330 likes | 577 Views
LEADER liikumine kui kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda sektori partnerlus. MTÜ Raplamaa Partnerluskogu. Raplamaa Partnerluskogu kogemused Ettekanne Linnade-valdade päevadel 16. veebruar 2010 Tallinnas Jaak Vitsur ja Anne Kalf. LEADER liikumise mõiste.
E N D
LEADER liikumine kui kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda sektori partnerlus MTÜ Raplamaa Partnerluskogu Raplamaa Partnerluskogu kogemused Ettekanne Linnade-valdade päevadel 16. veebruar 2010 Tallinnas Jaak Vitsur ja Anne Kalf
LEADER liikumise mõiste • LEADER - “Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel”(pr keeles - Liaison entre actions de développement de l’économie rurale) on Euroopa Liidu maaelu arendamise poliitika, mida viiakse ellu 1991.aastast
LEADER liikumise etapid Euroopas • LEADER I(1991-1994) • LEADER II (1994-1999) • LEADER + (2000-2006) 15 liikmesriigis • LEADER tüüpi meede uutes liikmesriikides käivitus 2006-2007 • LEADER tüüpi meede kestab -2013 eelarveperioodi lõpuni
LEADER liikumise olemus 1 • LEADER poliitika elluviimise kohalik organisatsioon on nn. Kohalik tegevusgrupp (LAG – local action Group), mis moodustus piirkonna KOHALIKE OMAVALITSUSTE territooriumil kolme osapoole – KOV-ide, ettevõtete ja nn.kolmanda sektori koostöös.
KOV + MTÜ+ ETTEVÕTLUS= PARTNERLUS = KOOSTÖÖ LEADER liikumise olemus 2 MTÜ Raplamaa Partnerluskogu KOV ETTEVÕTJAD MTÜ
LEADER-liikumise 7 põhijoont • Tegevuse aluseks piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; • Strateegiate väljatöötamine ja rakendamine n.ö. alt-üles, s.t initsiatiiv tuleb ettevõtjate, seltside, elanike ja KOV poolt; • Avaliku ja erasektori kohalik partnerlus: tegevuse organisatsioon on kohalikud tegevusrühmad, mis haaravad ettevõtjaid, seltse, elanikke ja KOV-i
LEADER-liikumise 7 põhijoont • Toetuse meetmed on integreeritud (s.t. hõlmavad erinevaid valdkondi ja tegevusi); • Tegevused peavad tooma kaasa uuendusi, uut lähenemist; • LEADER tegevus toimub sisevõrgustikus osalemise teel • LEADER tegevuse lahutamatu osa on sisemaine ja rahvusvaheline koostöö nii tegevusgruppidega kui ka teiste organistsioonidega
LEADER liikumise rahastamine • LEADERliikumist rahastatakse põhiosas otse Euroopa Liidu eelarvest, • Eestis läbi Põllumajandusministeeriumi ja PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti)
LEADER liikumise rahastamine 2 • Rahastamise aluseks EL-s on Euroopa põllu-majanduspoliitika põhisuunad, • Eestis Riiklik Maaelu Arengukava ja Rapla-maal MTÜ Raplamaa Partnerluskogu LEADER strateegia aastateks 2008 – 2013 • Rahastamist ja projekte kontrollib EK Kontrollkoda • Eestis PRIA
LEADER liikumise juhtimine • LEADER keskne juhtimine toimub Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Peadirektoraadi vastava osakonna kaudu, • Eestis läbi PM Maamajanduse Infokeskuse Maaeluvõrgustiku
LEADER liikumise toetamine • LEADER poliitika kaudu jagatakse EL eelarveperioodil 2008 – 2013 7-10% EL põllumajanduslikest toetustest, mida eraldatakse läbi Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (European Agricultural Fund of Rural Development).
MTÜ Raplamaa Partnerluskogu • Raplamaa PK asutati 9. mail 2006 Raplas • LEADER poliitika elluviimiseks töötas kohalik tegevusgrupp välja oma arengustrateegia
Raplamaa Partnerluskogu ülesehitus • Raplamaa Partnerluskogul on 74 liiget – juriidilist isikut, s.h. 9 valda, 34 ettevõtjat ja 31 MTÜ-d; • Partnerluskogusse kuuluvate katusorganisatsioonide (ettevõtjate ühendused, külade piirkondlikud liidud, taluliit, ROL, RAEK jt. kaudu) on tegevusega hõlmatud ligemale 500 Rapla maakonna juriidilist isikut
Raplamaa Partnerluskogu tegevusest • Valdades korraldavad LEADER tööd sidusrühmad ja koordinaatorid; • Partnerluskogu juhib 9 liikmeline juhatus (1 liige igast vallast); • Juhatuse istungitel osalevad katuse-organisatsioonide juhid;
Raplamaa Partnerluskogu tegevusest • Projektide läbivaatamisega ja toetuste määramisega tegelevad toetusmeetmete hindamiskomisjonid (5 komisjoni); • Projektide elluviimist jälgib seirekomisjon;
Raplamaa PK strateegia 6 prioriteeti • Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine • Looduskeskkonna olukorra parendamine • Kultuuri ja pärimuse väärtustamine • Elukeskkonna parendamine • Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arendamine • Leader tegevusrühma arendamine ja koostöö võrgustikes osalemine
