250 likes | 585 Views
LIUSTIKUD JA PINNAVORMID. AUTOR: REET TUISK . SUURIMA PINDALAGA LIUSTIKUD ON ANTARKTIKAS. MANDRILIUSTIKUD ANTARKTISEL GRÖÖNIMAAL PÕHJA-JÄÄMERE SAARTEL . MANDRILIUSTIKUD LEVIVAD POLAARALADEL, KUS ON AASTA- RINGSELT NEGATIIVSED TEMPERATUURID JA LUMI TIHENEB
E N D
LIUSTIKUD JA PINNAVORMID AUTOR: REET TUISK
MANDRILIUSTIKUD ANTARKTISEL GRÖÖNIMAAL PÕHJA-JÄÄMERE SAARTEL
MANDRILIUSTIKUD LEVIVAD POLAARALADEL, KUS ON AASTA- RINGSELT NEGATIIVSED TEMPERATUURID JA LUMI TIHENEB PEALMISTE KIHTIDE RASKUSE TÕTTU FIRNLUMEKS JA SEEJÄREL JÄÄKS. LIUSTIKUD LIIGUVAD ALUSPINNA KALLAKUSE SUUNAS, LIIKUMISEST TEKKINUD PINGED PÕHJUSTAVAD LÕHEDE TEKKE. MANDRILIUSTIKE PAKSUS VÕIB OLLA ÜLE 3 KM
RANNIKULE JÕUDES MANDRILIUSTIK MURDUB JA TEKIVAD JÄÄMÄED, MIS TRIIVIVAD OOKEANIS VASTAVALT TUULTE JA MEREHOOVUSTE SUUNALE, OLLES OHUKS LAEVADELE
LIUSTIKE TEKKE EELDUSED TAHKED SADEMED AASTARINGSELT NEGATIIVSED TEMPERATUURID SADANUD LUMI TIHENEB JÄÄKS, MIS LIIGUBALUSPINNAL VASTAVALT SELLE KALLAKUSELE. PINGETE TÕTTU TEKIVAD LÕHED
LIUSTIKE MÕJU PINNAMOELE • PEALETUNGILRASKE, LIIKUV MASS – KULUTAB, TASANDAB ALUSPINDA JA SÜVENDAB NÕGUSID KÕRGUSVAHED VÄHENEVAD • TAGANEMISELSULAVEED – SETTIB VÄLJA KAASAKANTUD PURUSTATUD KIVIM-MATERJAL - MOREEN PINNAMOOD MUUTUB KÜNKLIKUKS KÕRGUSVAHED SUURENEVAD
MÄELIUSTIKU TEGEVUS • LIUSTIK KANNAB KÜLGEDEL EDASI KÜLJEMOREENI küljemoreen otsamoreen • LIUSTIK LÜKKABENDA EES PURUSTATUD KIVIMMASSI – TEKIB OTSMOREEN
PEALELIUSTIKU SULAMIST ON KULUTAVATEGEVUSE TULEMUSENA KUJUNENUD RUHIORG e. U-ORG
MÄELIUSTIKEST SAAVAD ALGUSE PALJUD MÄESTIKUJÕED, MIS TOITUVAD LIUSTIKE SULAVETEST MATKAJAD JÄID ÕHTUL TELKIMA VÄIKESE MÄGIOJA KALDALE, MIS TAGAS NEILE PESEMISEKS JA TOIDUVAL- MISTAMISEKS VAJALIKU VEE. HOMMIKUL AVASTASID NAD, ET OJAS POLE ENAM VETT. KUIDAS SEDA SELGITADA?
LIUSTIKE POOLT SÜVENDATUD ORUD ON PEALE JÄÄ SULAMIST TÄITUNUD MAAILMA- MERE VEEGA JA RANNIKULE ON OMASED FJORDID GEIRANGERI FJORD JA SEITSME ÕE JUGA NORRAS
FJORDIDELE OMASED TUNNUSED JA LEVIK PIKAD KITSAD KÄÄNULISED JÄRSUD KALDAD SÜGAVAD MILLISTES RIIKIDES ESINEB FJORDE? MIKS?
LIUSTIKE TÄHTSUS • 10% MAAST ONLIUSTIKEGA KAETUD (SEE ON UMBES LÕUNA-AMEERIKA PINDALA) • 99,36% MAAKERA MAGEDAST VEEST ON LIUSTIKES • LIUSTIKUD ON MÄESTIKUJÕGEDELE TOITEALLIKAS • MANDRILIUSTIKE LIBISEMISEL OOKEANI TEKIVAD JÄÄMÄED
VALGE LUMI PEEGELDAB KUNI 90% • SAABUNUD PÄIKESEKIIRGUSEST TAGASI • 2. LUMEVABA MAA ON TUMEDAM JA NEELAB • PÄIKESEKIIRGUST ROHKEM • 3. JÄÄ SULAMISEL TEKIB TUMEDAT ALUSPINDA • ÜHA ENAM, MIS ROHKEM ENERGIAT • NEELATES SULATAB KA JÄÄD • 4. LIUSTIKE SULAMINE VÄHENDAB SEEGA KA UUE • JÄÄ TEKKE VÕIMALUST
LIUSTIKUD TÄNA RIGGSI LIUSTIK SEOSES KLIIMA SOOJENEMISEGA ON LIUSTIKE PINDALA VÄHENENUD MILLISEID MUUTUSI MÄRKAD KAHE PILDI VAHEL?
ANTARKTISE JA GRÖÖNIMAA RANNIKUL ON SUURENENUD RÜSIJÄÄ PINDALA GRINNELI LIUSTIKU PINDALA VÄHENEMINE 1910 - 1997
MOREEN ATHABASCA LIUSTIK KANADA KALJUMÄESTIKUS ON 125 AASTA JOOKSUL TAANDUNUD ROHKEM KUI 1,5 KM
LIUSTIKE PINDALA VÄHENEMISE TAGAJÄRJED • VÄHENEVAD MAAILMA MAGEDA VEE VARUD • MAAILMAMERE TASE TÕUSEB JA TEMA PINDALA SUURENEB • MAA KLIIMA MUUTUB MERELISEMAKS, KLIIMA- JA LOODUVÖÖNDITE PIIRID NIHKUVAD • MADALAD RANNIKUALAD UJUTATAKSE ÜLE JA MAISMAA PINDALA VÄHENEB • ELUPAIGAD JA MAARESSURSID VÄHENEVAD, LIIGID SUREVAD VÄLJA • SUURENEB TOIDUPUUDUS, SAGENEVAD IKALDUSED JANÄLJAHÄDAD • SAGENEVAD SÕJALISEDKONFLIKTID MAADEFITSIIDI JA TOIDUPUUDUSE TÕTTU