BIOENERGIA ÜMARLAUD 23.04.2009, Tartu, EMÜ

1. Korraldavad Maaelu Edendamise Sihtasutus Eesti Maaülikool Ahto Oja balti.bioenergia@gmail.com OÜ Mõnus Minek, 5082990 BIOENERGIA ÜMARLAUD23.04.2009, Tartu, EMÜ

2. Ümarlaua eesmärk Tuua välja bioenergia edendamise takistused, vajadused ja võimalused Eestis 2009 Ettekanded Bioenergia ja teadus – suundumused Bioenergia ja praktika – kogemused Arutelu Mis on puudu, et bioenergia kasutamine areneks?

3. Kõneleme kogu väärtusahelast Bioenergia tootmine eeltöötlus Bioenergia muundamine järeltöötlus Bioenergia tarbimine Teadus ja arendustegevus Milline on hetkel Eestis nõudmine ja pakkumine?

4. Bioenergia edendamise takistused ja lahendused 1. Poliitilised – milline on kokkulepe ja visioon 2. Seadusandlikud seadusandlus, standardid, normid, maksud ... 3. Majanduslikud tasuvus, toetused, garantiid ... 4. Tehnoloogilised kliima, biogaasi puhastusaste, parim võimalik tehnoloogia (BAT), ...

5. Bioenergia edendamise takistused ja lahendused II 5. Sotsiaalsed eelarvamused, müüdid, tavad, väärtushinnagud, keskkonnateadlikkus, motivatsioon, juhtimisoskused 6. Ökoloogilised ressursside piisavus, konkurents toidukultuuridega, võimalik keskkonnasaaste,

6. PÄEVAKAVA 13.00-14.00 Bioenergia ja teadus Avasõnavõtt - Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutus Bioenergia alase teadus- ja arendustöö suundumused, Eesti Maaülikooli ja ettevõtete võimalused koostööks - Argo Normak, EMÜ Taastuvenergia keskuse juhataja Bioenergia alase teadus- ja arendustöö suundumused, Tallinna Tehnikaülikooli ja ettevõtete võimalused koostööks - Ülo Kask, Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut

7. PÄEVAKAVA 14.00-14.20 Kohvipaus 14.20-15.30 Praktilisi kogemusi bioenergia arendamisest Eestis Torma Põllumajandusosaühingu biogaasijaama projekti teostatavusuuring - Christoph Hamkens, Torma Põllumajandusosaühing Saksamaa biogaasijaamadest eestlase pilguga – Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool Bioenergia arengust Eestis - Ando Leppiman, Eesti Energia Taastuvenergia ettevõte 15.30-17.00 Arutelu – Mis on puudu, et bioenergia kasutamine areneks?

8. ÜLEVAADE BIOENERGIA TOETUSTEST I TOOTMINE Energiakultuuri kasvatamise toetused – PRIA Toetuse suurus on kuni 45 EUR ha kohta. Ühikumäär kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt hiljemalt 31. jaanuaril 2010 a. Teavitustoetus – MES siseriiklike näituste, seminaride, konverentside ja õppereiside korraldamist; 2. rahvusvahelistest näitustest, seminaridest, konverentsidest ja õppereisidest osavõttu; 3. rahvusvahelistest projektidest osavõttu; 4. bioenergia tootmise teostatavuse analüüs Eesti asulates

9. BIOENERGIA TOETUSED 2 II MUUNDAMINE Bioenergia tootmise investeeringutoetus, meede 1.4.3 – PRIA Toetust saab kasutada biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku hoone ehitamiseks, sinna juurde kuuluvate kommunikatsioonivõrkude ja teede ehitamiseks, elektriseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks, energiavõsa rajamiseks, bioenergia tootmiseks vajalike seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks jmt. Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, meede 3.1.1 – PRIA mittepõllumajandusliku mikroettevõtluse arendamist ja põllumajandusettevõtjate tootmise mitmekesistamist muu maaettevõtlusega (sh maaturism) väljaspool traditsioonilist põllumajandust. Siia alla kuulub ka biomassist biokütuse, -elektri ja –soojuse tootmine turustamise eesmärgil ning elukvaliteedi parandamisega seotud teenindusalase ettevõtluse edendamine.

