370 likes | 768 Views
SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE. SOSE O1.137 Silvi Salupere 10.Loeng E. Cassirer. Sotsioloogiline vaade kultuurile (P. Sorokin, T. Parsons, R. Fawcett, D. Chandler, P. Bourdieu). Ernst Cassirer . Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29. Märgi (signaali) ja sümboli eristus.
E N D
SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE SOSE O1.137 Silvi Salupere 10.Loeng E. Cassirer. Sotsioloogiline vaade kultuurile (P. Sorokin, T. Parsons, R. Fawcett, D. Chandler, P. Bourdieu).
Ernst Cassirer. Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29 Märgi (signaali) ja sümboli eristus. • Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust tähenduste maailmast. • Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel on ainult funktsionaalne väärtus. • Inimene kui sümboleid loov ja kasutav olend.
Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest ehk vormidest. Sümbolid struktureerivad teadvust vastavalt teatud sümboolsetele vormidele nagu: • Keel • Müüt • Religioon • Kunst • Ajalugu • Teadus • Need on ühe ja sama teema variatsioonid, ning filosoofia ülesandeks on teha see ühine teema kuuldavaks ja arusaadavaks
Pitirim Sorokin (1889-1968)Sotsiaalne ja kultuuriline dünaamika4kd 1937-1941 Sotsiaalse nähtuse olemus. Igasugune mõte, igasugune psüühiline üleelamine on väljendamatud nende puhtas psüühilises olemises ja võivad objektiviseeruda vaid teatud „mittepsüühiliste“ vahendajate või saatjate kaudu /.../ → Psüühika sümbolid. Justkui signaliseerivad teatud psüühilise nähtuse olemasolust.
Selle sümbolisatsiooni põhiliigid: • heliline (kõne, hüüatused, laul, muusika jne) • valguse/värvi mis pidevalt on koostöös ruumilisega (raudteesignalisatsioon, sõjalaevade signalisatsioon, pildid, tähed, pealkirjad jne) • esemeline /“ristid“, „peeglid“ „lipud“, „vapid“ /embleemid/ • liikumis (miimika, žestid jne)
Põhiline metodoloogiline reegel sotsiaalnähtuste uurimisel: ükskõik missuguse sotsiaalnähtuste kategooria uurimisel on hädavajalik rangelt eristada selle kategooria kahte poolt: • puht psüühilist • eelmise poolt tingitud välist-sümboolset sotsiaalse elu tegelike seaduspärasuste selgitamisel tuleb arvestada nende mõlema poolusega
„Ühiskond, kultuur ja isiksus; nende struktuur ja dünaamika“ 1947, ptk „Struktuurne sotsioloogia“.
Talcott Parsons (1902-1979) strukturaalne funktsionalism • Üritas luua Suurt teooriat, mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. • 1937 The Structure of Social Action • 1951 The Social System • 1960 Structure and Process in Modern Societies • 1966 Societies: Evolutionary and Comparative Perspectives • 1968 Sociological Theory and Modern Society • 1969 Politics and Social Structure • 1977 Social Systems and the Evolution of Action Theory • 1978 Action Theory and the Human Condition
Tegevusteooria Alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust. Inimtegevuse tunnused: • omab eesmärki • toimub mingis situatsioonis, mis jaguneb vahenditeks (tegutseja poolt kontrollitav) ja keskkonnaks (tegutseja poolt kontrollimatu) • on reguleeritud sotsiaalsete normidega (kõige tähtsam element)
Süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh ka ühiskonna, käitumist) hiljem loobus Parsons tegevuse analüüsist ja liikus aina enam sotsiaalse süsteemi (e ühiskonna) kui terviku analüüsi poole. 3 analüüsi tasandit, mis ei ole üksteisele taandatavad: • 1) sotsiaalne struktuur • 2) kultuur — sümbolite ja tähenduste valdkond • 3) psühholoogiline süsteem e isiksus
Süsteemiteooria Kasutas mõistet "funktsioon" süsteemi eesmärkide tähenduses ning eristas oma AGIL-skeemis süsteemi nelja eesmärki: • adaptsioon, käitumissüsteem • eesmärgi saavutamine, personaalne süsteem(goal attainment) • integratsioon, sotsiaalne süsteem • struktuuri säilitamine kultuurisüsteem (latency)
Ühiskonna stratifitseerimise kriteeriumid • kvaliteet — inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon • täitmine — kuidas inimene täidab endale võetud rolli • valdamine — kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse
kultuuritraditsioon • jagatud ja sotsiaalselt kinnistatud märgisüsteem/sümbolsüsteem mida kasutame vastavalt harjumuspärastele ootustele. • selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse.
