Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel

1. Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel Jaan Kurm – Team Europe Estonia

2. EL on seni suurimas ajaloolises muutumises • Suurim laienemine, 2004.aasta 1.mail ühines üheaegselt kümme uut riiki • EL ei ole kunagi varem ühendanud sedavõrd erineval majanduslikul järjel olevaid liikmesriike • EL valmistab ette järgmist laienemisringi 2007.aastaks, mis hõlmab tõenäoliselt Bulgaariat, Horvaatiat ja Rumeeniat • EL pürgivad ka Türgi (~70 miljonit elanikku) ja Lääne-Balkani riigid • EL on uued piiririigid Moldova, Valgevene ja Ukraina näol. Türgi liitumine nihutab EL piiri Iraagi, Iraani ja Süüriani

4. Uued probleemid ja küsimused • Milline on integratsiooniprotsessi lõppeesmärk? • Kuidas tagatakse demokraatlikkus ja läbipaistvus EL-i struktuurides? • Kui kaugele võib EL-i laienemine geograafiliselt ulatuda ehk kus on Euroopa piirid? • Mis saab rahvuslikest eripäradest ja rahvuskultuuri arendamisest? • Kuidas tagada majanduslik konkurentsivõime? • Mis saab rahvusriikidest?

5. Põhiseadusliku lepingu eelnõu väljatöötamine • Tulevikukonvent asutati liikmesriikide valitsusjuhtide poolt Laekeni ülemkogul 2001.aasta detsembris vastuvõetud tulevikudeklaratsiooniga • Konvent kogunes esmakordselt 28.veebruaril 2002 • Konvendi ülesandeks oli arutada EL sisereforme ning leida vastus küsimusele: Millises suunas tuleks Euroopa Liitu arendada?

6. Küsimused tulevikukonvendile 1. Kuidas määratleda selgem pädevuse jagunemine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel? 2. Kuidas ulatuslikumalt kaasata liikmesriikide parlamente EL otsusetegemisse? 3. Kuidas lihtsustada EL aluseks olevaid lepinguid? 4. Milline peaks olema 2000.aasta sügisel poliitilise deklaratsioonina vastu võetud EL põhiõiguste harta staatus? • Kandidaatriigid osalesid täielikult tulevikukonvendi töös ning liikmesriikidega võrdsetel alustel

7. Aluspõhimõtted • Idee on tugineda juba kehtivale korraldusele (Maastrichti, Amsterdami ja Nizza lepingu alusel). • Täiendada korraldust, võimaldamaks EL-i tõhusat toimimist 27 ja enama liikmesriigiga. • PS lepinguga ei muutu Euroopa Liidu põhiolemus – Euroopa Liit tegutseb ka tulevikus riikide liiduna ning uus põhiseaduslik leping on leping Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. • PS leping on uus tasand EL-i konstitutsioonilises arengus. Mitmed põhimõtted, mis varem tulenesid Euroopa Kohtu praktikast, on nüüd põhiseadusliku õigusjõuga tekstis.

8. Tulevikukonvendi lõpptulemused • Konvendi lõppdokument anti Kreeka eesistumist lõpetavale Thessaloniki ülemkogule üle 20.juunil 2003. Konvent täitis eesmärgi kõigis Laekeni tulevikudeklaratsioonis loetletud küsimustes: • korrastatud on pädevuse jaotust EL ja liikmesriikide vahel • suurendatud on riikide parlamentide rolli • mitme aluslepingu asemel hakkab tulevikus toimima üks põhiseaduslik leping • kaotatud on keeruline sammaste struktuur, lihtsustatud on EL-i õigusaktide süsteemi ning EL-l on tulevikus juriidilise isiku staatus • põhiõiguste harta on muudetud õiguslikult siduvaks

9. Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu) 1. Esimene osa koondab konstitutsioonilised ja institutsioonilised sätted ning koosneb üheksast jaotisest ja kahest protokollist: 1. 1. Euroopa Liidu mõiste ja eesmärgid 1. 2. Põhiõigused ja EL-i kodakondsus 1. 3. EL-i pädevus 1. 4. EL-i institutsioonid 1. 5. EL-i pädevuse teostamine 1. 6. Demokraatia EL-is 1. 7. EL-i rahalised vahendid 1. 8. EL ja selle lähiümbrus 1. 9. EL-i liikmelisus

10. Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu) 2. Teine osa inkorporeerib EL-i põhiõiguste harta. 3. Kolmas osa käsitleb EL-i eri poliitikaid ja EL-i toimimist ning koosneb seitsmest jaotisest ja kolmest lisast: 3. 1. Üldiselt kohaldatavad tingimused 3. 2. Mittediskrimineerimine ja kodakondsus 3. 3. EL-i sisesed poliitikad 3. 4. Ülemeremaade ja –territooriumide assotsieerumine 3. 5. EL-i välistegevus 3. 6. EL-i toimimine 3. 7. Üldsätted

11. Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu) Lisa 1: Protokoll Euratomi lepingu muutmise kohta Lisa 2: Protokoll Eurogrupi kohta Lisa 3: Deklaratsioon EL-i välisteenistuse loomise kohta 4. Neljas osa koondab endas üld- ja lõppsätted, näiteks • Protokoll liikmesriikide parlamentide kohta Euroopa Liidus • Protokoll lähimuse ja proportsionaalsuse põhimõtte elluviimise kohta

12. PSL I osa: Liidu määratlus Liidu asutamine ja laienemine • Kajastades Euroopa kodanike ja riikide tahet ehitada ühist tulevikku, asutatakse käesolevapõhiseadusega Euroopa Liit, millele liikmesriigid omistavad pädevuse oma ühiste eesmärkidesaavutamiseks. Liit kooskõlastab liikmesriikide poliitikat, millega taotletakse neid eesmärke, ningteostab ühendusena talle omistatud pädevust. • Liit on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes austavad liidu väärtusi ning pühenduvad nendeühisele edendamisele.

13. PSL I osa: Liidu väärtused • Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu • inimväärikuse austamine, • vabadus, • demokraatia, • võrdsus, • õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. • Need onliikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine,sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

14. PSL I osa: Liidu eesmärgid • Edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut • Sisepiirideta, vaba ja moonutamata konkurentsiga siseturu loomine ja hoidmine • Säästev areng • tasakaalustatud majanduskasv, • hindadestabiilsus, • konkurentsivõime, • keskkonnakaitse, • teaduse ja tehnoloogia areng, • võrdõiguslikkus, • põlvkondade solidaarsus ja lapse õiguste kaitse • Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalneühtekuuluvus • Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus • Vaesuse kaotamist ning inimõigustekaitse

15. Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelised suhted • Liit austab liikmesriikide võrdsust • Liikmesriik hoidub tegevustest, mis takistab liidul eesmärke saavutada • Pädevuse temaatika keskmes on kolm olulist põhimõtet: • Omistatud pädevus – pädevus, mis on antud liidule põhiseadusliku lepinguga • Lähimus (ehk subsidiaarsus) – otsused tuleb teha madalaimal võimalikul tasemel, kõrgemal tehtud otsus peab olema lisaväärtusega • Proportsionaalsus – ei tohi rakendada “kangemat” meedet, kui on vaja lepingu eesmärkide saavutamiseks

16. Pädevuse liigid - Ainupädevus • konkurentsireeglite kehtestamine, mis on vajalikud siseturu toimimiseks • rahapoliitika euro kasutusele võtnud riikidele • ühine kaubanduspoliitika • tolliliit • mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames • välis- ja julgeolekupoliitika • kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine

17. Pädevuse liigid - Jagatud pädevus • Kuulub õigusaktide menetlemise ja vastuvõtmise õigus nii EL-ile kui liikmesriikidele. Kui aga teatud spetsiifiline küsimus on EL tasemel reguleeritud, siis puudub liikmesriigil õigus kehtestada teistsuguse sisuga akti samas küsimuses. • Jagatud pädevusega valdkonnad on näiteks siseturg, põllumajandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, regionaalpoliitika jne.

