1 / 69

Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899

KOLLEDŽITE SUVEPÄEVAD 2012 ELURING MÜSTILINE MÕNU KÕIKSUSE ANUMAS SEMINAR. Helsingborgi kalossivabrik 1920. Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899. 2000 – ülikool ex-kalossitehases. 2008 – 3200 üliõpilast 2012 – 3700 2015 soov – 6000 ??.

vonda
Download Presentation

Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KOLLEDŽITE SUVEPÄEVAD 2012 ELURINGMÜSTILINE MÕNU KÕIKSUSE ANUMAS SEMINAR Helsingborgi kalossivabrik 1920 GarriRaagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899

  2. 2000 – ülikool ex-kalossitehases 2008 – 3200 üliõpilast 2012 – 3700 2015 soov – 6000 ??

  3. Kolledž kui regiooni eluringi pikendaja ja rajasõltuvusest väljaaitaja Kuidas mõõta suuremal või vähemal määral müstilist kolledži mõju/mõnu ja mille alusel hinnata kolledžite tegevust tulemuslepingutes?

  4. Kavas • - Sissejuhatus teemasse ja TIPSutamisseGarri Raagmaa • - Eve Eisenschmidti ja Kalle Tammemäe ( • Milleks kolledžeid vaja on • kuidas nonde tulemuslikkust mõõta? Küsimused • - Grupiviisiline mõtlemine „Milliste näitajatega mõõta kolledžite töö tulemuslikkust?“ • - Ettekanded ja diskussioon

  5. TIPS on • Teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogramm • 2011-2015 • Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav programm • Teostavad Tartu Ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

  6. Seirevaldkonnad • Intellektuaalomand teadus- ja arendustegevuses • Eesti teaduse rahastamissüsteem • Teadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja majandamismudelid • Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö juhtimine • Teadus- ja innovatsioonipoliitika kompleksanalüüs • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvahelistumine • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 – 2020 kujundamine

  7. 4. Ettevõteteja kõrgkoolidekoostöö • Uuring 4.1. Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire • 4.2. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö organisatsiooniline baas ja barjäärid • 4.3. Teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtete roll Eesti innovatsioonisüsteem • 4.4. Teaduspoliitika meetmete mõju spin-off ettevõtete loomisele ja arengule • 4.5. Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus Põhjamaade regionaalsete innovatsioonisüsteemide taustal  III kvartal 2011 – III kvartal 2013

  8. Uuringu 4.5 küsimused • Mis on regionaalne innovatsioonisüsteem? Millised on selle lähenemise alusteooriad ja arengusuunad? • Milline on Põhjamaade, nn. "kelti tiigrite" ning Baltimaade kogemus regionaalsete kõrgkoolide/kõrgkoolide filiaalide, uurimisasutuste ja tehnoloogiasiirdeasutuste kasutamisel teadmusühiskonna arendamisel kohtadel? • Milline on Eesti regionaalne innovatsioonisüsteemi eripärad võrreldes Põhjamaade ja teiste lähenemistega? • Millised on Eesti seni rakendatud innovatsioonimeetmete (kolledžite meede, klastrimeede, regionaalsete kompetentsikeskuste meede, erinevad innovatsiooniprogrammid) tulemused, kuivõrd on need olnud RISi loovad. • Soovitused Eesti regionaalse innovatsioonisüsteemi arendamiseks.

  9. Tibake teooriat Teadmine ei ole teadus!

  10. Teadmispõhise majanduse eripärad • Teadus = R&D • R&D=innovatsioon • Teadmised on kiiresti liikuv ja riknev kaup • on-line ühiskond • Osad teadmised on ülekantavad vaid inimeselt inimesele, mittekodeeritavad (tacit) •  vajalik vahetu kontakt, usaldus • Asheimi järgi analüütiline (näiteks biomeditsiin), sünteetiline (masinaehitus) ja sümboolseks (moetööstus, toidutööstus) • Teadmispõhine majandus vajab laia ühiskondlikku osalust  pidevõpet

  11. Ülikoolidearv ja muutuv roll Seppo 2012

  12. Regioonide tüpoloogia • Tödtling jagab omakorda regioonid innovatsioonivõimekuse poolest • keskus- • ääremaa- ja • vanadeks tööstusregioonideks, • kus probleemid on vastavalt • liigne fragmenteeritus, • nõrgad institutsioonid ja • uusi arenguid takistav rajasõltuvus