10. II MUUNDAMINE 2 Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus, meede 1.5.2 – PRIA Toetust sai masina või seadme ostmiseks, automaatika- või IT-seadmete tarbeks, samuti leiutise, kasuliku mudeli ja patendiga seotud kulutusteks. Kulutused peavad olema seotud toorpuidu töötlemisega, milleks loetakse tegevusi puidu raiumisest kuni kuivatamiseni, samuti sai selle toetusega soetada ka bioenergia tootmiseks vajalikke seadmeid (puiduhakkurid, halumasinad jms).

11. II MUUNDAMINE 3 Keskkonnainvesteeringute Keskus -KIK SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogrammist toetatakse seoses energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega erinevatest põletusseadmetest välisõhku emiteeritavate saasteainete puhastussüsteemide ehitamist (sh parima võimaliku tehnika rakendamist), elektri ja soojuse koostootmise arendamist ning säästlikku energiakasutust läbi erinevate tehniliste lahenduste. “Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks” meede taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamist, katlamajade taastuvenergiaallikale üleminekut ning küttevõrkude parendamist ja rekonstrueerimist energiasäästu eesmärgil.

12. II MUUNDAMINE 4 Maaelu Edendamise Sihtasutus - MES MES toetab ettevõtlust üldiselt sh ka bioenergia alast ettevõtlust. Tagatis Laenud Toetus maamajanduse üliõpilastele

13. II MUUNDAMINE 5 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus - EAS A) riiklik energiatehnoloogia programm (edaspidi ETP) ning B) teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programm (edaspidi TA programm). A) Riiklik energiatehnoloogia programm - ETP Teadus- ja arendusnõukogu kinnitas energiatehnoloogia programmi põhimõtted.

14. II MUUNDAMINE 6, EAS 2 Energiatehnoloogiate programm arendab kolme suuremat alavaldkonda. Esiteks arendatakse põlevkivitootmist ja töötlemist, teise teemana tahetakse arendada taastuvate energiaallikate kasutamist, eelkõige teise põlvkonna vedelate biokütuste arendamist ning kolmandaks alavaldkonnaks on uued kiiresti arenevad tehnoloogiad

15. II MUUNDAMINE 7, EAS 3 II Uued, peamiselt taastuvatel energiaallikatel põhinevad tehnoloogiad: Energia ülekande- ja jaotusvõrkude arendamine Elektrienergia salvestamine ja tuuleenergia balansseerimine, akumulatsioonijaamade rajamise võimalused Biomassi ja biolagunevate jäätmete töötlemisel põhinevate tehnoloogiate arendamine Päikeseenergeetika lahendused Kütuseelementide materjalid ja elektrolüüserid II põlvkonna biokütuste tootmistehnoloogia (jäätmed, puit, vetikad)‏

16. II MUUNDAMINE 8, EAS 4 Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programm - TA programm Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programmi põhimõtted: Pikaajaliselt konkurentsivõimelised on ainult need, kes arenevad sama kiiresti või kiiremini kui konkurendid. Seetõttu on mõistetav, et innovatsioon on majandusliku edu oluliseks eelduseks. Igasuguste uuendustega kaasnevad ettevõtja jaoks aga riskid - kas loodetud tehnilised lahendused on praktikas realiseeritavad, kas uudsed lahendused vastavad klientide ootustele, ega konkurentide uued tooted edukamaks ei osutu jne.