18. Toetav ja koordineeriv pädevus • Neis valdkondades ei asenda EL-i seadusandlus liikmesriikide akte ning normide ühtlustamine on välistatud • Selliste toetavate meetmete valdkonnad on: • tööstus • inimeste tervise kaitse ja parandamine • haridus, kutseõpe, noored ja sport • kultuur • kodanikukaitse • Vastavalt lähimuse ehk subsidiaarsuse põhimõttele, on ELvolitatud õigusakte vastu võtma ainult neil juhtudel, kui liikmesriigid ise ei suuda täielikult kavandatavaid eesmärke saavutada, st et EL õigusakt pakub mingit lisaväärtust

19. Õigussüsteem EL-i õiguse ülimuslikkuse printsiip • Artiklis 10 on sätestatud EL-i õiguse ülimuslikkuse printsiip, mille kohaselt on PSL ja EL-i institutsioonide poolt vastuvõetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud. • Õigussüsteemi korrastamise eesmärgiks on lihtsustamine ning konvendi olulisemad saavutused siin on alljärgnevad: • kolme lepingu asemel on üks alusleping; • EL on juriidiline isik; • korrastatud on õigusaktide kataloogi ja menetlussüsteemi; • selgemalt eristatakse seadusandlikku ja täidesaatvat võimu

20. Õigusaktid • Seadusandlikud aktid, võtavad vastu Euroopa Parlament ja Nõukogu. Seadusandlikud aktid – seadused ja raamseadused (endised määrused ja direktiivid) – on õiguslikult siduvad • Delegeeritud aktid (täpsustavad ja arendavad edasi seadusandlikke akte; võtab vastu reeglina komisjon, kelle üle teostab otsestjärelevalvet seadusandja).Delegeeritud aktid – määrused ja otsused – on õiguslikult siduvad • Rakendusaktid (normatiivsed ja üksikaktid eelnevate aktide rakendamiseks;võtab vastu reeglina komisjon, kuid erandjuhtudel ka nõukogu).Rakendusaktid – rakendusmäärused ja rakendusotsused on õiguslikult siduvad; • Mittesiduvad aktid on soovitused ja arvamused.

21. Euroopa Liidu institutsioonid • Euroopa Parlament • Euroopa Ülemkogu • Ministrite Nõukogu (varem nimetati Euroopa Liidu Nõukogu) • Euroopa Komisjon • Kohus

22. Euroopa Parlament • Artikkel I-19 annab Euroopa Parlamendile õiguse valida Euroopa Komisjoni president. • Euroopa Parlamendi rolli on suurendatud seadusandlikus menetluses. • Euroopa Parlamendi liikmete arv suureneb 736-ni. • Võrreldes kehtiva Nizza lepinguga on riikide minimaalne esindatus kahanenud viielt neljale.

23. Euroopa Ülemkogu • Artikkel I-20 käsitleb ülemkogu rolli. • Ülemkogul puudub seadusandlik pädevus. • Ülemkogu koosneb endiselt liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist. • Ülemkogu käib koos vähemalt neli korda aastas. • Artikkel I-21 käsitleb ülemkogu eesistuja valimist. • Eesistuja ülesandeks on ülemkogu töö ettevalmistamine ja juhatamine, konsensuse saavutamisele kaasaaitamine ning ka EL-i välisesindamine – seega jäävad ülesanded samaks võrreldes praeguse roteeruva eesistujaga.

24. Ministrite Nõukogu • Artiklid I-22-24 käsitlevad Ministrite Nõukogu tööd. • Artikkel I-23 sätestab uue seadusandliku ja üldasjade nõukogu (SÜN) loomise. • Artikkel I-24 kirjeldab kvalifitseeritud häälteenamuse (KHE) arvutamise uut põhimõtet. • Artikkel I-24 lg 4 annab ülemkogule õiguse muuta hääletusprotseduuri ning minna ühehäälselt otsustamiselt üle KHE-le. Eesti pooldas selle sätte väljajätmist.

