ROMANTISM eesti kirjanduses

1. ROMANTISM eesti kirjanduses Koostanud A. Oidsalu oktoober 2009

2. Vararomantism • Romantism on 18. saj lõpus ja 19. saj I poolel Euroopas valitsenud kunsti- ja kirjandusvool. • Eesti kirjandusse jõudsid romantismi ilmingud oluliselt hiljem, alles 19. saj keskpaiku: • Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus oli valgustusliku realismi ja õpetlikkuse kõrval ka romatistlikke jooni: • rahvaluule- ja muinsuseihalus, pseudomütoloogia.

3. Romantism • Romantism ehedal kujul avaldub ärkamisajarahvusromantilises luules (eeskätt Koidula, aga ka paljude teiste loomingus aastatel 1860–1880). • Isamaalüürikaga püüti rahva vaimu turgutada ning kujundada patriotismi. • Ärkamisajal puhkes õitsele ka loodusluule. Lydia Koidula Strasbouris, 1877

4. Järelromantism • 1880. aastatel tekkis vastuseks venestuspoliitikale romantilise koega ajalooline jutustus ja sai väga populaarseks. • Eduard Bornhöhe “Tasuja”, “Villu võitlused”, „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” • Andres Saal: „Vambola”, „Aita”, „Leili” • Jaak Järv: esimese eesti täismõõtmelise romaani „Vallimäe neitsi” (1885) autor.

5. Eesti romantismi peamotiiviks sai isamaa, selle muistne iseseisvus, raske orjapõlv, lootusrikas tulevik.

6. MIHKEL VESKE • (1843 –1890) oli aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. Ta oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Tema tuntumad tekstid on „Kodumaa” („Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt”) ja „Ilus oled, isamaa!” („Mingem üles mägedele”). http://www.youtube.com/watch?v=sHg9pm0Ii-Y&feature=related (alates 2. minutist)

7. MIHKEL VESKE Mihkel Veske üliõpilasena Leipzigis Luuletuses „Päikesele” palub autor: Päike, oh õnnista eesti rahvast! Kaob kord eestlaste keele kõla – ära siis sinagi tõuse ja ela!

8. FRIEDRICH KUHLBARS (1841–1924) oli kooliõpetaja, luuletaja, lastekirjanik. Venestusajal tagandati ta koolijuhataja ametikohalt. Vabakutselise literaadina tegeles ta pseudomütoloogiliste uurimustega, luuletas, kirjutas lastele lauluõpiku „Laulik koolis ja kodus”.

9. FRIEDRICH KUHLBARS Tema luuletused ongi kirjutatud peamiselt koorilaulude tekstideks, neist tuntumad on „Vanemuine” („Kui Kungla rahvas kuldsel a’al”) ja „Eestimaa, mu isamaa”. http://www.youtube.com/watch?v=0IjNhEr04_k Teele, teele, kurekesed, / üle metsa, maa, / üle suurte mägede, / üle mere ka, / ikka, ikka lõunale, / kus Egiptimaa /.../ (1867) kuulub eesti lasteluule kullafondi. Fr. Kuhlbarsi büst. Skulptor A. Weizenberg

10. ADO REINVALD Ado Reinvaldi (1847–1922), talupojast luuletaja ja iseõppija, Sakala kaastöölise ja kalendri koostaja Ilissa talu Tarvastus muutus iselaadseks kultuurikeskuseks. Tema looming on mahukas, sisaldades isamaaluuletusi, jutustusi, näidendeid.

11. ADO REINVALD • Lauluks saanud luuletus „Kuldrannake” mõtiskleb ideaalide ja tegelikkuse vastuolude üle, • http://www.youtube.com/watch?v=4qR3L4bVE18 • „Müts maha!” tõstab maarahva eneseusku: Mats alati on tubli mees – ei kedagi ta pelga, ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga. /.../ Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab müts tal põues, see sünnib toas, teateris, kuid mitte mõisa õues.

12. JÄRELROMANTISM (1880–1895) 1881. a algas venestuspoliitika, 1882. a suri C. R. Jakobson, ärkamisaegsed rahvuslikud ettevõtted hakkasid kokku varisema, kümnendi II poolel tabas maad majanduskriis, kirjanduslikku tegevust piiras karm tsensuur. Kõige selle tõttu hakkas vaibuma rahvuslik vaimustus, kuid leidus ka neid, kes püüdsid jätkata rahvustunde õhutamist ärkamisaja vaimus. Kuna olevik ei pakkunud midagi ülevat ja tulevik oli tume, pöörasid kirjanikud pilgu minevikku: hakati kirjutama ajaloolisi jutustusi ja romaane, milles kujutati Eesti minevikku ja vabadusvõitlust.

13. EDUARD BORNHÖHE (1862–1923) „Tasuja” (1880), mille autor kirjutas 17-aastaselt, sai eesti ajaloolise jutustuse algatajaks ja tähtsaimaks esindajaks. See on esimene puhtromantiline proosateos eesti kirjanduses. „Tasujaga” kirjutas Bornhöhe eesti rahva tedavusesse Jüriöö ülestõusuna (1343) tuntud ajaloosündmuse, mis lõppes eestlastele küll halvasti, aga näitas, et rahva vaim pole surnud.

