1 / 22

EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED KOHALIKU TASANDI OTSUSTESSE 27. veebruar 2008

EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED KOHALIKU TASANDI OTSUSTESSE 27. veebruar 2008. Millest räägime. Euroopalikud väärtused Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Euroopalikud väärtused CEMRi projektis: Euroopa harta naiste ja meeste võrdõigus-likkuse kohta kohalikus elus

tea
Download Presentation

EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED KOHALIKU TASANDI OTSUSTESSE 27. veebruar 2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED KOHALIKU TASANDI OTSUSTESSE 27. veebruar 2008

  2. Millest räägime • Euroopalikud väärtused • Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) • Euroopalikud väärtused CEMRi projektis: Euroopa harta naiste ja meeste võrdõigus-likkuse kohta kohalikus elus • Harta ülesanded kohalikele omavalitsusele • Eesti suhestumine harta ja tema eesmärki-dega • Kokkuvõtteks ja edasimõtlemiseks

  3. 1. Euroopalikud väärtused Euroopa sotsiaalne mudel peegeldab • sotsiaalsel õiglusel • solidaarsusel • vabadusel ja demokraatial • inimõiguste austamisel põhinevat ühist väärtuste kogumit.

  4. Euroopalikud väärtused • Selge üksmeel on Euroopas tuntav seisukohas, et Põhjamaa riike nähakse Euroopa eeskujumudelina. • Põhjamaade fenomen on selles, et kõrget majanduskasvu osatakse edukalt kombineerida sotsiaalse kaitse ja võrdsusega. Sotsioloog Ivi Proos: Euroopalikud väärtused ja rahvuslikud huvid, 2006

  5. Põhjamaad- Euroopa eeskujumudel • Põhjamaad – stabiilne majanduskasv, naiste kõrge osalus tööturul ja kõrge sündivus • Põhjamaad – maailma juhtriigid soolise võrdõiguslikkuse alal

  6. 2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu - CEMR

  7. CEMR – Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu • 1951 – Euroopa Omavalitsuste Nõukogu • 1984 – Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu • 50 üleriiklikku omavalitsusliitu 36 riigist • kokku üle 100 000 omavalitsuse • Euroopa suurim kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühendus • President: Michael Häupl, Viini linnapea • Eesti Linnade Liit (1995) • Eesti Maaomavalitsuste Liit (2004)

  8. CEMRi tee Euroopa hartani naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus • 1980ndatest aktiivne tegevus naiste osakaalu suurenda-miseks eriti kohaliku ja regionaalse tasandi poliitikas • 1991 Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste valitud naisesindajate komitee • 2004 projekt Town for Equality http://www.ccre.org/bases/T_599_26_3524.pdf • 2005 projekt Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus http://www.ccre.org/docs/charter_equality_form_en.jpg

  9. ARENG alates 1970ndaist • - arusaamine avaliku- ja erasfääri vastastiktoimest • - uus vaatenurk linnaplaneerimisele, sh • elamud, arhitektuur ja ruumikasutus • uus vaatenurk ühiskondliku transpordi korraldusele • aja juhtimine: teenuste ajaline kättesaadavus • - peredele suunatud teenuste analüüs: lasteaiad, • koolivälised tegevused, vanurite eest hoolitsemine • - perevägivald, kriisikeskused, ohvriabi, teavitus

  10. 3. Euroopalikud väärtused CEMRi projektis Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus • Nii tänases kui homses maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti – mitte ainult Euroopa ja siseriiklikul tasandil, vaid ka regioonides, linnades ja valdades. Michael Häupl, CEMR president, Viini linnapea • Inimesele kõige lähemal seisva valitsustasandina esindavad kohalikud ja regionaalsed omavalitsused tasandit, millel on kõige paremad võimalused võidelda ebavõrdsuse jätkumise ja taastootmise vastu ning edendada võrdsuse printsiibile rajatud ühiskonda.

  11. 4. Harta põhimõtted • Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on inimese põhiõigus • Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine otustamisel on demokraatliku ühiskonna üheks eeltingimuseks • Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja kaotada soolised stereotüübid • Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab sugupoolte aspekti lülitamist kohaliku omavalitsuse kõigisse tegevustesse • Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamiseks on vaja piisavate ressurssidega varustatud tegevuskavasid ja programme

  12. Harta 30 artiklit – ülesanded kohalikele omavalitsustele Valdkondi, kus soolist võrdõiguslikkust edendada: • Demokraatlik esindatus • Sooliste stereotüüpide kaotamine • KOV kui tööandja • Töö- ja pereelu ühitamine • Haridus • Sotsiaalne kaasatus • Linnaplaneerimine • Soolise vägivallaga võitlemine • Inimkaubandusega võitlemine • Transport • Keskkond • Hea haldus ja varane konsulteerimine • Rahvusvaheline koostöö Harta eestikeelne tekst: www.ccre.org/docs/charte_egalite_et.doc