25. Euroopa Komisjon • Artiklid I-25-26 reguleerivad Euroopa Komisjoni ja selle presidendi pädevust. • Artikkel I-25 kohaselt koosneb komisjoni kolleegium komisjoni presidendist, EL-i välisministrist ning 13 liikmest. • Artikkel I-26 sätestab Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike ametissenimetamise korra.

26. Euroopa Liidu välisminister • Artikliga I-27 luuakse Euroopa Liidu välisministri ametikoht.

27. Euroopa Kohus • Artikkel I-28 kohaselt koosneb kohus Euroopa Kohtust, Kõrgest Kohtust (endine Esimese astme kohus) ja spetsialiseerunud kohtutest. • Artikkel I-28: Kehtiva korra kohaselt (EÜ asutamislepingu artikkel 223) ja ka PSL projektis on ette nähtud kohtunike valimine kuueks aastaks tagasivalimise õigusega. Eesti on pooldanud 9-aastast perioodi ilma tagasivalimise õiguseta.

28. Euroopa Liidu liikmelisus • Liitu astumine - artikkel I-58 ütleb, et EL on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes jagavad PSL-is toodud väärtusi (artikkel I-2). • Artikkel I-59 reguleerib EL-i liikmeõiguse peatamist. Siin suuri muutusi võrreldes kehtiva lepinguga pole. • Esmakordselt reguleerib EL aluslepingu tekst vabatahtlikku EL-ist lahkumist - Artikkel I-60

29. PSL II osa: Liidu põhiõiguste harta • Lepingu teksti on lisatud 2000.aastal deklaratsioonina vastu võetud Euroopa Liidu põhiõiguste harta. • Harta siduvaks muutmine ei mõjuta pädevuse jagunemist EL ja liikmesriikide vahel; • Ka uues siduvas hartas tehakse vahet subjektiivsete õiguste ja printsiipide vahel, mis on eriti oluline majanduslike - ja sotsiaalsete õiguste tõlgendamisel; • Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamisel arvestatakse liikmesriikide rahvusliku õiguse ning praktikaga. • EL taotleb ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

30. PSL III osa: Liidu poliitika ja toimimine • Siseturg – 4 vabadust (tööjõud, teenused, kaubad, kapital) • Majandus- ja rahapoliitika • Poliitika muudes valdkondades – jagatud pädevus (tööhõive, keskkond, põllumajandus, transport) • Vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala (piir, varjupaik, sisseränne, õigusalane ja politsei koostöö) • Liidu täiendavad ja koordineeritavad poliitikad (tööstus, kultuur, haridus, tervis) • Ülemeremaade assotsieerimine • Välis- ja julgeolekupoliitika • Ühine kaubanduspoliitika • Koostöö kolmandate riikidega

31. PSL IV osa: Üld- ja lõppsätted • Protokoll riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus • Protokoll subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta • Protokoll ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlemise kohta • ….. • ….. • jne

32. “Subsidiaarsuse protokoll” sätestab, et • Komisjon peab enne õigusakti ettepaneku tegemist konsulteerima laialdaselt kõigiga, keda tulevane meede võib otseselt või kaudselt mõjutada (eelkõige liikmesriigid, regionaalne tasand ja kohalik omavalitsus, sotsiaalpartnerid); • Komisjon peab senisest enam oma ettepanekuid motiveerima, s.t miks on akti vaja vastu võtta just Euroopa tasandil, millised on sellega kaasnevad kulutused ning milline on mõju hiljem siseriiklikul tasandil vastuvõetavatele aktidele; • Komisjon peab saatma õigusaktide ettepanekud ka igale rahvusparlamendile ning need võivad 6 nädala jooksul esitada põhjendatud arvamuse (ehk näidata nn kollast kaarti), et algatus ei ole kooskõlas lähimuse põhimõttega; • Kui komisjoni eelnõu vastu on kolmandik rahvusparlamentidest, siis on komisjonil kohustus oma ettepanek uuesti üle vaadata ning seejärel otsustada, kas ettepanekut muuta või see tagasi võtta. Komisjoni otsus peab olema põhjendatud.

33. Tänan tähelepanu eest! Jaan Kurm