TULEVIKU-UURINGUTEST

1. TULEVIKU-UURINGUTEST Erik Terk TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

2. Kaks vastikut küsimust teadlastele: • Kuivõrd uuringute tulemused ja nende baasil tekkinud teooriad on praktikas realiseeritavad; • Ja mida see realiseerimine võiks tähendada?

3. Raskendavad tegurid: • Olukorra eripära (näit. Eesti versus USA või Soome) Path dependency jne; • Ajatelg (kuivõrd varasem kogemus on üldse järgnevasse perioodi ülekantav); • Subjektiivsuse moment: tulevik pole jäigalt determineeritud, sõltub indiviididest ja sotsiaalsetest gruppidest. Meist endist. Visionäärsuse tähtsus. • Distsiplinaarsuse moment. Millise teadusharu mudeleid kasutada. Näide: poliitika majanduslik teooria.

4. Praktilistes ettenägemisülesannetes ja tuleviku uurimises laiemalt pole ceteris paribus tüüpi mõtlemisloogika eriti kasutatav.

5. Prognoosid • Tuleviku-uuringud • Tulevikuseire • Visioonid jne • KAS HEAL LAPSEL MITU NIME?

6. Tegelikult kattuvus vaid osaline, igal võtmeterminil oma spetsiifiline dominant. Ühine: nad on vajalikud adekvaatse strateegia koostamiseks ja/või parema tunnetuse saamiseks muutuvas olukorras “navigeerimiseks”

7. Tuleviku-uuringute paradoks • Uuritakse seda, mida veel olemas pole • Kui on tegemist keerukama süsteemi ja pikema perioodiga, siis ei ole süsteemi tulevik lihtsalt tema mineviku funktsiooniks • Pole võimalik ette anda muutumise algoritmi • Kas tuleviku-uuringud on teadus? Vist mitte, aga ta kasutab mingis ulatuses teaduse meetodeid

8. Võimalikud maailmad Tõenäolised maailmad Soovitavad maailmad

9. KAASAEGNE TULEVIKU-UURINGUTEMETODOLOOGIA TEKE • Kujunes maailmas järk-järgult välja 20. saj. 40-ndatel – 60-ndatel aastatel; • Kasutatav erinevates tegevusvaldkondades: ärijuhtimisest territoriaalsete arengukavade koostamise ja globaalprobleemide uurimiseni; • Väärtustatakse interdistsiplinaarsust; • Arendatakse edasi, osaliselt aga ka vaidlustatakse traditsioonilist prognostikat; • Ennustamise ja tegelikkuse muutmise ühtsus. Antipositivism. • Eri koolkonnad: „häirekellalööjatest” buumiennustajateni, unistajatest – visionääridest tegutsejatele tegevusprogrammide loojateni.

10. Lained tuleviku-uuringutes • Kaks parallelset allikat: - humanistid (de Jouvenel) -militaristid • Seos relevastussüsteemide väljaarendamisega ja globaalseteks sõjalisteks konfliktideks ettevalmistamisega; • 50-ndatel ja 60-ndate algul põhisuunaks tehnoloogiline prognostika (Martino, Jantsch jt)

11. 60-ndatel, seos firmade tuleviku strateegilise planeerimisega; • 60-ndatel massilisem algus riikide arengu variantide prognoosimise ja analüüsiga; • 70-ndate algul globaalprobleemid ja ökoloogiline pessimism. Rooma Klubi, Peccei, Meadows-id; • 70-ndatel ja 80-ndatel nn. megatrendide suund: Toffler, Naisbitt. Ameerikalik, tehnoloogiakeskne, valdavalt optimistlik:

12. Tagasilöögid 80-ndatel (üldised arengumudelid on “üles leitud”) ja sajandivahetusel (Tehnoloogiaprogress. On nii kiire, et pole mõtet prognoosidagi); • Uus populaarsuse tõus peale 9/11 ja “IT mulli” lõhkemist; • Uued märksõnad: kultuurisõltuvus, kultuuridevahelised konfliktid, globaliseerumise eri variandid. Aga ka tehnoloogilised foresight-id, geneetilised modifikatsioonid jm

13. Eri perioodidel on maailma muutumist tõlgendatud erinevalt: • 1950.-60. aastad – positiivsed ootused: tehnooptimism, rahvusvahelistumine, areng • 1970. algus – Rooma Klubi raportid. Globaalprobleemid, katastroofistsenaariumid: ülerahvastatus, keskkonnaprobleemid, ressursside lõppemine • 1970. lõpp – 1980. algus – maailm muutub: megatrendid (Toffler, Naisbitt). Teatud raskused ja riskid, aga eelkõige võimalused • 1980. lõpust – globaliseerumine. Esialgu globaliseerumise ja IT eufooria • 21. saj algus – võimalused, aga tõsised ohud ja riskid

