1 / 18

Koguste, sisalduste ja kontsentratsioonide arvutused

Koguste, sisalduste ja kontsentratsioonide arvutused. 1.-3. nädal. Protsendiline sisaldus ( ül 1-3). Leida ühendis A x B y elemendi M % sisaldus? 1 mol ühendit A x B y sisaldab x mol-i elementi A Elemendi A mass 1 mol ühendis A x B y on 1 mol ühendi mass on

vadin
Download Presentation

Koguste, sisalduste ja kontsentratsioonide arvutused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Koguste, sisalduste ja kontsentratsioonide arvutused 1.-3. nädal

  2. Protsendiline sisaldus (ül 1-3) • Leida ühendis AxBy elemendi M % sisaldus? • 1 mol ühendit AxBy sisaldab x mol-i elementi A • Elemendi A mass 1 mol ühendis AxBy on • 1 mol ühendi mass on • Seega sisaldus protsentides:

  3. Kontsentratsioon (mg/ml) • Kontsentratsiooniga c (mg/ml) aine AxBy lahuse valmistamine ruumalaga V (ml), kui kasutada on tahke aine AxBy • Aine AxBy hulk lahuses • Seega tuleb kaaluda ….mg ainet • Kontsentratsiooniga c (mg/ml) aine AxBy lahuse valmistamine ruumalaga V (ml), kui kasutada on tahke aine AxBy ∙ nH2O • Aine AxBy hulk lahuses • n mol aine AxBy kaalumiseks on meil vaja kaaluda n mol ainet AxBy ∙ nH2O ehk

  4. Kontsentratsioon (mol/l) • Kontsentratsiooniga c (mol/l) aine AxBy lahuse valmistamine ruumalaga V (ml), kui kasutada on tahke aine AxBy • Aine AxBy hulk lahuses • Seega tuleb kaaluda ….mg ainet • Kontsentratsiooniga c (mg/ml) aine AxBy lahuse valmistamine ruumalaga V (ml), kui kasutada on tahke aine AxBy ∙ nH2O • Aine AxBy hulk lahuses • n mol aine AxBy kaalumiseks on meil vaja kaaluda n mol ainet AxBy ∙ nH2O ehk

  5. Lahuste valmistamine • Kui palju (g) ühendit AxBy ∙ nH2O tulebvõtta m grammiaine AxByp%lahusevalmistamiseks? • Lahus sisaldab ainet • n mol aine AxBy kaalumiseks on meil vaja kaaluda n mol ainet AxBy ∙ nH2O ehk

  6. Lahuste valmistamine • Mitu grammi ainet AxBy ∙ nH2O tuleb võtta, et valmistada V(ml)lahust, milles elemendiAsisaldus on cmg/ml? • Lahus sisaldab elementi A • Sama lahus sisaldab ainet AxBy ∙ nH2O • Seega on ainet AxBy ∙ nH2O vaja kaaluda

  7. Kontsentratsioon • Molaarne (mol/l) • Lahustunud aine hulk mol 1 liitri lahuse kohta • Molaalne (mol/kg) • Lahustunud aine hulk mol 1 kg lahusti kohta • ppm e parts permillion • Lahustunud aine hulk mg1 kg lahuse kohta

  8. Kontsentratsioonid • Arvutagep% AxBylahusemolaarnejamolaalnekontsentratsioonningmitumilligrammimilliliitrissisaldab see lahusainet AxBy. Lahusetihedus: ρ (g/ml). • Oletame, et lahust on 1 liiter, siis on lahuse mass • Molaarne kontsentratsioon • Ainet AxByon ning kontsentratsioon • Molaalne kontsentratsioon • Lahusti mass • Kontsentratsioon • mg/ml

  9. Kontsentratsioonid • Mitmeprotsendilineon cmolaarne (mol/l)aine AxBylahus? (tihedusρg/cm3) • Oletame, et lahust on 1 liiter. Ainet on lahuses • Lahust kokku on: • Lahuse protsendiline kontsentratsioon

  10. Nikkeldimetüülglüoksimaat m(Nidmg2)

  11. Magneesiumoksiid • 1.000 g magneesiumitsisaldavatmineraalilahustatijalahusviidi 100 ml mõõtkolbi. Saadudlahustvõeti 5 ml jaleiti, et see sisaldab 11 mg magneesiumit. Mituprotsentimagneesiumoksiidisisaldasuuritudmineraal? M(Mg)=24.3 • Kui 11 mg Mg on 5 ml lahuses siis järelikult 100 ml samasuguses lahuses on kokku:

  12. Lahjendamine (ül 8) 1.000 g metalliproovi 0.160 g CU 100 ml 100 ml

  13. Vee karedus • Mööduv e karbonaatne karedus • Ca2+ ja Mg2+ vesinikkarbonaadi ja karbonaadi (HCO3- ja CO32-) põhjustatud • Kaob keetmisel • Püsiv e jääv e mittekarbonaatne karedus • Ca2+ ja Mg2+ soolade (Cl-ja SO42-) põhjustatud • Üldkaredus = püsiv + mööduv karedus

  14. Üldkareduse määramine (ül 15) • Määratakse Ca2+ ja Mg2+ioonide summaarse sisaldusena • Kasutatakse tiitrimist EDTA-ga • Kuigi vesi sisaldab mõlema metalli erinevaid soolasid esitatakse tulemus kaltsiumkarbonaadi milligrammides liitri vee kohta Mn++ H2Y2- = MY2-+ 2H+

  15. Mööduv karedus (ül 16) • Kasutatakse hape-alus tiitrimist: • Ca(HCO3)2 + 2 HCl = CaCl2 + 2 CO2↑ + 2 H2O • Mg(HCO3)2+ 2 HCl = MgCl2 + 2 CO2↑ + 2 H2O • Kuigi vesi sisaldab mõlema metalli vesinikkarbonaati esitatakse tulemus kaltsiumkarbonaadi milligrammides liitri vee kohta

  16. Kjeldahli meetod (ül 18) • Proov+ H2SO4 → (NH4)2SO4(aq) + CO2(g) + SO2(g) + H2O(g) • Ammoniaagi vabastamine: (NH4)2SO4(aq) + 2NaOH → Na2SO4(aq) + 2H2O(l) + 2NH3(g) • Ammoniaagi sidumine: HCl + NH3 → NH4+ + Cl– • Tagasitiitrimine: HCl+ NaOH→ NaCl+ H2O Pilt: http://www.tutorvista.com/content/chemistry/chemistry-iii/organic-compounds/quantitative-analysis.php

  17. Juustu happesisaldus (ül 20) • Kõik happed määramiseks koos kasutatakse hape-alus tiitrimist • Tulemuse väljendamisel eeldatakse, et kogu hape on juustus piimhappena • 1 moltiitrimiseks kulunud KOH-le vastab 1 mol piimhapet

  18. Fe määramine redokstiitrimisel (ül 22) • Sulami lahustamisel happes tekib nii Fe2+kui ka Fe3+ • Jonesi reduktor muudab raud (III) raud(II)-ks • Fe2+määratakse redokstiitrimisel • Fe2+ -1e => Fe3+ • Mn7+ +5e => Mn2+ • Tasakaalustada reaktsioonivõrrand! • 5Fe2+ + MnO4- + 8H+ = 5Fe3+ + Mn2+ + 4H2O

More Related