1 / 17

Sekkumised tserebraalparalüüsi spastiliste vormide ravis

Sekkumised tserebraalparalüüsi spastiliste vormide ravis. Juhtumianalüüs, 8 a tüdruk, parempoolne hemipleegia Ülle Kruus, Mari Alvela August 2011. Tserebraal paralüüs. Definitsioon – püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest

tamah
Download Presentation

Sekkumised tserebraalparalüüsi spastiliste vormide ravis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sekkumised tserebraalparalüüsi spastiliste vormide ravis Juhtumianalüüs, 8 a tüdruk, parempoolne hemipleegia Ülle Kruus, Mari Alvela August 2011

  2. Tserebraal paralüüs • Definitsioon – püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest • Vormid – 1.1 spastilised vormid (spastiline monopleegia, spastiline dipleegia, spastiline tripleegia, spastiline tetrapleegia, spastiline hemipleegia)- 75% • 1.2 düskineetilised vormid • 1.3 segavormid

  3. Ravi eesmärgid • ebatüüpilise lihastoonuse alandamine • deformatsioonide vältimine • tüüpiliste liigutusmustrite fastsiliteerimine • saavutada võimalikult parem teljelisus Sagedasim tüsistus alajäseme osas on pesequinusspasticus.

  4. Sekkumised CP puhul • teraapiad(FT, TT, LT) • Ortoosid • Medikamendid lihastoonuse alandamiseks :baklofeen,(klonidiin, diazepaam) • Kemoneurolüüs(fenool, alkohol)-keemil. neurektoomia, toimib 4-6 kuud. • Botuliintoksiinravi-toimepresünaptiliseltatsetüülkoliini blokeerimise kaudu • lihastoonuse alanemine • lihaste kontraktsiooni aktiivus alaneb • liigutus muutub kiiremaks • liigutuse amplituud suureneb. • Ei vähenda fibroosi tekkimist lihastes, ei muuda lihaste reoloogilisi muutusi

  5. Sekkumised CP puhul • Kehaväline lööklaine ravi(ESWT) • toimib hästi alajäseme kõrge lihastoonuse korral • Neurokirurgilised sekkumised: • intratekaalnebaklofeenravi • selektiivne dorsaalne risotoomia (düstoonia ja atetooside puhul) • Ortopeediline kirurgia. • sekkumised pehmete kudede tasemel(lihased, kõõlused) • Meetodid-vabastamine, pikendamine, ümberpaigutamine • luudel teostatavad sekkumised(deroteerivosteotoomia jne.)

  6. Võimalused sekkumiste planeerimiseks ja tulemuste hindamiseks • füsioterapeutiline hindamine • radiograafilised uuringud(Rö) • dünaamiline pedobarograafia • dünaamiline eletromüograafia • kliiniline kõnnianalüüs-peale kõnnianalüüsi kirurgilise ravi plaane korrigeeriti • De Luca jt 1997 a.-52%; Kay jt. 2000.a-89%; B. Lofteröd jt. 2007.a.-70%

  7. Patsient • Tütarlaps, 8 a. • Sündinud 3.rasedusest, mille ajal emal südame rütmi häired ja aneemia. • Normaalne 1. sünnitus; 2. rasedus artefitsiaalne abort. • Lapse sünd: 42 rasedusnädal, Apgar 8 palli. • Lapse areng: neljapunkti toetuses ei liikunud, istuma hakkas 10 kuuselt, tugede najal käima 11 kuuselt, iseseisvalt käima 1,5 aastaselt.

  8. Patsient • Hetkel laps 8 aastane, läheb teise klassi. Õpib tavakoolis. • Motoorne sooritus: parem üla- ja alajäse spastilised, distaalselt rohkem kui proksimaalselt. • Kõnnib iseseisvalt, ADL tegevused iseseisvad. • Kõndides pöid maksimaalses plantaarfelksioonis, täistalla toetus puudub täielikult • Parem jalg 2 cm lühem kui vasak. • Tegevustes kasutab pigem vasakut kätt, parem käsi abistav.

  9. Tekkinud probleemid • Parema üla- ja alajäseme lihastes toonuse tõus distaalselt rohkem kui proksimaalselt. • Parema kehapoole funktsionaalne mahajäämus. • Kõnnimustri häire – spastilinieequinus. • Hüppeliigese liikuvus dorsaalfleksioonil – 10° • Kõndides maksimaalne plantaarfleksioon ja toetus 1. metatarsaalluu peale (tekkinud naha lõhed ja paksendid) • Jalgadepikkuse erinevus 2,5 cm • Aktiivne dorsaalfelksioon puudub täelikult • Rühiprobleemid, vaagna asendi asümmeetrilisus.

  10. Sekkumised • MRT 1,7 aastaselt – vasakus ajupoolkeras ilmne kapseldunud hemoraagia • Füsioteraapia alates 1,6 aastaselt, pidev. • Tegevusteraapia 3 aastaselt • Botulinum toksiin-A süsted - 3 aastaselt, pärast süsteid labajalg inaktiivne, kõnnimuster ei paranenud • Kannakõõluse pikenduse operatsioon - 4 aastaselt, kaks nädalat ei kõndinud, uuesti kõndima hakkamisel maksimaalne plantaarfleksioon. • Botulinum toksiin-A süsted märts 2011 – plantaarfleksorite elastsuse mõningane lühiajaline paranemine, kõnnimustris olulisi muutusi ei esinenud. • Teostatud kõnnianalüüs (aprill 2011), kirjalik otsus kaasa antud. • Parema sääre tagumiste lihaste fastsiotoomia mai 2011. • Kõnnianalüüs teostatud juuli 2011 (1,5 kuud post. op) • Kindlasti vajalik kõnnitreening, ortooside kasutamine ning jalgade pikkuse erinevuse korrigeerimine.

  11. Kõnd enne fastsiotoomiat

  12. Kõnd pärast fastsiotoomiat

  13. Enne fastsiotoomiat Pärast fastsiotoomiat

  14. Hüppeliigese liikuvus dors/plant enne pärast • Parema hüppeliigese asend muutund plantaarfleksioonist nullasendini, aktiivset dorsaalfelksiooniei toimu (näiline dorsaalfleksioon tibia liikumise tõttu labajala suhtes), seepärast hoofaasis ka dropfoot(ripp-pöid).

  15. Hüppeliigese võimsus enne pärast • Plantaarfleksorite töö tõhustunud – enne äratõuget toimub nii paremal kui vasakul jalal nüüd ka plantaarfleksorite ekstsentriline kontraktsioon, mis võimaldab tugevamat äratõuget.

  16. Kokkuvõtteks • Eduka sekkumise tingimused : • Põhjalik sekkumiste eelne hindamine, tulemuslikkuse prognoosimine. • Interdistsiplinaarne koostöö. • Lapse arengu austamine !!!

  17. Tänan tähelepanu eest! Küsimused?

More Related