17. II MUUNDAMINE 9, EAS 5 - innovatsioonirisk. Iga ettevõtja kaalub enne uue projekti käivitamist potentsiaalseid riske ja projekti õnnestumisel loodetavat tulu. Juhul, kui riskid ületavad ettevõtja jaoks talutava piiri, siis uut projekti ei käivitata. EASi TA programmi raames finantseeritakse ettevõtjate projekte, mis sisaldavad innovatsiooniriski, julgustamaks seeläbi ettevõtjatepoolt innovaatiliste projektide elluviimist. Innovatsiooniks laiemas mõistes võib nimetada ka disainimuudatusi, tehnoloogiasiirde tulemusena uute toodete evitamist jne. EAS finantseerib projekte, mille puhul ettevõtte või teadusasutuste poolt läbi viidava arendustegevuse raames antakse uuele tootel

18. II MUUNDAMINE 10, EAS 6 Need riskid võib kokku võtta ühise termini alla e või tehnoloogiale kvalitatiivselt uusi, konkurentsieelist tagavaid omadusi. Antud tegevus toob kaasa nn tehnoloogiariski, st on olemas võimalus, et eesmärgiks seatud omadusi kavandatava toote või tehnoloogia juures ei suudeta saavutada. Oluline on ka projektide tulemusena majandusele avalduv mõju, väljendub projekti tulemusena ettevõtluses loodavates töökohtades, tekkivas kodumaises ja/või eksportkäibes ning muudes mõjudes (mõju keskkonnale jne). Kaks kõige olulisemat kriteeriumit tehnoloogiaarendustoetuse juures: Projekt peab sisaldama tehnoloogiariski. Projekt peab õnnestumisel avaldama majanduslikku mõju.

19. II MUUNDAMINE 10, KKM Keskkonnaministeerium - Biogaasi kogumise toetus Veemajanduse infrastruktuuriarendamise meetmes Meetme «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» tingimused on vastu võetud keskkonnaministri 13. märtsi 2008. a määrusega nr 8 §4 lg 1 p 4) anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtt reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 ie.

20. III TARBIMINE Taastuvelektri ostukohustus fikseeritud hinnaga Taastuvates energiaallikatest elektrienergia tootmise toetust elektrituruseaduse alusel maksab välja OÜ Põhivõrk, millel on taastuvelektri ostukohustus 115 senti/kWh vastavalt Elektrituru seadusele Teine võimalus on müüa toodetud taastuvelekter turuhinaga 2,6 eurosenti ja saada täiendava toetusena 81 senti kWh kohta.

21. III TARBIMINE 2 Elektrituru seaduse § 57. lõige 1 kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.

22. III TARBIMINE 3 Biokütuste kütuseaktsiisist vabastamine Biokütuste vabastamine kütuseaktsiisist on samuti üks bioenergia toetamise viisidest, mis peaks suurendama bioenergia konkurentsivõimet. Biokütuste aktsiisimaksust vabastamise alus on Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus (RT I 2003, 2, 17 ... 2006, 29, 222, edaspidi ATKAS), mille § 27 lg 1 punkt 28 kohaselt on biokütus aktsiisist vabastatud pärast Euroopa Komisjonilt loa saamist kuni selle kehtivuse lõpuni s.o. 27.07.2011.

23. III TARBIMINE 4 Otsuse kohaselt on aktsiisist vabastatatud ATKAS-e § 19 lõikes (14) nimetatud biokütused : 1) mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518; 2) mis on valmistatud biomassist ja mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 55 või 3824 90 80–3824 90 99. Biomassina käsitatakse põllumajanduslikke tooteid, kaasa arvatud taimseid ja loomseid aineid, metsandusest saadud toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni ning tööstuse- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni; 3) mille KNi kaheksa numbrit on 2207 20 00 või 2905 11 00 ja mis ei ole sünteetilist päritolu;KN number tuleneb Euroopa Ühenduste Nõukogu määruses nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuurist.

24. III TARBIMINE 5 Kui biokütus on segatud fossiilse kütusega, näiteks bioetanool tavalise bensiiniga, siis aktsiisivabastus kehtib ainult segus oleva biokütuse koguse kohta (ATKAS §66 lg 14). Sama paragrahvi punktis 4. toodud biokütus, mis on valmistatud biomassist, sealhulgas kütus, mille KNi esimesed neli numbrit on 4401 või 4402 (kombineeritud nomenklatuuri kohaselt puit ükskõik millisel kujul ja puusüsi) on aktsiisist vabastatud tingimusteta.