Raplamaa PK toetuste meetmed 2010 • Meede 4.1 „Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine" (nn. külade investeeringumeede) • Meede 1.2 “Mikroettevõtluse areng” (kuni 10 töötajaga ettevõtete investeeringumeede ja ettevõtjate ühenduste ühistegevuse meede) • Meede 3.1 “Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine” (rahvakultuuri-, käsitöö-, koduloo meede)
Raplamaa PK toetuste meetmed 2010 • Meede 5.1 “Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine” (noorte töömeede) • Meede 4.2 “ Kohaliku omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine” (külade koolituse ja ühisürituste meede)
Raplamaa PK projektitoetused 2009.a • Kokku läbi viidud kuus toetusmeetme vooru • Saadud kokku 100 projektitaotlust • Toetatud projekte Partnerluskogu poolt 85 • Toetuse eraldatud toetuste summa 16 500 000 krooni • PRIAst 10.02.2010 heaks kiidetud 12 508 000 kr
Raplamaa PK projektide jaotus 2009.a • Külainvesteeringud 37 projekti 12 000 000 krooni • Mikroettevõtluse areng 21 projekti 3 000 000 kr • Pärimuskultuuri areng 18 projekti 500 000 krooni • Kohalik omaalgatus 13 projekti 500 000 krooni • Noortetöö toetus 11 projekti 500 000 krooni
Raplamaa PK külainvesteeringute meetme tulemused 2009.a • Valmis 1 külamaja, 1 lasketiir, 1 spordiareen • Valmis 1 külaväljak, 1 laste mänguväljak, 1 küla puhkeala • Ehitusega alustatud 4 külamaja, 2 külaplatsi, 1 terviserada, 1 külasaun • Projekteerimisel 1 valla ligi 1000 külasildi projekt • Projekteerimisel 2 külakeskust
Raplamaa PK pärimuskultuuri meetme tulemused 2009.a • Elluviidud projekte 15 • Tehtud 1 kodulooline uurimus, valmis 6 pärimuskultuuri alaste infokandajt • Läbi viidi 19 pärimusliku käsitöö õpituba 100 osavõtjaga • Läbi viidi 7 pärimuskultuuri suuremat üritust ligi 1400 osavõtjaga, s.h. 1 spetsiaalne lasteüritus
Raplamaa PK noortetöö meetme tulemused 2009.a • Elluviidud projekte 4 • Noori osalenud üritustel 441 • Antud välja trükiseid ja infokandjaid 5
Näiteid parimatest 2009.a elluviidud investeeringuprojektidest • :Kivi- Vigala keskväljak ja puhkeala (Riina Redlich) • Kaiu Jahimaja (Kalev Kiviste) • Kaerepere laste multifunktsionaalne spordi- ja mänguväljak Miniarena (Kalju Kalda) • Valtu Küla Öökulli paisjärve äärne puhkeala (Ülle Rüüson)
Näiteid parimatest 2009.a. elluviidud tegevusprojektidest 1 • Uusküla 600 aastapäeva üritused ja kodulooline raamat (Armar Paidla); • Vigala laste folkpäev ja Vigala kunstipada (Janika Liländer ja Astra Põlma); • Märjamaa Käpiku käsitöökoolitused (Eve Burmeister); • Noorte Kommertskoja 20. aastapäeva almanahh (Egon Eiche);
Näiteid parimatest 2009.a elluviidud tegevusprojektidest 2 • Linda tuba kutsub üritused (Tiiu Laurimaa) • Lokuta noorte päästeteenistuslaste suvelaager (Jaan Lootus) • Rahvariided Riinimanda koorile, folklooriseltsile Kiitsharakad, Maarja koorile, Vigala lastekoorile
Näiteid muudest tegevustest 1 • Külaelu edendajate õppereisid Nurmijärvile, Turusse Soomes, Leetu ja Gotlandi saarele; • Koolitused ja infopäevad meetmete taotlejatele; • Ühistalgud Kaiu, Kohila, Vigala, Märjamaa, Rapla sidusrühmades;
Näiteid muudest tegevustest 2 • Mõttetalgud Juuru, Kehtna sidusrühmades; • Parimate projektide elluviijate autasustamine; • Raplamaa Partnerluskogu kodulehe täiendamine www.raplaleader.ee; • Maakonnalehe “Nädaline” LEADER tegevustele pühendatud erinumbrite väljaandmine (2 numbrit Talulehe koosseisus); • Videofilm “Raplamaa Partnerluskogu 2009”;
Tüüpilisi probleeme taotlustes • Taotleja ei alustata idee elluviimist valla-valitsuses läbiarutamisega ja kooskõlastamisega • Ei selgitata välja külaelanike suhtumist projekti • Ei taheta ja osata kaasata valda, külaelanikke ja ettevõtjaid projekti elluviimisele • Ei ole selge, kuidas objekt valmis saab ja kuidas teda edaspidi kasutama hakatakse
Tüüpilisi vead taotlustes • Maaküsimus on lahendamata, maa ei ole taotleja omandis (jätkuvalt riigi omandis olev maa) • Ei saada aru ehitusloa vajalikkusest • Ei osata koostada ehitusobjekti eelarvet, ehitaja üritab taotlejat haneks püüda • Ei ole selge, kuidas ehitus lõpule viiakse • Ei ole selge, kuidas ehitust kasutatakse • Ei ole selge objekti kulude katmine tulevikus
Meie kogemused • Parim taotleja on alati vallavalitsus ise • Mitmed taotlejad üritavad mängida rehepappi • MTÜ-st taotlejad ei suuda ehitamist organi-seerida, kontrollida ja juhtida • Kiputakse taotlema lähtuvalt mitte oma küla vajadusest, vaid naabrite eeskujust • Ei osata raha säästa
Kontaktandmed • Asume: Raplas Maavalitsuse hoones Tallinna mnt 14 toad 409 ja 422 • Telefonid: 48 94 701 ja 48 41 139 • Koduleht pidevalt täieneva informatsiooniga aadressil www.raplaleader.ee
Tänan tähelepanu eest! Kohtumiseni!