200 likes | 501 Views
Lugejarahulolu ja teenusekvaliteedi uuringutest Eesti Rahvusraamatukogus. Anne Veinberg Eesti Rahvusraamatukogu. Teadusraamatukogude ühisprojekt Raamatukogutöö tulemuslikkus: teenused ja teenuste kvaliteet Eesti teadusraamatukogudes 2005-2007. Projektiga ühinesid:. Eesti Rahvusraamatukogu
E N D
Lugejarahulolu ja teenusekvaliteedi uuringutest Eesti Rahvusraamatukogus Anne Veinberg Eesti Rahvusraamatukogu
Teadusraamatukogude ühisprojektRaamatukogutöö tulemuslikkus: teenused ja teenuste kvaliteet Eesti teadusraamatukogudes 2005-2007
Projektiga ühinesid: • Eesti Rahvusraamatukogu • Tartu Ülikooli Raamatukogu • Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu • Tallinna Ülikooli infoteaduste osakond
UURINGU METOODIKA • uuringu metoodiliseks aluseks valiti SERVQUAL • SERVQUAL-il põhineb suur osa teenuse kvaliteedi uuringutest maailma erinevates teenuseid pakkuvates asutustes ja organisatsioonides, sealhulgas ka raamatukogudes
füüsiline keskkond(tangibles)- hoone, sisustus, seadmed, reklaamvoldikud usaldatavus (reliability)-teenuse korrektne osutamine, kliendi probleemide kiire lahendamine kindlus (assuarance)-personali pädevus, sõbralikkus, võime tekitada usaldust ja kindlustunnet 4. teenindusvalmidus (responsiveness)- õige teenindushoiak, soov aidata ja probleeme kiiresti lahendada, paindlikkus 5. sisseelamisvõime (empahty)- hoolitsus, personaalse tähelepanu osutamine kliendile, tema erivajadustega arvestamine Teenuse kvaliteedi komponendid(Parasuramani mudel)
Lünkade teooria (gap theory) • teenuse kasutaja võrdleb kogetud teenuse taset oma minimaalsete ja ideaalsete ootustega • minimaalsed ootused vastavad teenuse sellile tasemele, mis on teenuse kasutajale veel vastuvõetav • soovitud ootused näitavad, millisena klient sooviks teenust kogeda • teenuse taseme määramiseks võrreldatakse lünki minimaalsete ootuste ja kogetud taseme vahel ja ideaalsete ootuste ja kogetud taseme vahel
Pilootprojekt • viidi läbi 9. augustil 2005 • põhines SERVQUAL metoodikal • jagati välja 36 ankeeti, korrektselt täidetult saadi tagasi 28
Pilootprojekt otsis vastust järgmistele küsimustele: • kas SERVQUAL küsitlusmetoodikana on võimeline osutama teenuse kvaliteedi puudujääkidele? • millised on SERVQUAL-i tulemuste erinevad tõlgendamisvõimalused? • kuidas suurendada SERVQUAL-i tulemuste paikapidavust?
Pilootprojektis • rakendati nn kolme-tasandilist (three-column format) SERVQUAL küsimustikku • 7-pallisthindamisskaalat • loobuti olulisuse kriteeriumist • kasutati marketingi valdkonnas tuntud kvadrantanalüüsi
Kvadrantanalüüs • graafiline korrelatsioonitehnikaga, mis jagab teenuse atribuutidele antud hinnangud nelja võrdse kvadrandi e. neljandiku vahel • annab ülevaate sellest, mis on teenuse kasutajale oluline ja mis mitte
Kõrge Kvadrant 3 (kontrollida) Kvadrant 1 (hoida taset) Ootused Madal Kõrge Kvadrant 2 (kiiresti parandada) Kvadrant 4 (võib jätta tähelepanuta) Madal Kogemused
Kvadrant 1 • Näitajad, mis satuvad analüüsi tulemusel sellesse sektorisse, omavad kasutaja jaoks märkimisväärset tähtsust ja neid osutatakse kasutajale rahuldaval tasemel. • Organisatsiooni ülesandeks on saavutatud taseme hoidmine.
Kvadrant 2 • Sellesse vahemikku jäävad näitajad on kasutaja seisukohalt olulised, kuid neid ei pakuta vajalikul tasel. • Sellesse vahemikku jäävad näitajad vajavad kindlasti parandamist.
Kvadrant 3 • Sellesse vahemikku jäävaid näitajaidpeab kasutaja suhteliselt ebaolulisteks. • Samas väidavad mitmed autorid, et sageli on tegemist näitajatega, mida kasutajad peavad iseenesestmõistetavateks ja neid ei tohiks täiesti tähelepanuta jätta.
Kvadrant 4 • Tegemist on näitajatega, mis ei oma kasutaja jaoks erilist tähtsust ja organisatsioon ei paku neid ka eriti kõrgel tasemel. • Neid näitajaid võiks teenuse kvaliteedi tõstmise planeerimisel ignoreerida.
Saadud hinnangute analüüs Teenuse kvaliteedi näitajatele antud hinnangud kanti vastavalt SERVQUAL metoodikale tabelitesse ja selgitati välja: • lüngad RR-is kogetud teenuse taseme ja kasutaja ootuste vahel • lüngad RR-is kogetud teenuse taseme ja minimaalse e. taseme vahel, mida kasutaja suudaks antud kvaliteedi näitaja osas taluda • võrreldi lünki kogetud ja soovitud taseme ning kogetud ja minimaalse e. veel talutava taseme vahel • kasutades kvadrantanalüüsi, selgitati kasutajatele olulised teenuse kvaliteedi näitajad
SERVQUALi ja kvadrantanalüüsi tulemuste võrdlus • Selgitati, kas teenuse kvaliteedi näitajad, mis täiendamist ja parandamist vajavad, on samad nii SERVQUALi kui kavandrantanalüüsi tulemusena
Võrdlustulemus • Alati ei lange erinevate analüüsimetoodikate tulemused kokku ja kombineerimine (kvadrantanalüüs ja SERVQUAL) annab rohkem informatsiooni, muudab tulemused usaldusväärsemaks.
Järeldused • SERVQUAL metoodika sobib teenuse kvaliteedi hindamise aluseks • pilootprojekti küsimustik vajab täiendamist • lisaks SERVQUAL-ile tuleb kasutada ka teisi analüüsimetoodikaid(soovitavalt kvadrantanalüüsi)
Plaanis RRis • Jätkata T. Toomemetsa tööd teenuste kvaliteedi hindamiseks • Kasutada SERVQUAL metoodikat • Küsitlus viia läbi 23.10.2006-4.11.2006 • Kasutada nii elekroonilist vormi kui anketeerimist küsitluslehtedega