210 likes | 1.09k Views
Jõgede töö pinnamoe kujundajana. Koostaja: Vaike Rootsmaa. Google Earth satelliidifoto Ob’i jõest. Jõe võib jagada kolmandikeks. Jõe algusosa on ülemjooks Jõe keskosa on keskjooks Jõe lõpuosa on alamjooks. Paraná jõgi Lõuna-Ameerikas. ülemjooks. keskjooks.
E N D
Jõgede töö pinnamoe kujundajana Koostaja: Vaike Rootsmaa Google Earth satelliidifoto Ob’i jõest
Jõe võib jagada kolmandikeks • Jõe algusosa on ülemjooks • Jõe keskosa on keskjooks • Jõe lõpuosa on alamjooks Paraná jõgi Lõuna-Ameerikas ülemjooks keskjooks Doonau keskjooks Budapestis alamjooks La Plata laht Vaike Rootsmaa foto Doonau keskjooksult Budapestis http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Paranarivermap.png
Mägijõed voolavad kitsastes, sügavates orgudes Vaike Rootsmaa foto mägiojast Sloveenias Kõrgusvahed on suured Jõe lang on suur Vool on väga kiire Vesi kulutab kivimeid Jõesängi kulutatakse järjest sügavamaks Kujuneb V-kujuline sälkorg
Uhtoru ehk ovraagi teke Vaike Rootsmaa foto Digermuleni mäe matkarajalt Kui pinnas on taimedega kinnistamata, võivad vihma- või lumasulaveed pinnase kergesti ära uhtuda Piisab väikesest kallakust, et erosioon algaks Lühikese ajaga võib tasasest alast saada tõeline “kuumaastik” Uhtorud võivad kergesti tekkida näiteks: nõlva suunas küntud põldudel taimestumata mäenõlvadel nõlvadele tallatud radadel
Isegi loomarada vallandab erosiooni Loomarada Vaike Rootsmaa foto Islandilt
Kanjonid kujunevad pika aja jooksul • Vee uuristav tegevus on intensiivne, kui • vett on palju • veevool on kiire • maapind koosneb lõhelistest või väiksema tugevusega kivimitest Kanjonites kujunevad püstloodsed veerud Vaike Rootsmaa fotod jõest Abisko RP-s Põhja-Rootsis
Kärestik, kosk või juga? Vaike Rootsmaa fotod Skógafoss Islandil ja kärestik Lofootidel Nii kärestiku, kose kui ka joa vee voolukiirus on suur • Kõrguste vahe on suur • Lang on suur Joas langeb vesi püstloodselt alla • Kärestikus voolab vesi mööda kivist jõesängi, sest peenem materjal on ära kantud
Koskede kaskaad Kosk laskub astangutelt või mööda peaaegu püstloodseid kaljusid Vaike Rootsmaa foto Hraunfossar’i koskede kaskaadist HvÍtá jõel Lääne-Islandil
Tasandikujõed on aeglasevoolulised Kõrgusvahed on väikesed Jõgede lang on väike Voolukiirus on väike • Vesi kannab vaid peent sängimaterjali Jõed looklevad Lammoru veerudel leidub terrasse • Need on jäänukid endisest jõepõhjast • Suurvee ajal võib orupõhi üleujutatud olla Vaike Rootsmaa foto Islandi lääneosast HvÍtá jõel keskjooksul terrass
Põrke- ja laugveeru teke Jõelooge Põrkeveer on järsk Siit võib jõgi läbi murda kulutuskuhje Laugveerule kogunevad setted Vesi on sügav Vesi on madal Jõeoru läbilõige ehk ristprofiil Vaike Rootsmaa foto Islandi lääneosast HvÍtá jõel keskjooksul
Kuulus jõelooge Birgit Nigulas’e foto Horseshoe Bend (Hoburaua meander) Colorado jõel USA-s
Jõelookest saab järv Emajõgi soot vanajõgi Google Earth satelliidipilt Emajõest Looklevas jões kulutab vesi kaldaid erinevalt Laugveerul on voolukiirus aeglasem • Peenem sängimaterjal settib Põrkeveerul on voolukiirus suurem • Põrkeveer muutub järsuks Jõelooked üha kasvavad Vesi leiab lõpuks otsetee Vanajõed on veel jõega seotud, soodid aga täielikult jõest eraldunud
Vesi kannab setted suudmesse Google Earth satelliidifoto jõest Abisko RP-s Põhja-Rootsis Jõe vool on aeglane • Merre või järve suubudes aeglustub vool veelgi Peen sängimaterjal settib suudmeveekogus Setted hakkavad veevoolu takistama Setete kuhjumise tõttu jõgi muudab suunda • Tekivad harujõed Harujõgede võrgustikust tekib delta Delta arvelt tekib maad juurde Kas deltas on võimalik elada? Leia kaardilt jõgesid, millel on delta!
Kas Emajõgi on kiire- või aeglasevooluline? Arvuta Narva jõe langus ja lang! http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0e/Emaj%C3%B5gi_Tartus1.JPG Emajõe väljavool asub Rannu-Jõesuus, Võrtsjärve veepinna üldkõrgus on 34 m ü.m.p. Emajõgi suubub Peisi järve, järve pind on 30 m ü.m.p. Emajõgi on 100 km pikk. Jõe langus on: 34 – 30 = 4 m Jõe lang on: 4 : 100 = 0,04 m/km
Jõe pikiprofiili järgi saab hinnata voolukiirust Väljavool Peipsi järvest Narva juga Suue Narva lahes Narva jõe pikiprofiil http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Narva_river_profile.jpg Pikiprofiililt on hea vaadata jõe langust (lähte ja suudme kõrguste vahet) Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta (m/km) Mida suurem on kõrguste vahe, seda suurem on lang ja voolukiirus Väikese langu puhul on voolukiirus väike Iseloomusta Narva jõge pikiprofiililt saadava info alusel!
Narva juga ei näe kuigi tihti Ülle Liiberi foto Narva joast Kas kõikidel jõelõikudel on voolukiirus ühesugune?
Drava jõgi voolab läbi Maribori linna Sloveenias Millisest jõe kolmandikust see foto on tehtud? Milline võiks sellel jõelõigul olla jõe tegevus? Vaike Rootsmaa foto
Iseloomusta piltidel kujutatut! Vaike Rootsmaa fotod Google Earth satelliidipilt Mississippi deltast