1 / 8

Keemia

Keemia. Happed Hedvig Alasi 8b. Hapete koostis. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesiniku aatom. Kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+.

tegan
Download Presentation

Keemia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Keemia Happed Hedvig Alasi 8b

  2. Hapete koostis • Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesiniku aatom. • Kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. • Sõltuvalt hapete koostisest jaotatakse happed nelja rühma: hapnikhapped, hapnikuta happed, üheprootonilised happed ja mitmeprootonilised happed.

  3. Hapete omadused • Hapu maitse. • Annavad lahusesse vesinikioone. • Hapete molekulid tervikuna on neutraalsed, neil puudub laeng. • Muudavad lakmuse lahuse punaseks. • Reageerivad metallidega, eraldades vesinikku.

  4. Tugevad ja nõrgad happed • Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahustes ioonideks. • Nõrgad happed on sellised happed, mille osa molekulidest jaguneb lahuses ioonideks. • Hape on seda tugevam, mida suurem osa tema molekulidest jaguneb lahuses ioonideks.

  5. Hapete reageerimine metallidega • Metalli reageerimine happega on redoksreaktsioon. • Redutseerijaks on metalli aatomid, mis oksüdeeruvad metalli katioonideks. • Oksüdeerjaks on happe lahuses esinevad vesinikioonid.

  6. Happelised oksiidid • Happeline oksiid on hapnikhappele vastav oksiid. • Tavaliselt veega reageerimsel moodustavad nad happe. • Enamasti mittemetallioksiid.

  7. Happevihmad • Vihmavesi on alati vähesel määral happeline,sest õhus sisalduv süsinikdioksiid moodustab vihmavees lahustudes süsihappelahuses. • Süsihappe sisaldus vihmavees on aga niivõrd väike, et me seda nõrka happelisust ei märka. • Inimtegevuse tulemusena võib õhku sattuda suures koguses tugevamatele hapetele vastavaid oksiide.

  8. Põhiliseks happevihmade tekitajaks on kütuste põletamisel ühe saadusena õhku eralduv vääveldioksiid SO2. • Happevihmad kahjustavad tugevasti loodust. • Eriti tundlikud hapete suhtes on okaspuud.

More Related