14. Suuri nimesid tuleviku-uuringutes • Bertrand de Jouvenel • Robert Jungk • RAND Corporationi alustajad: Helmer, Gordon jt • Hermann Kahn • Daniel Bell • Kenneth Boulding • AurelioPeccei • Peter Drucker • Meadows, Dennis ja Donella • Michel Godet • Alvin Toffler • John Naisbilt • Pentti Malaska • Eleanora Masini • Hazel Henderson

15. Kui tegemist suuremate ja keerukamate süsteemidega ja pikema horisondiga, siis on mõtet üritada ette näha mitte ühte, tõenäolist tulevikku vaid erinevaid tulevikke ja pigem üldistes kontuurides kui täpselt

16. Oluline: mõista tingimuste komplekse, millest võivad “lahti hargneda” ühed või teised tulevikud

17. Siit ka tuleviku-uuringute üks põhimeetodeid: stsenaariumimeetod

18. Stsenaarium on abivahend, et aidata actor-it orienteeruda strateegilistes valikutes ja nende tagajärgedes, täpsustada strateegiat. Uuemal ajal lisatakse ja parandada oma strateegilise käitumise võimet • Stsenaarium täidab ka kommunikatsiooni vahendi rolli. Actor analüütik Actor actor Actor& analüütik avalikkus jne

19. Stsenaariumi kujundamise alus (põhiloogika) tuleneb aktuaalseks peetavast kombinatsioonist actor-i tegevusvariantide ja tema tegevuskeskkonna muutumisvariantide vahel • Stsenaarium annab ette storyline-i. Arvutused peavad tagama, et stsenaariumis toimuv jääks “võimaliku” ja “tõenäolise” raamidesse

20. Loomulikult avaldavad nad tagasiside kaudu omakorda mõju storyline-ile sunnivad teda muutma

21. Stsenaariumimeetod pole tuleviku-uurija jaoks mitte mingi üksikmeetod, vaid pigem laiem metodoloogiline käsitlusviis, mille raames saab kasutada ja kombineerida tervet rida kitsamaid meetodeid • Käsitlusviis mitte ainult tegelikkuse muutumise analüüsiks, aga ka tegelikkuse ja tegutsemise seoste mõistmiseks

22. Majandusarengu võimalikud variandid valitsuse erineva tegevusviisi ning väliskeskkonna lühema või pikemalt jätkuva languse korral

23. Väike kõrvalepõige: • Aeglase arengu perioodidel arenguvahed tavaliselt vähenevad • Eriti Euroopa Liidus • Ühendatud anumate analoogia • Just murranguperioodidel selgub, kes on kes

24. Sisenemine uude arengustaadiumisse. Kas on lootust? • Nt: Lõuna-Korea agraarühiskonnast industriaalsesse või Soome tooraine mahukast teadmismahukasse • Kuhu meie siseneme?

25. Küsimus pole vaid majanduse muutmises teadmispõhiseks • Ka sotsiaalsfäär, ökoloogia ja riigivalitsemine peaksid baseeruma samale alusele

26. Riigivalitsemine teaduspõhiseks FOON • eliidi harimine • motivatsioon, püüdluste tase, visioonid • Parlamendi Tulevikukomisjon? • innovatsiooniteadlikkus ühiskonnas kõige laiemalt RESSURSID: • süstematiseeritud info rahvusvahelise innovatsiooni fooni kohta • ülkoolide potentsiaal • think tanks

27. Hiina tulevik

28. Mis kuju võtab Läänemereruum? Lääne-Vene koostöö areneb ... Hästi Halvasti Halvasti EL laienemine (I etapp) sisulise ja integratsiooni (II etapp) süvenemine areneb Hästi

29. Majandusliku edu tegurid pikemas perspektiivis (kriisijärgses maailmas) • Koha leidmine uues geo-ökonoomilises situatsioonis (Aasia kasvav roll) • Koha leidmine Euroopas, suhted kaugemate EL maadega (s.h. Saksamaa)? EL-i endise post.sots. maadega?, SRÜ maadega?) • Hakkamasaamine demograafilise situatsiooniga (nii aktiivsed kui kohanduvad meetmed)

30. Ühiskonna laiema “kaasatulemisvõime” kindlustamine (s.h. vanemad elanikkonnagrupid, Eesti venelased jt. vanemad elanikkonnagrupid) • Kindlustumine erinevate globaalsete riskide vastu (s.h. nakkushaigused) • Majanduse viimine investeerimispõhise arenguetapi nõuetelt innovatsioonipõhise arenguetapi nõuetele (innovatsioonisüsteem majanduses)

31. Sotsiaalsüsteemi reformimise sobilik mudel • Haridussüsteemi reformimise sobilik mudel • Rahvusliku ja riikliku identiteedi arusaamade uuendamine • Uuenenud motivaatorid (olukorras, kus elatustaseme alane järeletõmbamine pole enam nii keskne) • Loodusvarade ja looduskeskkonna kasutamise sobilikele mudelitele üleminek

32. Füüsilise infrastruktuuri strateegiliselt õige väljaarendamine • Riigivalitsemise ja muude “ühiste asjade ajamise” viiside muutus (“arenguvõrgustike” käivitamine)