Kultuur • Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri. • Kultuur võib olla laiali jaotatud erinevate sotsiaalsete süsteemide vahel. Kultuurimustrid.
Esmane ja teisene signifikatsioon Esmane signifikatsioon vs sekundaarne signifikatsioon (müüdis, kirjanduses, reklaamis) • Esmane: märk (roos) = tähistaja (roos) + tähistatav (kirg) • + minu intentsioon + sotsiaalsed kokkulepped = sekundaarne signifikatsioon
Robin P. Fawcett: Süsteemvõrgustikud, koodid ja universumitunnetus.(1984). Suhtlemise kognitiivse mudeli raames on seos • keele ja teiste semiootiliste süsteemide (eriti nende, mida ma nimetan ‘tuum’koodideks - sisaldavad keelt ja teisi koode nagu hääletoon, pealiigutus, kulmukergitus, naeratus, käe- ja käsivarrežestid, kehapoos, silmside, kaugus, kehakalle jne, mida kasutatakse keelega paralleelselt) • ülejäänud kultuuri kui isiku universumitunnetuse osa vahel Süsteemvõrgustikke defineerib käitumises (eriti kommunikatiivses) valikute modelleerimise vahendi mõiste kaudu. Taoline lähenemine on orienteeritud rohkem psühholoogiliselt kui sotsioloogiliselt.
Universumitunnetus (knowledge of the universe) • See pole tunnetus üheski kindlas või määratletud mõttes: see on oletuste sasipundar, tihti emotsionaalse värvinguga ning see muutub pidevalt. See on isiku ‘subjektiivne reaalsus’, kui kasutada Bergeri ja Luckmani terminit. • ‘universum’ - tunnetuse kõikehaarav olemus: see on kõik, mida inimene tunneb, kui tahes avara või tühisena see ka ei esine. /vrd semiosfäär/
Kaks kontrastidimensiooni universumitunnetuses • piirdume kahe kultuuri defineerimiseks kõige enam sobivaga: **lühiajaline ja pikaajaline teadmine **kultuuritunnetus mis on ühine teiste sotsiaalse grupi liikmetega, mida me võime kujutada trükitud raamatutena ja isiku idiosünkraatlik tunnetus, millest võib mõelda kui käsikirjalistest märkmetest mustandivihikus
Universumitunnetuse variatsiooni kaks dimensiooni • suured sotsiaalsed grupid • kultuuritunnetus • PIKAAJALINE • TEADMINE • LÜHIAJALINE • TEADMINE väikesed sotsiaalsed grupid • ------------------------------------------------------------------------------------------- • idiosünkraatlik tunnetus PIKAAJALINE TEADMINE
Kultuur on niisiis sotsiaalselt jagatud tunnetus • ning see on tüüpiliselt pikaajaline teadmine (kuigi võib mõelda lühiajalise sotsiaalselt jagatud teadmiste juhtudest, eriti kui sotsiaalne grupp on väike) • mitte kogu tunnetus pole kultuuriline: meil on suur ja oluline idiosünkraatliku tunnetuse varu ning mõnikord võib olla raske tõmmata piiri selle ja väikese sotsiaalse grupi nagu abielupaar või Scilly Saarte kommunistlik partei (mis minu teada pole suurem) pool-idiosünkraatliku kultuuritunnetuse vahele.
suhtlemise mudel keele ja kultuuri mõistestikus, 4 komponenti • vajaduste registreerimise vahendid • probleemilahendaja • võimalike käitumisprogrammide varu (kus valikuid modelleeritakse süsteem-võrgustikes) • universumitunnetus
Kultuuri ja keele seos UNIVERSUMI- TUNNETUS Kultuuriline idiosünkraatlik VAJADUSTE REGISTREERIMINE AFEKTIIVNESEISUND PROBLEEMILAHENDAJA KEEL TEISED KOODID TEISED VALIKU- PROGRAMMID KÄITUMISES
Probleemilahendaja peab valima käitumise alternatiivsete valikute vahel. Küsimus on: ‘Kuidas see valib?’ • süsteemvõrgustik ainult modelleerib potentsiaalset käitumist, kuid kui me tahame mõista, miks organism käitub teatud moel aktuaalsel juhul, tuleb meil mõista, et probleemilahendaja valib olemasolevate käitumisvalikute vahel pärast olemasoleva situatsiooni mitmete komponentide sobitamist selle universumitunnetuse pikaajalisemate aspektidega.
