meeldejätmine • Sõnade meeldejätmine

14. Õpikäitumise katseline uurimine • Õpilastel paluti kahe minuti jooksul meelde jätta 21 esitatud sõna. • Sõnad kolmes üldkategoorias: taimed, loomad ja mööbliesemed. • Seejärel paluti sõnu meenutada ning kõige lõpus küsiti, kuidas nad sõnu meelde jätsid. • Vabad vastused kodeeriti nelja kategooriasse: • 1) Ei teinud mitte midagi või „ei tea“ • 2) Läbilugemine, pealevaatamine („lasin silmadega üle“, „vaatasin peale“, „lugesin läbi“) • 3) Kordamine, tuupimine („kordasin mõttes“, „jätsin need sõnad meelde“, „tuupisin“, „õppisin pähe“) • 4) sügavate strateegiate kasutamine (grupeerimine, seostamine, visualiseerimine „seostasin sõnad omavahel paiknemise järgi“, „tegin selle jaoks rütmi“, „seostasin sama algustähega sõnad“, „lahterdasin sõnad tähenduse järgi“ ).

15. Õpistrategiate kasutamine: küsimustikud

16. Õpistrateegiate kasutamine: katse

17. Õpistrateegiate seosed õpitulemustega

19. Sinine – ilma spikrita Punane – spikriga

20. Edasimõtlemiseks • Kuidas uurida pädevusi? • Mida saab järeldada õpioskuste uuringu erinevatest tulemustest? • Kas õpetajad saavad õpioskusi hinnata ja arendada? • Kas nad peaksid seda tegema? • Töötuba: Õpioskuste hindamine ja arengu toetamine (Anna-Liisa Jõgi, Kati Aus, Elina Malleus, TLÜ)

21. Aitäh!