ELU ARENG MAAL

1. ELU ARENG MAAL Koostas: Kristel Mäekask

2. Arhaikumi geokronoloogiline tabel http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/arhaikum.html

3. Esimesed elusolendid Maal • http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/stetteroxygen/index.html • http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/ess/earthsys/deepseavents/index.html

4. Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid olid tõenäoliselt arhed, mis esmalt olid anaeroobsed kemolitotroofid. Vanimateks on peetud väga erineva vanusega leide, nt: • 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; • 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist; • Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on leitud 2,7 miljardit aastat tagasi.

5. Proterosoikumi geokronoloogiline tabel http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/proterosoikum.html

6. Vanimad eukarüoodid Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.

7. Vanimad hulkraksed organismid Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. 560 miljoni aasta vanused - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistised, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Ediacara hulkraksete kivistised ja rekonstruktsioon

8. Paleosoikumi geokronoloogiline tabel http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html

9. TAIMERIIGI EVOLUTSIOON SEEMNETAIMED SÕNAJALAD ÜRGRAIKAD VETIKAD

10. Vetikad 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga! Hõimkond rohevetikad Chlorophyta

11. Soontaimed 410 - 440 miljonit aastat tagasi - mõnede organismide siirdumine veest maismaale. ÜRGRAIKAD - sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega. Puudusid lehed ja juured Esinesid varred ja risoomid Cooksonia 4 cm Rhynia

12. Hiiglaslikud eostaimed 280 - 360 miljonit aastat tagasi. Mõned 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga.

13. A) Pärisraikad (kollad) Soomuspuu ehk lepidodendron Sigillaria

14. B) Kidad (osjad) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/calamites2.jpg Kalamiidi kidaKarboni kida

15. C) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega lehed (fotosüntees) Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest.

16. Paljasseemnetaimed 300 - 350 miljonit aastat tagasi.

17. Seemnesõnajalad • Fossiilidena sarnanesid nad sõnajalgadega, kuid paljunesidseemnetega. Paljude teadlaste arvates on nad tänapäevaste õistaimede esivanemad.

18. B) Kordaiidid Paljasseemnetaimed, mis meenutasid okaspuid. Kordaiidid olid umbes 30 m kõrgused ja 1 m tüve läbimõõduga.

19. C) Okaspuud 320 - 280miljonit aastat tagasi. Õite ja viljade esinemine Taxus buccata Volzia heterophyllakäbi Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega.

20. D) Hõlmikpuud 260-140 miljonit aastat tagasi. Praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik Ginkgo biloba. Hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas

21. E) Palmlehikud 250-65 miljonit aastat tagasi. Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud. Tänapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed

22. Katteseemnetaimed 130-65 miljonit aastat tagasi.

23. LOOMARIIGI EVOLUTSIOON

24. 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus. Cosmoceras gulielmii Gryphaea corrugata

25. Trilobiidid- madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi). Paraceraurus aculeatus Trilobiidi rekonstruktsioon

26. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.

27. Lõuatud- 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. erikilbiline Psammolepis kilbitu Rhyncholepis Dartmuthia gemmifera telodont Phlebolepis

28. Kõhrkalad- 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Asterolepis hai Hybodus Hai Carcharodon sp. hambad

29. 400 miljonit aastat tagasi - mõnede loomade siirdumine maismaale. PUTUKAD Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm. Kiililaadne putukas Aeschna

30. KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi • Paljunevad vees • Elavad maismaal Ichthyostega Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 m. Ichthyostega algeline kahepaikne Ichthyostega, vasakul all kopskalad ja paremal üleval vihtuimne kala

31. ROOMAJAD- 300 miljonit aastat tagasi • kehasisene viljastumine Hiidsisalikud ehk dinosaurused Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni

32. Tekodondid Kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud.

33. Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Tiibsisaliku rekonstruktsioon Kalu jahtivad lendavad roomajad - pterosaurused

34. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid kalalaadsed roomajad. Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest. Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont

35. Luukalad Leptolepis sprattiformis Sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused - ahvenad, haugid, särjed jt.

36. 200 miljonit aastat tagasi:IMETAJAD • (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. • Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. • Püsisoojasus • Areng emaüsas • Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. Taeniolabis Morgunocodon

37. 150 miljonit aastat tagasi:LINNUD (Aves) on selgroogsed, kellel on suled ja tiivad. Ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile. (ürglind - arheopterüks). Hammastega lõualuud suled linnu kolju Arheopteryx lithographica Jätketega roided • Lennuvõime • Püsisoojasus tiivaluud pikk sabalülisammas

38. 2 miljonit aastat tagasi: mammut • Ka esimesed inimese eellased http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/permtriassext/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/fishfingers/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/ess05/sci/ess/eiu/littlemammals/index.html

39. Kasutatud materjalid: • http://lepo.it.da.ut.ee/~mi/silur.html • http://www.dinosauria.com/ • http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html • http://www.resa.net/nasa/origins_life.htm#earliest • http://www.fossiles.qc.ca/en/302.html • http://scitec.uwichill.edu.bb/bcs/bl14apl/conq.htm • http://www.republika.pl/geotrzebinia/cgt/florakarb/flora.htm • http://www.edu.amsterdam.nl/flevopark/Geschiedenis/geschiedenis%20aarde/lepidodendron.jpg • http://www.fieldmuseum.org/research_collections/ecp/ecp_sites/NPI_web/models_coal.htm • http://www.living-fossils.com/living_fossils_1_5.php • http://www.floranimal.ru/classes/5492.html • http://www.free-pictures-photos.com/flowers/index.htm • http://www.lbl.gov/Science-Articles/Archive/sb/July-2004/2_spinach.html

40. http://www.aquamax.de/HG06UG06.htm http://www.pbs.org/wgbh/evolution/