1 / 57

Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899

VALMISTUDES MAJANDUSKRIISIKS Mida annab omavalitsustel üheskoos ja koos ettevõtjatega jätkusuutliku tööhõive ja palgatõusu tagamiseks ära teha?. Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899. Globaalmuutused. 20ndal sajandil + 0,7 kraadi Aastaks 2020 +1 kraad

teddy
Download Presentation

Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VALMISTUDES MAJANDUSKRIISIKSMida annab omavalitsustel üheskoos ja koos ettevõtjatega jätkusuutliku tööhõive ja palgatõusu tagamiseks ära teha? Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899

  2. Globaalmuutused

  3. 20ndal sajandil + 0,7 kraadi Aastaks 2020 +1 kraad Aastaks 2100 +3-5 kraadi 15-20 cm veetõusu2020  Troopikaalade ülekuumenemine ja veepuudus Äärmuslikud ilmastikuolud: Valmisoleku tugevdamine katastroofideks Niisutussüsteemide rajamine Head eeldused Läänemere turismiarenguks? Piirataehitustegevust allpool 5 meetri joont?? Kliimamuutus

  4. Loodusressursid • 15 aasta perspektiivis uus tähendus • Põllumajandusmaa kahaneb maailmas • Parasvöötme maade ja vete produktiivsus kasvab • Biomass ja tuul energiaallikas • Soodesse akumuleerunud veevarud • Hea juurdepääsuga tööstus- ja (lisaväärtus)logistika maa

  5. Nafta inimkonna ajaloos

  6. Tehnoloogiate areng • IKT ja meediamajanduse • Biotehnoloogia • Nano- ja materjalitehnoloogia • Keskkonna- ja energiatehnoloogiad

  7. Globaalne majandusmuutus • SKP põhjal 2020ks kuni + 80% • Euroopa osakaal maailma majanduses kahaneb • Põhjamaade metsa-, masinaehitus- ja elektroonikaklastridOK • Välisotseinvesteeringud • Veetava kauba kogus kasvab kindlasti 2013ni • Turismi- ja puhkemajandus kasvab maailmas 5-6% tempoga

  8. Olulised teemad ettevõtluse arengus • pikaajaliste tegevusplaanide taastumine • osalemine globaalsetes väärtusahelates • jaht talentidele • prosumerism • jätkuv polariseerumine • vanemaealiste turgude kasv

  9. Globaalpoliitika: riskid ja võimalused Euroopa odav raha Tööjõu vaba liikumine Majandusliku ja militaarse võimu kese siirdub Aasiasse Hiina rahvusliku kogutoodangu poolest aastaks 2020 suurim Kiiresti kasvav India Venemaa on oma (uue) identiteedi otsinguil jätkuvalt ebakindel Lõhed Põhja ja Lõuna vahel pigem kasvavad Konflikt Lääne (peamiselt USA) ja Islami vahel

  10. Rahvastik ja ränne • Aastal 2020 elab maailmas üle 8 miljardi inimese • Eestis on elanike arv kahanenud 1,2 miljoni • Immigratsioonitõmme pärast 2010 • tööealisi aastaks 2012 44 tuhande ja • 2020ks enam kui 100 tuhande võrravähem • lepingulise tööjõu palkamine Poolast, Rumeeniast ja Bulgaariast (Ukraina ja Vene)

  11. Vananemine • Eakate osakaal kasvab Euroopas 2020 üle 20% • Mõju tööturuleja tarbijaturgudele • Ümber- ja täiendõppe kohandamist ka üle 60-aastate inimeste • Poliitikakonservatiivsemaks ja alalhoidlikumaks

  12. Paratamatu majandumuutus

  13. Hea elu alused ja mured • 2002. aastal käivitunud kinnisvara-ehitussektori kasv on põhjustanud maa-, kinnisvara- ja ehitushindade ülikiire kasvu • Viimastel aastatel on jooksevkonto defitsiit püsinud 10% ümber, ulatus 2005 12,5% ja 2006 II kvartalis juba 14,5%ni SKPst • Majanduse kõrgkonjunktuur ja omakorda (töö)turu avanemine on põhjustanud ettevõtete oskustööjõupuuduse ja sellega seoses tööjõukulude kasvu ning ehitus- ja kinnisvarahindade olulise tõusu

  14. Pärast pidu kassiahastus • Olulisim majandusprobleem ongi ülim eralaenudel põhinevast majanduskasvust tingitud optimism ja majanduse ekstensiivne laienemine • Tarbimismaania ja majandusstruktuur meenutab vägagi „lama”-ga päädinud Soome „kulutusjuhlat” 1980ndate lõpuaastail • Paisunud on „kinnine” kinnisvara-ehitussektor: ettevõtted ei investeeri innovatsiooni, uute turgude võtmisse jms., vaid on moodustanud kinnisvaraüksused