  13. Harta üleskutsed Euroopa omavalitsustele • harta allkirjastada • järgida oma territooriumil harta põhimõtteid • täita hartas sätestatud kohustusi • töötada välja soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuskava - prioriteedid - tegevused - ressursid • korrapäraselt aru anda tegevuskava elluviimise käigust nii kohalikul tasandil kui CEMRile NB! Põhieesmärk soolise võrdõiguslikkuse saavutamine, kuid alustada võib väikestest sammudest! Pisa konverents veebruar 2008: Euroopa parima praktika kokkuvõte SVÕ edendamisest KOV poolt Euroopa tasandil. Harta eestikeelne tekst: www.ccre.org/docs/charte_egalite_et.doc

  14. 5. Eesti suhestumine harta ja tema eesmärkidega Soolise võrdõiguslikkuse seadus 9. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena • (1) Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. • (2) Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Allikas: www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=738642

  15. Milline Eesti omavalitsus allkirjastab harta esimesena? • ..........??? • aga esimesed juba mõtlevad...

  16. Põhjamaade kohalikud omavalitsused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena • Soome 80% kohaliku omavalitsuse sektori tööandjaist omab SVÕ edendamise tegevuskava • Rootsi Kõik üle 10 töötajaga tööandjad peavad koostama SVÕedendamise tegevuskava 75% avaliku sektori organisatsioonidest omavad sellist tegevuskava • Taani 80% omavalitsustest on kirjalikult fikseeritud SVÕ edendamise poliitikat 90% volikogudest on oma SVÕ edendamise poliitika • Norra Kõigi tööandjate kohustus edendada SVÕ; raport esitada aastaaruandes • Island 50% omavalitsustest kas juba välja töötatud või on välja töötamisel SVÕ edendamise tegevuskava Parlamendimenetluses olev uus seadus kohustab kõiki omavalitsusi valimiste järgselt looma võrdsete võimaluste komisjoni

  17. Norra omavalitsuste soolise võrdõiguslikkuse indeks 1. Lasteaiakohad 1-5-aastastele lastele 2. Naiste arv 100 mehe kohta vanuse-grupis 20-39 3. Naiste ja meeste haridustase 4. Naiste ja meeste osalemine tööturul 5. Naiste/meeste sissetulekute tase 6. Naiste osakaal volikogus Max 4 punkti

  18. Rootsi omavalitsuste soolise võrdõiguslikkuse indeks: mida tumedam, seda rohkem võrdõiguslikkust (M/N) www.h.scb.se/scb/bor/scbboju/jam_htm_en/jamknframe.htm • Keskharidusejärgne haridus • Tööga hõivatud • Tööotsijad • Tööst saadav keskmine sissetulek • Väikese sissetulekuga inimesed • Ebavõrdne sooline jaotus tööstusharude kaupa • Vanemahüvitise saamise päevade arv • Ajutise vanemahüvituse saajate arv • Haiguspäevade arv aastas • 25-34-aastaste inimeste arv • Volikogu liikmed • Linna/kommuunivalitsuse • koosseis • 13. Vähemalt 1 töötajaga ettevõtjad

  19. Otsustamine Põhjamaades - teismoodi ühiskond (M/N %) Parlament Valitsus Soome 58/42 40/60 Rootsi 53/47 59/41 Taani 67/33 53/47 Norra 65/33 53/47 Island 68/32 67/33 *** Eesti 78/22 79/21 Allikas: Women and Men in Decision-Making, European Commission: Employment, Social Affairs and Equal Opportunities DG Database: http://ec.europa.eu/employment_social/women_men_stats/measures_in41_en.htm

  20. Otsustamine Eestis (M/N %) RIIGIKOGU 78 / 22 VALITSUS 79/21 KOHALIK VÕIM Volikogu esimehed linn 85 / 15 vald 84 / 16 Linnapead 82 / 18 Vallavanemad 86 / 14 Allikas: Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakond, okt 2007

  21. 6. Kokkuvõtteks ja edasimõtlemiseks • Kas kaasaegne ühiskond tähendab ainult majanduskasvu, kinnisvarabuumi, suurt internetikasutajate % või ka euroopalike väärtuste sügavamat omaksvõtmist ühiskonna poolt tervikuna?

  22. Head edasimõtlemist Riina Kütt AHA Keskus riina@ahakeskus.ee

More Related