Eesti naised kodanikuühiskonnas

1. Eesti naised kodanikuühiskonnas I Väike tagasivaade Mõte taasiseseisvunud Eesti naisorganisatsioonide võimalikust koostööst vormistus otsuseks Elvas toimunud poliitikast huvitatud üleriigilisel naiste ühisseminaril, mis leidis aset augustis 1998. Koos oli üle 30 osavõtja erinevatest erakondadest ja piirkondadest. Arutelude tulemusena asutati Erakondade Naisteühenduste Ümarlaud, mille koostöökokkuleppele 1998. aasta 28.oktoobril kirjutas Toompea lossi Valges saalis alla 11 naisteühendust või erakondade naisliikmete esindajat.

2. Oli loodud pretsedent, kus erinevate erakondade liikmed istusid koostööd tehes ühise laua taga. Arutati probleeme, mis ületasid erakonna piire ning olid kõigil Eesti naistel ühised. Samal aastal asutati Riigikogu Naiste Ühendus.

3. Piirkondlikud naisteühenduste ümarlauad hakkasid kujunema 1999-2001. Kui Erakondade Naisteühenduste Ümarlauda võisid kuuluda ainult poliitilised organisatsioonid, siis piirkondades ühendasid ümarlauad nii poliitilisi kui ka mittepoliitilisi naisteühendusi. Erakondade Naisteühenduste Ümarlaud tegutses ligi viis aastat. • Kõige tulemuslikumaks saavutuseks peetakse riigieelarvesse saadud raha naiste koostöö toetamiseks, millele eelnes intensiivne lobby Riigikogus.

4. Lisaks veel : • Arutati soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja mitmete teiste seaduste eelnõusid • Loodi kontaktid rahvusvaheliste naiste koostöövõrgustikega • Korraldati koostöös Kodanikukoolitusega üleriigilised foorumid Naised otsustama. Homme, so 13.oktoobril on järjekordne foorum Kohtla-Järvel. (Naine Eesti kaardil) • Jne. Tegevuse tulemuseks on naiste osakaalu suurenemine Riigikogus – täna on rahvaasemikest peaaegu 21% naised, sh esimees ja aseesimees on naised.

5. II Hetkeseis Kogemused näitasid, et naiste ümarlauad on elujõulised, kui on eestvedaja, kes projekte kirjutab, raha hangib, võrgustikku üles ehitab. Kurb saatus on tabanud Riigikogu naiste ühendust. Seda ei ole käesolevas koosseisus suudetudmoodustada. Naissaadikud ei ole hoolitsenud, et eelarves naiste koostööks ettenähtud raha jagamine oleks naisteühenduste kontrolli all. Loomulikult toimib kogu tegevus vabatahtlike ja entusiastide toel. Raha naiste tegevuseks oli ja on jätkuvalt Eesti riigilt raske saada.

6. 2003. aasta 4. augustil loodi üleriigilise liikmeskonnaga poliitilisi ja mittepoliitilisi naisteühendusi ühendav mittetulundusühing EestiNaisteKoostöökett. • Koostööketti kuulub 10 üleriigilise liikmeskonnaga juriidilist isikut. • Juhatuse koosseis ja eesistuja vahelduvad.

7. Sama aasta 16. augustil allkirjastati koostööleping 18 naisteühenduse esindaja poolt, millega kutsuti ellu Eesti Naiste Ümarlaud (ENÜ). Viimasega saavad liituda mistahes naisteühendused. Kuna loodav ümarlaud polnud juriidiline isik, siis valiti tegevuste korraldajaks Eesti Naisuurimus ja Teabekeskus (ENUT). Tänaseks on moodustatud ENÜ Sihtasutus. • Kaks suurt naiste koostööorganisatsiooni - ENÜ ja Koostöökett – tegutsevad paralleelselt ja kahjuks mitte alati ajastatult koordineeritult. Kumbki ühendus tegutseb omaette, kuigi mõned naisteühendused kuuluvad mõlema vihmavarju alla ja toimivad isiklikud kontaktid.

8. On aeg jõuda isiklikest kontaktidest kaugemale ja minna edasi koos. • Praegu, mil Eesti ühiskonnas on nii teravad, otseselt naisi puudutavad probleemid – uus pereseadus, alkoholipoliitika ja palju muud, mis vajavad naiste jõulist sekkumist – on aeg jõuda tegusa koostööni. • Ilmekas näide on sellest nädalast - Liina Tõnissoni protestilahkumine Riigikogust, kus otsuste vastuvõtmisele ei eelne sisulist arutelu Tänan kuulamast