Daniel Chandler jagab koodid • Sotsiaalsed • Tekstuaalsed • Interpreteerivad Mitu koodi koos – sünkretism. Vrd Fawcett
SOTSIAALSED KOODIDlaiemas mõttes on kõik semiootilised koodid “sotsiaalsed” • loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid); • kehakeel; • tarbekaupade (riided, autod jmt); • käitumiskoodid(rituaalid, rollimängud jmt).
TEKSTUAALSED (representeerivad) koodid • teaduskeel, ka matemaatika; • esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) – k.a klassitsim, romantism, realism; • žanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; • massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat).
TÕLGENDUSLIKUD[nende osas ei ole üldist kokkulepet, et on semiootilised] • pertseptuaalsed (eriti visuaalne); • ideoloogilised: laiemas mõttes teksti “kodeerivad” ja “dekodeerivad”, kitsamas – igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism).
Need kolm koodide tüüpi suhestuvad kolme teadmise (knowledge) valdkonnaga: • maailma kohta (sotsiaalne teadmine); • meediumi ja žanri (tekstuaalne teadmine); • suhe (1) ja (2) vahel(modaalsed otsustused).
PIERRE BOURDIEU (1930-2002) SOTSIOLOOGILINE KULTUURIANALÜÜS
Habitus • — eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda. Indiviidi ja grupi, millesse ta kuulub, inkorporeeritud ajalugu, meie kehaline mälu. • Põhimõtted, mis toodavad ja organiseerivad praktikaid ja ettekujutusi. Struktureeritud struktuuridena toimivate struktureeritud struktuuride süsteem. Teatud kultuuriline alateadvus. /Vrd Peirce, Fawcett, Lotman/
Väli • suhteliselt autonoomne tegevuse sfäär, millel on oma sisemine loogika (struktureeritus) ja kus käib pidev võitlus. • Hierarhiliselt organiseeritud /vrd semiosfäär, Foucault episteem ja tõe ja võimu vahekord/: globaalsed (kogu sotsiaalne reaalsus, majandusliku ja poliitilise võimu väli), üksikud ja nende allväljad (kunst, filosoofia, sport, religioon jne).
Positsioonid • Väli on struktureeritud erinevate positsioonide (sõltuvad omakorda kapitali/võimu jaotumisest) läbi, mis on omavahel objektiivsetes suhetes (domineerimine, antagonism, komplementaarne jne). Positsioonid on manifesteeritud läbi poliitiliste aktsioonide, erinevate tekstide (nt kirjandus- ja kunstiteoste). Pidev võitlus oma positsiooni parandamise nimel, erinevad strateegiad. Väli kui jõudude jaotus ja võitlusväli.
“Praktilised põhjused. Teoteooriast”. e.k. Tallinn, 2003.Marek Tamme retsensioonist: • Sotsioloogia uurimisobjektiks on mitte inimene, vaid väli, st suhteliselt autonoomne sotsiaalne ruum, kus kehtivad oma “mängureeglid”, mis dikteerivad väljal tegutsevate inimeste ehk “sotsiaalsete agentide” käitumist.Iga sotsiaalse agendi seisukohad ja käitumine kujunevad konkreetse välja sotsiaalsete struktuuride ja tema sisemiste mentaalsete struktuuride (habitus’e) interaktsioonis.
Kapital • Majanduslik • Kultuuriline on antud sotsiaalse agendi juurde kuuluv (vrd Fawcetti universumitunnetus).3 komponenti: habitus, tarbitavad kultuurilised kaubad, omistatud akadeemiline vääring. • Sotsiaalne seotud agendi võimalustega suhelda ringkondadega, kusjagatakse tunnustust või võib saada kasulikke tutvusinendes ringkondades, kus ühiskondlikku tunnustust jagatakse /EÜSi roll/. Seega eelkõige vajalikke sidemeid.
Sümboolne kapital on tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. • Peetakse kõige "kultuursemaks" kapitali vormiks (intelligentide lohutus, kellel muud ei ole), kuid see ei tähenda, et seda jagataks ainult kultuuriväljal. Ka kõigil teistel väljadel on sellel oluline osa (nt majandusväljal soliidse ajalehe positiivne artikkel)