25. Teadus- ja arendustegevus Riiklikud teadus- ja arendustegevuse programmid tegelikult ei oma eraldiseisvaid toetusmeetmeid, vaid need programmid kätkevad olemasolevaid horisontaalseid meetmeid EASi meetmetest, mille täpsem lahtiseletus on EAS kodulehel, kuid mainitud T&A programmide raames määratletakse riiklikult eelisarendatavad valdkonnad. Toetusmeetmed katavad nii ettevõtte käivitamist, kasvu, innovatsiooni, tehnoloogiainvesteeringuid, eksporti, teadmiste ja oskuste arendamist, arendustöötaja värbamist jne.

26. IV TEADUS JA ARENDUS Riiklikud teadus- ja arendustegevuse programmid tegelikult ei oma eraldiseisvaid toetusmeetmeid, vaid need programmid kätkevad olemasolevaid horisontaalseid meetmeid EASi meetmetest, mille täpsem lahtiseletus on EAS kodulehel, kuid mainitud T&A programmide raames määratletakse riiklikult eelisarendatavad valdkonnad. Toetusmeetmed katavad nii ettevõtte käivitamist, kasvu, innovatsiooni, tehnoloogiainvesteeringuid, eksporti, teadmiste ja oskuste arendamist, arendustöötaja värbamist jne.

27. IV TEADUS JA ARENDUS 2 PM JA MES „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014” raames on 2009. aasta 30 toetuse saanud rakendusuuringu projektist kaks seotud bioenergia teemaga: 1. Põllumajanduskultuuride kasutamine põletamiseks ja biogaasiks; sortiment ja agrotehnoloogia, Merrit Noormets (projekti juht), 530 000 (viissada kolmkümmend tuhat) krooni. 2. Energiakultuuri (päideroo) kasvatamise ja kasutamise majanduslik hinnang Eestis, Rando Värnik (projekti juht), 381 959 (kolmsada kaheksakümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) krooni.

28. IV TEADUS JA ARENDUS 3 Maaelu arengukava raames MES kaudu: Meede 1.7.1 “Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine” Toetatakse bioenergiakultuuride ja biokütuste rakendusuuringud ja tootearendust. Toetuse saajad on põllumajandus- ja metsandussektori toormetootjad ning põllumajandus- ja metsasaadusi töötlevad tööstused, kes toodavad ja/või töötlevad ja turustavad Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud tooteid või metsasaadusi või nimetatud toodetega seotud tooteid

29. ARUTELU takistus->lahendus 1. Poliitilised – milline on kokkulepe ja visioon 2. Seadusandlikud seadusandlus, standardid, normid, maksud ... 3. Majanduslikud tasuvus, toetused, garantiid ... 4. Tehnoloogilised kliima, biogaasi puhastusaste, parim võimalik tehnoloogia (BAT), ... 5. Sotsiaalsed eelarvamused, müüdid, tavad, väärtushinnagud, keskkonnateadlikkus, motivatsioon, juhtimisoskused 6. Ökoloogilised ressursside piisavus, konkurents toidukultuuridega, võimalik keskkonnasaaste,

30. ARUTELU KÜSIMUSED Kas sinu mõte->probleem->lahendus on poliitilise kokkuleppe (1), seadusandluse (2), majanduslikku (3), tehnoloogilist (4), sotsiaalset (5) või keskkonnahoiu (6) teemat puudutav? Keskendume lahendustele Probleem ainult lahenduse põhjendusena Kes saab lahenduse ellu viia Kas üksi või koostöös? Kas Eesti vajab taastuvenergia agentuuri? Esindusorganisatsiooni näol partnerit seadusandjale? Taastuvenergia Koda?