  15. Eesti töötleva tööstuse kogutoodangu kasv 2005. aasta 10 kuu jooksul võrreldes 2004.a sama perioodiga Allikas: Varblane 2005

  16. Eesti töötleva tööstuse harude järjestus lisandväärtuse alusel ühe töötaja kohta ja osakaalu järgi kogu Eesti tööstuse töötajate arvust 2004. a (autori arvutused Eesti Statistikameti andmebaasist) Allikas: Varblane 2005

  17. Allhange tekitab vertikaalse sõltuvuse Kulude kokkuhoid “pidurdab” tootlikkuse ja palkade kasvu, soodustab aga tarbimist ja “primitiviseerib” tootmist (unlearning learning) Ebaühtalane areng paratamatu Samas: allhanke tulevik tume “Allhanget? Aga palun! Esimene uks paremale” Allikas: Kattel, 2005

  18. PÄRNUMAA ETTEVÕTETE MÜÜGITULU OSAKAALU MUUTUS

  19. PÄRNUMAA ETTEVÕTETE PUHASKASUMI OSAKAALU MUUTUS

  20. Tootmise restruktureerimine... • Ajavahemikul 2007-13 toimub tõenäoliselt majanduskasvu „normaaliseerumine” elik alanemine 5-6%-le ja kinnisvaraturu mõningane jahenemine • Jooksevkonto defitsiit peaks vähenema, millega ka sisenõudlus kahaneb. • Ilmselt saab 2007-13 toimuma ka ettevõtluse struktuuri muutus, mis paneb oluliselt kõrgendatud vastutuse poliitika kujundajaile ja teostajaile – Eesti peab sarnaselt teiste Euroopa väikeriikidega kujunema teadmispõhiseks ühiskonnaks. • Kui rõiva-, mööbli- ja tekstiilitööstus ei suuda uueneda, siis ei saa need harud kiire konvergentsi tingimustes Eestis edasi püsida. Kokku töötas neis 2003. aastal 36747 töötajat ehk 28 protsenti töötlevas tööstuses hõivatutest.

  21. ... ja dekontsentreerumine • Kapitali sissevool ja konvergents Europaga toob kaasa kiirendatud restruktureerimise: deindustrialiseerumise ja tertsiariseerumise. • Hinnatõus surub Tallinnast paratamatult välja traditsioonilise tööjõumahuka tootmise, kuna vastavat tööjõudu jääb üha vähemaks ja seda ei ole võimalik ka juurde palgata. • See tähendab, et vastavad ettevõtted viivad oma tootmise odavama tööjõule juurde: maapiirkondadesse või Ida-Virumaale. • Või Ukrainasse ja Indoneesiasse.

  22. Kuidas luua uut majandust? • Ehkki masina- ja elektroonikatööstus moodustas 2005 ligi kolmandiku ekspordist, on see peamiselt vähese lisandväärusega allhanke-koostetöö. • Eksportööre on vähe (11.7%) • Sõltuvus välisinvestoritest, mis ei taga teadmispõhise majanduse teket ning tähendab kõrgendatud riski välisomanduses ettevõtete lahkumiseks • Arendustöö (T&A) osakaal on väike - T&A investeeringud 2004. aastal vaid 0,36% SKP-st, EL keskmine 1,22%‘ • T&A olulisim probleem ettevõtete teadmiste puudus benchmarking sektorite ehk klastrite lõikes • Regionaalseid ettevõtete liite on üksikuid (enim talu- ja turismiliite) • Uus tootmine vajab uut infrat ja hoopis paremini koolitatud töötajaid

  23. Regionaalsed erinevused kasvavad

  24. Hõivemuutus 1990-2004 Source: Statistical Office

  25. SKP muutus 2000-2004 jooksvates hindades Source: Statistical Office

  26. Siseränne 2000-2005 Source: Statistical Office

  27. Väikekeskuste taandumine • Regionaalsete erisuste kasv kiire majanduskasvu tingimustes jätkub. • Noorem 1980ndate beebibuumi põlvkond koondub ülikoolilinnadesse. • Osa tööstus- ja farmiasulaid kaotavad suurema osa elanikest nii inetu elu- kui probleemse sotsiaalse keskkonna tõttu. • Kriitiline on avalike- ja erateenuste tagamine kahaneva elanikkonnaga ääremaa väikekeskustes, mistõttu kohalike avalike teenuste tagamiseks vajalikud infrastruktuuriinvesteeringud on üliolulised.