14. E. Bornhöhe “Tasuja” Romantiliselt idealiseeritud peategelasest Jaanusest saab rahva kannatusi nähes ja endale tehtud ülekohtu tõttu mässu õhutaja Tasuja, kes teose lõpul ebavõrdses võitluses hukkub. Romantikuna jagas autor tegelased kahte rühma: Jaanus ja Emilia on varustatud kõigi heade omadustega, rüütel Oodo ja kubjas aga läbinisti negatiivsed. Richard Sagrits, Jüriöö signaal (1943)

15. Ajaloolised jutustused • Põnev sündmustik, sügav rahvustunne ja ladus jutustamisstiil tegid „Tasujast” ühe eestlaste lemmikraamatu pikkadeks aastateks. • Bornhöhe ajalooline jutustus “Villu võitlused” (1890) –tegevus toimub1343. a Viljandi lossis, kui talupojad tahtsid viljakottidesse peidetuna lossi tungida; emaarmastuse ja reetmisega seotud probleemid. • Bornhöhe eeskuju nakatas teisigi, nt Jaak Järv ja Andres Saal - mõlemad autorid panid pearõhu põnevatele seiklustele ja muistsete eestlaste idealiseerimisele. • Ajalooliste teoste mõju oli nii suur, et 1893 keelas tsensor nende edaspidise avaldamise.

16. Bornhöhe „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) Teose tegevus toimub Liivi sõja päevil. Autor kujutab oskuslikult 16. sajandi ajaloolist olustikku. Teose põhjal on valminud film „Viimne reliikvia”. http://www.youtube.com/watch?v=LdSPCQiGPQQ

17. Bornhöhe kaasajaainelised satiirid Bornhöhe kirjutas lisaks ajalooainelistele teostele ka vaimukaid olevikuainelisi satiire. „Kuulsuse narride” peategelased Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul sümboliseerivad andetuid tühikargajaid. http://w%ww.youtube.com/watch?v=CWcy8up_bIg&feature=related

18. Vasakul: Jaak Järv – esimese eesti täismõõtmelise romaani „Vallimäe neitsi” (1885) autor. Kahjuks polnudJ. Järve teosed kunstiliselt kuigi kõrgel tasemel. Paremal: Andres Saal, põneva elusaatusega fotograaf, kelle teosed „Vambola”, „Aita”, „Leili” saavutasid omal ajal suure menu.

19. Andres Saal (1861 – 1931) Töötas koolmeistrina, 1884–1890 Tartus ajalehe “Olevik” toimetuses, käis ülikoolis vabakuulajana ja katsetas poepidamisega. Õppis 1893 Saksamaal Baieris fotograafiat ja tsinkograafiat, 1893–1897 töötas selle ala spetsialistina “Oleviku“ trükikojas. 1897 lahkus Saal Tartust, täiendas end fotograafia-alaselt Maini-äärse Frankfurdis ning siirdus 1898 Indoneesiasse, Saali püsivamaks elukohaks jäi Jaava saar. Alates 1902 tööta Saal Bataavias (Jakartas) Hollandi armee topograafiateenistuse fotograafina. 1920 kolis Saal pensionipõlve veetma Kaliforniasse, kus ta 23. juunil 1931 suri. Saali Põrm toodi krematsiooni järel Tartusse, tema tuhk maeti üle poole sajandi hiljem Tori kalmistule. Andres Saal oma aias Hollywoodis, 1928

20. Andres Saali stiilinäide – katkend vanast Eesti ajaloost (1209 –1212) kõnelevast jutustusest „Vambola”: • „Taara õnnistagu sind, isake,” ütles Vaike ja kadus nagu kergejalgne hirv noore lehtpuumetsa alla, mis kauni hiiekingu ümber kasvas, vanakese silmist. Kaua vaatas hallpea kenale lapsele järele. Tema silmad olid talle mitmed kenad mälestused vanast ajast meelde nõidunud. Noorusetulukene välkus ta julgetest silmadest, mis tunnistas, et ta vaim praegu kolmkümmend aastat eemal minevikus viibis. Kuis oli siis kõik teisiti! Kas ei olnud siis tema vägeva vanemana siin ümberkaudu tervel maal esimene ja vaenlastest igal pool kardetud mees! Ja nüüd uitas ta kepi najal kui kõigile tundmata vanakene maailmas ümber koduta, omasteta! Soontagana linn oli ta eluase olnud, kuhu keegi vaenlane sisse ei pääsenud. Oma vahvuse eest Rootsi sõjas oli ta Eestimaa kõige kaunima piiga, Nurmekunna vanema tütre Linda, enesele võiduhinnana abikaasaks pärinud ning temaga õnnelikku elu elanud. Aga õnnetus ei hüüa tulles, ta hüüab ainult minnes.