1 / 25

Rakkudevaheline kommunikatsioon 1

Rakkudevaheline kommunikatsioon 1. Rakkudevahelised signaalid. Saccharomyces cerevisiae. kui haploidne rakk on paardumiseks valmis, sekreteerib ta valku (paardumisfaktor), mis annab teist tüüpi haploidsele rakule signaali peatada pooldumine ja valmistuda paardumiseks

tawana
Download Presentation

Rakkudevaheline kommunikatsioon 1

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rakkudevaheline kommunikatsioon 1 Rakkudevahelised signaalid

  2. Saccharomyces cerevisiae • kui haploidne rakk on paardumiseks valmis, sekreteerib ta valku (paardumisfaktor), mis annab teist tüüpi haploidsele rakule signaali peatada pooldumine ja valmistuda paardumiseks • Järgneval kahe vastandtüüpi raku paardumisel tekib diploidne rakk, mis läbib meioosi ja sporuleerub, tekitades uue geenidekombinatsiooniga haploidsed rakud

  3. Signaalid rakkude vahel • valgud, väikesed peptiidid, aminohapped, steroidid, retinoidid, rasvhappe derivaadid, lahustunud gaasid (NO ja CO) • Enamik sekreteeritakse signaalrakkude poolt ekstratsellulaarsesse ruumi eksotsütoosi teel • Signaalmolekulide kontsentratsioon on tavaliselt väga väike (tavaline on 10-8 M),

  4. Sihtmärk-rakk • reageerib signaalile spetsiifilise valgu abil (retseptor) , mis spetsiifiliselt seob signaalmolekuli ja initsieerib sihtmärk-raku vastuse signaalile • retseptoriteks on sihtmärkraku pinnal olevad transmembraansed valgud • signaalmolekuliga seondudes aktiveeruvad retseptorid ja initsieerivad signaalikaskaadi sihtmärkrakus • lõpptulemiks on mingi protsessi initsieerimine sihtmärkrakus

  5. Kontakt-sõltuv signaal – eriti oluline immunovastuse tekitamisel. Parakriinne signaal – signaalmolekulid levivad ainult naaberrakkudele. Signaalmolekulid neutraliseeritakse kiiresti. Sünaptiline signaal. Signaalmolekulideks neurotransmitterid. Närvirakkude vaheline signaal. Endokriinne signaal. Endokriinsed rakud sekreteerivad signaalmolekule (hormoone) vereringesse, sealt levib signaal üle organismi laiali.

  6. Endokriinne signaal • Sünaptiline signaal

  7. Autokriinne signaal • Rakk on võimeline edastama signaali ka iseendale – autokriinne signaal • Näiteks arengu käigus mingi raja valinud rakk edastab iseendale signaali sellel rajal püsimiseks

  8. Grupieffekt – ühesuguste rakkude “subühiskond”

  9. Naaberrakkude tegevuse koordineerimine võib toimuda ka rakkudevaheliste aukliiduste abil, mille kaudu rakud vahetavad väikeseid intratsellulaarseid signaalmolekule (näit. Ca2+ and tsükliline AMP)

  10. Iga rakk on programmeeritud vastu võtma teatud spetsiifilist signaalide kombinatsiooni • Loomarakud ei saa elada ilma väljastpoolt vastuvõetavate signaalideta • ja lähevad sellisel juhul apoptoosi – programmeeritud rakusurma

  11. Erinevad rakud võivad samale signaalile erinevalt reageerida

  12. Rakus signaali toimel tekkivad muutused (näit. (i) muutuv metabolism –aktiveeriti metabolimis osalev ensüüm, (ii) muudeti geeniregulatsiooni, (iii) muudeti tsütoskeleti valke, muutus raku liikumise suund)

  13. Esmaselt mõjutatavad geenid võivad üle oma produktide toimida järgmistele geenidele

  14. Kolm retseptorite klassi: • ioonkanaliga seotud retseptorid, • G-valguga seotud retseptorid (G-valk on trimeerne GTP-ga seonduv valk) ja • ensüümiga seotud retseptorid (katalüütilised retseptorid)

  15. Vastuvõetud signaal antakse rakus edasi • väikesteleintratsellulaarsetele mediaatoritele (sekundaarsed mediaatorid, käskjalgmolekulid) • - veeslahustuvad Ca2+ and tsükliline AMP • - rasvas lahustuv diatsüülglütserool(DAG) • suurtele intratsellulaarsetele valkudele

  16. Paljud intratsellulaarsed signaalvalgud toimivad “lülititena”

  17. Suur roll fosforüleerimise kaskaadidel • - proteiinkinaasid • seriin-treoniinkinaasid • türosiinkinaasid

  18. Signaali edastamise rajal on valkudel sageli üksteisega sobivad domäänid

  19. Rakud võivad mäletada signaali kaua aega pärast selle lõppemist • Fibroplasti rakke kultuuris sunniti signaali mõjul ekspresseerima MyoD, fibroplastid liitusid lihasrakkude sarnasteks mitmetuumseteks rakkudeks • signaali lõppedes taandarengut ei toimunud

  20. Liiga suure /liiga pikaajalise signaali korral toimub raku desensibiliseerimine

More Related