  28. Taanduvad kolhoosikülad

  29. … ja kaevandusasulad

  30. NB! Seal varemete vahel elavad veel inimesed

  31. ...ja isegi lapsed!

  32. Maa läheb hinda • Talude massiline ostmine suvemajadeks toob kaasa kõrge sesoonsuse, kuid loob ka lisavõimaluse arenduspoliitika avanemiseks ja rikastamiseks. • Maa väärtus kasvab nii põllumajanduse kui ka energiatootmise läbi • Linnade kasv, tihenemine ja laialivalgumine võtab üha rohkem maad ehitiste ja rajatiste alla. • Eesti suurtel teedel paiknevatel linnalähistel (tööjõud) aladel on oodata jätkuvalt tööstus- ja logistikainvesteeringuid, mistõttu nende alade arendamist oleks ratsionaalne koordineerida riikliku plaani kohaselt.

  33. Mida teha?

  34. Kuidas luua uusi töökohti? • Tööturualade (maakondade) lõikesümberõppele, mobiilsuse kasvule ja ka investeeringute suunamisele keskendunud tööhõiveprogrammide rakendamine • SoM ja HTMi ESFi meetmete rakedamine • Arengut ei saa aga tagadalootes vaid kesksetele programmidele • Vaja aga head kohalikku partnerlust ja koostööd! • Kaugemate omavalitsuste probleemiks on (kuid kaugeltki mitte reeglina!) kesisem haldussuutlikkus ja suletus, mis ei kutsu väljaspoolseid investoreid

  35. Äriteenused, transiit, kinnisvaraarendus, tarkvaraarendus (Skype etc) TALLINNA PEAKESKUS Kohtla-Järve (Jõhvi): Põlevkivikeemia Kaevandustehnoloogia Tööstus, transport Rakvere: Ehitusmaterjalid Narva ja Sillamäe: Energeetika Vene kultuur ja äri Nanotehnoloogia Hiiumaa: Plastitehnoloogia Haapsalu: Käsitöötehnoloogiad Paide: Põllumajandustehnoloogia Merendus-kalandus, puhkemajandus (SPA) Põltsamaa kodu- ja põllutöökool Türi tehnika- ja maamajanduskool Luua metsanduskool Olustvere tee nindus- ja maamajanduskool Kõrgharidus, meditsiin, bio- ja keskkonnatehno-loogia,tarkvaraarendus (Playtech, Regio etc) Kuressaare: Paadiehitus Küttes TARTU PEAKESKUS Pärnu: SPA, turism ja sotsiaalteeninused Viljandi: Kultuuri ja-elamusmajandus Multimeedia Maamajandus-metsandus, toidu- ja puidutööstus, (maa)puhke- majandus, rahvakultuur Räpina aianduskool Valga: Piiriülene koostöö Otepää spordimajandus Võru: Puidutehnoloogia Mehhatroonika Eesti regioonidevanad ja uued spetsialiseerumised/kompetentsid

  36. Tuum-perifeeria mudel Neoliberaalne lähenemine, loodetakse, et keskusest nõrgub kasv välja perifeeriasse

  37. Linnavõrgustiku mudel Rõhutab koostööd, oskamise levimist ja linnaregioonide spetsialiseerumist ja innovatsiooni

  38. Mida teha exmajandite keskus- ja tööstusasulatega? • Tööstusalevid, majandite keskus-, ja farmiasulad vajavad saneerimiseks riiklikku eriprogrammi, millega tagada kvaliteetne elukeskkond. • SiM ja KM elukeskkonna meetmed • Suurematesse asulatesse on võimalik suunata uusi tööstusi– enamasti leidub seal alakasutuses tööstusettevõtetele sobivaid hooneid. • MKM ettevõtlustoetused

  39. Kuidas tagada teenused? • Kahanev elanikkond suurendab teenuste omahinda – toimub SI ja erateenuste sulgemine, millega halveneb • kvaliteet ja • kättesaadavus • Kool ja selle tase on aga määrav noortele peredele. • HTM koolivõrk • Samas kipuvad KOVd endale iga hinna eest uut infrat rajama, dubleerima ja üle kulutama • vajadus riiklike/maakondlike plaanide järele

  40. I EttepanekEesti regionaalne innovatsioonisüsteem - ERIS Lähikümnendil peab Eesti asendama oma traditsioonilise majandusmudeli Rakendada ühtlasi kogu Eesti ettevõtlus-potentsiaal ja inimressurss, millest osa võib jääda kasutamata

