TRO muutmine ja kehtetuks tunnistamine

1. TRO muutmine ja kehtetuks tunnistamine Silver Nittim 22. veebruar 2012

2. TRO Muutmine(STS § 18, Meetme määrus § 18) • Muutmine võib toimuda nii KIK-i kui toetuse saaja algatusel. • Toetuse saajal on õigus taotleda ükskõik millise sätte muutmist, kuid KIK hindab seadusest tulenevalt muudatuse võimalikkust ja põhjendatust • KIK loeb otsuse aluseks olevat taotlust koos lisadega otsuse lisadeks. Iga kõrvalekalle nendest toob kaasa vajaduse muudatust taotleda.

3. Erandid Muutmist ei ole vaja, kui: • Kõrvalekalle otsusest või taotlusmaterjalidest oleks sisuliselt väga väheoluline ja KIK leiab, et see on sellisena lubatav. Sellistes olukordades oleks muutmisega kaasnev haldus-koormus ülemäärane. Seda hindab aga KIK, toetuse saaja peab info edastama. • Kui projekti eelarvet muudetakse kululiikide lõikes vähem kui 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kusjuures projekti eelarve ei suurene. Piisab KIK-i eelnevast teavitamisest toetuse saaja poolt (Meetme määrus §18 lg2) • Kui tegemist on ilmse ebatäpsusega otsuses, mis ei mõjuta akti sisu (mehaaniline viga), teavitab KIK vea parandamisest toetuse saajat vastava teatisega (HMS §59)

4. TRO muutmise menetlus Muutmise menetlus toetuse saaja avalduse korral (Meetme määrus § 18 lg-d 3-5): • Muutmise otsuse teeb KIK 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale. Kui muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või KIK-ilt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra. • Kui KIK ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Kui toetuse saaja ei ole nõus projekti avalduse rahuldamata jätmise korral ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest KIK-i viivitamata teatama. KIK võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

5. Muudatused- Abikõlblikkuse perioodi pikendamine I Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on toetuse saajal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva asendamist maksimaalselt 6 kuu võrra hilisema alguskuupäevaga, kusjuures abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015. (Meetme määrus § 18 lg 7) • NB! Meetme määrus § 18 lg 8: Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada

6. Muudatused- Abikõlblikkuse perioodi pikendamine II • Tegevuste edasi lükkumine peab olema põhjendatud objektiivsete asjaoludega (mõjuvad toetuse saajast sõltumatud põhjused). • KIK võib muutuda perioodi pikendamisel järjest konservatiivsemaks, kuna 2007-2013 perioodi struktuuritoetusi saab kasutada vaid tegevusteks, mis viiakse läbi enne 31. detsembrit 2015.a. • Eelnev kehtib ka otsustega kehtestatud “rahastamiskava” (aastapõhised tähtajad toetuse tegemiseks) muudatuste kohta.

7. Muudatused- Eelarve I • Mõjuvad põhjendused. KIK-l suur kaalutlusõigus. • Toetuse summat võib suurendada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord siis, kui: 1. projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise tõttu või 2. projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud. Seejuures projekti toetusmäär ei tohi muutuda

8. Muudatused- Eelarve II Praktikas käesolevas meetmes avalikke hankemenetlusi enamasti ei tehta ning tegevuste kallinemise korral tuleb leida eelarve suurendamise asemel muid lahendusi. Projekti „odavnemise“ korral on eelarve vähendamine võimalik ja vajalik, kuna omafinantseeringumäär peab säilima.

9. Muudatused- Tegevused I • Projekti eesmärk peavad saama jätkuvalt täituma, ka pärast tegevuste muutmist. • Säilima peab olukord, kus täidetud on kõik projekti rahastamise eeldused (taotluse ja taotleja nõuetele vastavus, taotluse mahtumine algse pingerea rahastatavasse osasse) • Järgitud on võrdse kohtlemise ja taotluste tähtaegse esitamise põhimõtet

10. Muudatused- Tegevused II Tegevuste muutmine ei või minna vastuollu Euroopa Komisjoni määruse nr (nn “üldmäärus” artikliga 57): Liikmesriik või korraldusasutus tagab toimingule, mis seisneb infrastruktuuri investeerimises või tootlikus investeerimises, fondide toetuse säilitamise ainult siis, kui viie aasta jooksul alates toimingu lõpetamisest ei tehta kõnealuse toimingu suhtes märkimisväärseid muudatusi, mis tulenevad kas infrastruktuuri omandisuhetes toimunud muutustest või tootmistegevuse lõpetamisest ja mis mõjutavad toimingu olemust või rakendamistingimusi või annavad mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule asutusele põhjendamatuid eeliseid.

11. Muudatused- Eritingimuste muutmine • Tüüpilised näited eritingimustest: kohustus esitada mingiteks kuupäevadeks laenuleping omafinantseeringu võimekuse lõplikuks tõendamiseks, jäätmeluba või keskkonnamõjude hinnangu aruanne (juhul, kui neid taotluse menetlemise käigus ei olnud võimalik esitada), ehitusluba vms. • Praktikas tuleneb muutmise vajadus enamasti toetuse saaja soovist tähtaega pikendada • KIK hindab siin puhtalt kaalutlusõiguse alusel viivituse põhjendatust (kas sellel on piisavad „objektiivsed“ põhjused.)

12. TRO kehtetuks tunnistamine I Alused on STS § 18 lg 6: • ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Teisisõnu, tekib olukord, kus projekt ei vastaks enam taotluse rahuldamise otsuse tegemise eelduseks olnud nõudele. Näited: Selgub, et tegelikkuses tehtud kulud ei ole abikõlblikud (mõistlikud, põhjendatud, vajalikud); projekt ei ole teostatav; taotleja ei ole võimeline tagama projekti omafinantseeringut; taotleja ei ole majanduslikult jätkusuutlik). • toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist. Selleks loetakse esimese (liht)hanke läbiviimist.

13. TRO kehtetuks tunnistamine II • toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Siin tegemist selge toetuse kasutamist reguleerivate õigusaktide või TRO nõude rikkumisega. Tuleb arvestada, et selliseks rikkumiseks võib olla ka igasugune taotluses või selle lisades võetud kohustusest (näiteks taotluse põhivormis toodud projekti tegevuskava) kõrvale kaldumine. • projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. detsembriks; • toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; • toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

14. TRO kehtetuks tunnistamise menetlus KIK tuvastab kehtetuks tunnistamise alused. • Reeglina KIK suhtleb taotlejaga nimetatud küsimustes ning püüab leida esialgu muid võimalikke lahendusi. • Kui KIK on veendunud, et taotlus tuleb tunnistada kehtetuks, esitatakse taotlejale kirjalikult KIK-i vastav seisukoht koos asjakohaste põhjendustega. Taotlejal on võimalik mõistliku aja jooksul esitada omapoolsed vastuväited ja arvamused. • KIK kaalub taotleja vastuväiteid (kui taotleja need esitas). Kui KIK on jätkuvalt seisukohal, et otsus tuleb kehtetuks tunnistada, tehakse KIK lõplik kehtetuks tunnistamise otsus, tuues motivatsioonis ära ka seisukohad taotleja vastuväidete kohta. • Kehtetuks tunnistamisega kaasneb üldreeglina ka välja makstud toetuse tagasinõudmine, kuna projekti eesmärk jääb täitmata (STS § 26 lg 2 p 4)

15. Tänan! Teie küsimused?