31. 1. Poliitilised – milline on kokkulepe ja visioon Bioenergia visioon puudub – ainult mainitakse, et vajame, aga isegi selle hakatust ei ole Samuti on vaja mh bioenergia teemaplaneeringut – et mõista ruumiliselt kus bioenergia kasutamine on mõistlik või vähem mõistlik Üks poliitikas hoob on olemas – põlevkivielektri hind Riigivalitsus hoiab põlevkivielektri hinda madalal muudel põhjustel – hind tuleks üle vaadata, mis edendaks ka bioenergiat Kas on tahe saada bioenergeetikat – siis on vaja seadust ja toetusi Alge on tegelikult Bioenergia ja Biomassi kasutamise edendamise strateegia 2007-2013 olemas – see on pandud ootele, ja kui PM raha üle jääb, siis saab sealt midagi toetada

32. BAK saab ja on vaja muuta ja kindlasti saab ka tänasest selle muutmiseks ettepanekuid • Et saaks tegevustega edasi minna • Suuremad summad nõuavad ka MAK ja KIK kavades muutusi • Teeme arengukavasid ainult EL nõudel

33. 2. Seadusandlikudseadusandlus, standardid, normid, maksud ... Puudub bioenergia ja taastuvenergia teemaplaneering Seadus Kokkulepe EL eeldab et Eesti töötab välja Taastuvenergia strateegia Luua vabariiklik organisatsioon – bioenergia edendamiseks – esindusorganisatsioon, kes oleks ühest küljest survegrupp seadusandjale ja teisest küljest kokkuleppe koht

34. Täna ei ole võimalik puhastatud biogaasi mõõta Eesti Gaasi võrku • Tuleb murda Eesti Gaasi monopol ja teha neile biogaasi (maagaasi kvaliteediga loomulikult) ostukohustus • Sama monopol on kohalikes soojatootjates

35. 3. Majanduslikudtasuvus, toetused, garantiid ... Kõik bioenergia totjad peale puidu ja puidujäätmete vajavad toetusi Samas ei näe, et seda praegu toetatakse Kuid selleks tuleb seda täna uurida 3 aastaga kasvaks bioenergia sh biogaasi rakendusuuringud Esialgu peaks panustama ajudesse ja teadmistesse Võiksid teha koostöös ettevõtjatega – kui puudub ettevõtja poolne surve, siis pole teadusuuringutest abi Meil endal puuduvad biogaasi operaatorid

36. Ainult majanduslikult tasuv projekt töötab • Rong on juba ammu teel … • Õpetamise koha pealt tuleb saata välja õppima • Ettevõtja poole pealt: • Puidu turba teema – selle koha pealt on hea kogemus ja töötab hästi, on majanduslikult tasuv ja traditsiooniline • Rakvere linn bioenergiast sooja – 8 ettevõtet konkureerisid, väiksed alevikud ei ole võimelised • Biomassi teema – biogaasi teema on raskem, otsinud projekte biogaasi tootmisse investeerimiseks – täna näen seda, et võrguga liitumine, keskkonnamõjud on tehtav, Väod arendati 6-7 aastat, oluline teema on kokkuostuhind? • Täna on küsimus, et kas üldse tasub ära …. • Investeeringutoetus + kokkuostuhind võib hakata ära tasuma

37. Bioenergia ja biogaasi assotsiatsiooni loomine on hädavajalik, kes täna kohal teeme koos ära • See lahendab ainult osa probleemist – vaaj on lisada biomassi ja biojäätmete pool, pigem on vaja lahendada jäätmete probleem, sest iga jääde on ju tegelikult toore…. • Meil on juba olemas Biokütuste Ühing – võib olla tasuks kaaluda selle alla koguneda? • On vaja leida ….. Et väiksemas katlamajad läheksid bioenergia kasutamisele üle. – sel on ka reaalne sotsiaal- majanduslik mõju ehk töökohtade loomine