  41. DEFINITSIOONRegionaalne innovatsioonisüsteem (RIS) • RIS on sotsiaalne ja poliitiline süsteem, mille keskne tegevus on õppimine - inimeste interaktsioonil põhinev tegevus • RIS eeldus on kultuurilise ja poliitilise ühise institutsionaalse struktuuri olemasolu • RIS tagab institutsioonilise õppimise ja üldrahvaliku innovatsiooni - kultuuri arengu

  42. REGIONAALNE INNOVATSIOONISÜSTEEM(RIS) Regiooni sotsiaal-majanduslik ja kultuurikooslus Teadmiste, ressursside ja inimkapitali vood ja nende vastasmõju Välismõju (Klastris) teadmisi kasutav allkooslus Riikliku IS asutused Lepingu-lised Vertikaalsuhted Kunded Riiklik innov. poliitika ETTEVÕTTED Konku-rendid Horisontaalsuhted Partnerid Muud RIS-d Rahvusva-helised org-d. (Klastrile vajalikke) teadmisi loov ja jagav allkooslus Tehnosiirde- asutused Tööjõuvahen-dusasutused EL poliitika Avalikud uurimisasutused Haridusasutused Allikas: (Cooke 2002)

  43. Eeldused • Väljakujunenud maakondlikud majandusruumid • EASi maakondlike ettevõtluskeskuste võrgustik • Know-how TÜs ja TTÜs • Sh. ERIS – 6 RP rahastatav Eesti Innovatsioonistrateegia • Head näited lähedalt Soomest (oskamiskeskuste programm), Taanist jm.

  44. ERIS võrgustik • regionaalsed arendus-ettevõtluskeskused • ülikoolide kolledžid, • kutseharidukeskused • ettevõtlusinkubaatorid-tehnopargid + • Maakondade arenguosakonnad • Linnade arengu-ettevõtlusteamid

  45. ERIS tegevused • Ühendatakse funktsionaalselt ja võimalusel ka ruumiliselt regionaalsed ettevõtlus- ja arenduskeskused ja ülikoolide kolledžid-täiendõppekeskused; • Korrastatakse maakondlike täiend- ja e-õppe keskuste võrgustik; • Tagatakse puuduolevad haridusinfrastruktuuri investeeringud (kutse- ja kõrghariduses); • Käivitatakse ja laiendatakse maakondlike teaduskoolid, millega tagatakse võimekate gümnasistide varajane erialavalik; • Luuakse regionaalselt spetsialiseerunud ettevõtlusinkubaatorid, tehnopargid ja tööstusalad.

  46. ERIS tegevuse tulemusena: • paraneb side ülikoolide ja teadmisi ning tippkompetentsi rakendavate ettevõtjate ning kutsekoolide vahel (kasvab teadmismahukus) • luuakse uusi ettevõtteid, tõstetakse ettevõtete innovaatilisust ja tagatakse kohapealne, aga ka spetsialiseerunud konsultatsioon (luuakse uusi töökohti) • tagatakse kohapealne koolitus: pidev-, ümber- ja e-õpe (tagatakse inim- ja sotsiaalkapitali kasv ja sellega paindlikkus)

  47. NÄIDEERISe maakondlik sõlm • Pärnumaa Ettevõtlus-arenduskeskus (PEAK) – kujundab välja oma tuumikkompetentsid • Plaan liituda kolledži kompleksiga • Kaubandus-tööstuskoda jt. ettevõtete organisatsioonid  Plaan liituda kolledži kompleksiga • TÜ Pärnu kolledž sulandub regiooni klastritega, loob: • Täiend- ja e-õppe keskuse • Teenindusmajanduse kompetentsikeskuse • Teenindusmajanduse ettevõtete inkubaatori • Pärnumaa Kutsehariduskeskus • Loob kesklinnas teenindusettevõtete inkubaatori ja praktikabaasi

  48. Kolledžite meede • Kolledžid osalevad aktiivselt piirkondlikus arendustegevuses, seda nii arengu kavandamisel kui arendusprojektide elluviimisel • Kolledžid toimivad piirkondades kesksete kompetentsikeskustena • Kolledžid toimivad jategutsevad võrgustunult - teevad tihedat koostööd (kolledžite endi arendamise, teadustöö, teadustöö tulemuste kapitaliseerimise osas) omavahel, teiste õppe- (kutsehariduskoolid, gümnaasiumid) ning teadus- ja arendusasutustega, ettevõtetega, avaliku sektori asutustega ja mtü-dega piirkonna • Kolledžid on oma tegevuses glokaalseteks institutsioonideks, ühendades endas nii lokaalse, regionaalse kui globaalse tegevuse ja koostöö • Kolledžid stimuleerivad ja toetavad piirkonna ettevõtete innovaatilisust

More Related