38. Finantseerimise valdkonnas pangad ja rahastamise institutsioonid olid äärmiselt skeptilised bioenergia arendusprojektide rahastamisel – riskid kõik arendajate õlgadele • Hinnainfo määramatus – kuidas sellises olukorras investoreid veenda • Päris ilma toetusteta ei saa, • Biogaasi tootmine vajab toetusi, see ei ole enneolematu – • Tasuvus – mida külmem, seda raskem kõrgtehnoloogiline lahendus – millisest loomade arvust on mõtet biogaasikääriteid toetada ja mingist suurusest võiks olla biogaasi tootmine olla kohustuslik, näiteks investeeringu toetuse eeltingimus on biogaasi tootmine • Eksperdid peaks kokku leppima ekspersis biogaasi MTÜ??? • Keenias on poerebiogaasitootmine täitsa olemas …

39. Pangad enam ei anna laenu, isegi kui 1.4.3 raames bioenergia investeeringuteotus saadi ….seda enda, et enne tuleb teha ise investeering ja pärast saab tagasi • Maagaasi tasemele puhastamine maksab kaks korda rohkem kui 80% metaanisisaldusega biogaasi puhastamine • Kompostiväljakute rajamise toetus moonutab ja rikub biogaasi tootmise eeldusi • Luua kindlus, et biogaas on biokütus mootorites • Eesti Gaasil pole mõtet teha maagaasitanklaid, kui pole mootoriparke ega transpordivahendeid mis sõidaksid • põllumajandust

40. 4. Tehnoloogilisedkliima, biogaasi puhastusaste, parim võimalik tehnoloogia (BAT), Pürolüüs ? Praegune 18 tuleb puidust, küttepud ja jäätmed, 4 miljonit tm 4TWh aastas Siia ei olegi toetusi vaja Kasutama peaks kõik prügilas tekkiva biogaasid Konkurentsiamet on takistus, … reguleerib Pääsküla biogaasi müügihinda, mida hoitakse madalal, kuigi omahind on väike

41. 5. Sotsiaalsedeelarvamused, müüdid, tavad, väärtushinnagud, keskkonnateadlikkus, motivatsioon, juhtimisoskused Kultuurilised erinevused – professori samm on erinev ettevõtja sammust Ühiskondlik tegevus bioenergia külade loomine sarnaselt Jühndega Muuseas Ääsmäe bioenergia küla kontseptsioon on olemas

42. Ka väikesed põllumajandus tootjad võiks ikkagi teha biogaasi – ja mitte ainult jäätmetest vaid ka energiakultuuridest

43. 6. Ökoloogilisedressursside piisavus, konkurents toidukultuuridega, võimalik keskkonnasaaste PÕLETADA ei tohi üle juurdekasvu Bioenergia arendamine vähendab ökoloogilist jalajälge Ebameeldivad lõhnad kaovad, kui kogu sõnnik läheks biogaasiks

44. 4000-st 10% on tööstuslikud biogaasijaamad • Ülejäänud on põllumeeste mänguasjad • Eestis võiks olla suured põhiliselt • EL VI programmmis bio- ja fossiilsete kütuste koospõletamise uurimisprojekt 6 partnerit – tuli trükist projekti tulemusi tutvustav trükis, eeskätt projektis osalejatele

45. Kas vajame eesti biogaasi tootmise uurimise ja arendamise koolkonda, et noored jääks Eestisse …et ei läheks välismaale ja

46. Lauri LelumeesTolli- ja aktsiisipoliitika osakond611 3059Rahandusministeerium: Kuivõrd ATKAS § 19 lg 14 p-s 4 nimetatud biokütus on tingimusteta aktsiisist vabastatud, st et ei ole seotud riigiabiga, siis biogaasi käitleval ettevõtjal mingeid formaalsusi või nõudeid aktsiisiseadusest ei tulene. Energiamaksustamise direktiiv, mis on maksustamise aluseks nii spetsiifiliseks ei lähe. Mis iganes biomassist valmistatud kütus loetakse biokütuseks. St, et ka biogaas.