  13. Institutional capacity – keyissueinperipherial FUR Networks - leadership Development path Processes Mobilisation Local buzz Public spaces and shared arenas The range of institutions Resources - competencies Institutions - structures Kosonen 2005

  14. Järeldus teooriast Teadmiste tõhus ülekanne on kaugustundlik Seda soodustab oluliselt teadmiste-tehnoloogiate siirde süsteem – RIS / NIS / TIS

  15. Regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS) • ... on era- ja avalike organisatsioonide läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi teadmisi ja oskusi • RISi iseloomustab teadmise loojate (ettevõtted, ülikoolid, arendus- ja koolitusorganisatsioonid, tehnosiirde asutused) koostöö ja konkurents ning kogu piirkonnas innovatsiooni toetav kultuur, mis soodustab süsteemi toimimist ja edasiarengut • Klassikaline näide: Silicon Valley • NB! mittekopeeritav • Doloreux and Parto (2004)

  16. REGIONAALNE INnoVATSIOONISÜSTEEM(RIS) (Cooke 2002, 18) Välismõju Regiooni sotsiaal-majanduslik ja kultuurikooslus (Klastris) teadmisi kasutav allkooslus Riikliku IS asutused Vertikaalsuhted Lepingulised Kunded ETTEVÕTTED Riiklikinnov. poliitika Konkurendid Partnerid Horisontaalsuhted Teadmiste, ressursside ja inimkapitali vood ja nende vastasmõju Muud RIS-d (Klastrile vajalikke) teadmisi loov ja jagav allkooslus Rahvus-vahelised org-d. Tehnosiirde- asutused Tööjõuvahendus-asutused Avalikud uurimisasutused Haridusasutused EL poliitika

  17. Kõrgkool: kohalik sumin ja toru maailma Allikas: Malmberg 2006

  18. Kolledžite rollid RISis • TORU • Teadmiste-oskuste-tehnoloogiate kiire hankimine maailmast ja nende siire kohtadele: testimine ja rakendamine • ARENDUS ja SÜNTEES • Kohtadel tekkivate teadmiste kogumine, süntees muu maailma teadmisega, dokumenteerimine (kodeerimine), edasiarendamine tehnoloogiateks • SUMIN • Tarviline on tagada kohalik-regionaalne võrgustumine: ettevõtete, avaliku võimu ja koolide suhtlus ja strateegiline sihiseade. • Miljöö • Ettevõtluseks innovatsiooniks soodsa kultuuri - miljöö loomine. • Ülikooli dilemma kolledžite suhtes: • Teadusesse suunatava ressursi raiskamine • Ühiskonna tasakaaljustatud arendamine

  19. Põhja-keldimaade kogemus

  20. Soome innovatsioonisüsteem • Kasvulinnad • mitme ülikooli ja tööstusharuga • Regionaalne keskus • ühe-kahe campusega • Ülikoolide keskused • koos polütehnikumidega (6; Kajaani, Kokkola, Lahti, Mikkeli, Pori and Snonäjoki) • Ääremaalinnad • Üksiku teadmisüksusega (ülikooli keskus või polütehnikum) Allikas: Viljanmaa 2004

  21. Soome oskuskeskused 2008-13 - osaleb ühes või - mitmes oskuskeskuses

  22. Šoti võrgustik-ülikool UHI - 15 kolledži ja uurimisasutuse võrgustik Highlands and Islands Põhja-Šotimaal Loodud 2001 Šoti Parlamendi otsusega 2010ndast - ülikool

  23. 30000 ruutmeetrit pinda • 4000 täisajaga üliõpilast • Linnas, kus on vaid 25000 el. • IIRIMAA NÄIDE • Kolledžite võrgustik rakendati 1990ndatel hoolimata 7 “vana ülikooli” vastuseisust

  24. Hornafjörður -teadmis- ja kultuurikeskus maailma otsas

  25. Nýheimar – uus maailm/kodu

  26. Kõrgharitud ja algharitud % 25-65 Eurostat, DG Regio

  27. Innovatiivsus EuropeanInnovationScoreboard 2011

  28. Innovaatilisusse kasv Source: EuropeanInnovationScoreboard 2011

  29. R&D personal2010 Eurostat

  30. Erasektori R&D personal 2010 Eurostat

  31. “Asfalt VS Ajud” - % ühtsuspoliitika meetmed 2007-13 TRANSPORT INIMRESSURSS DG Regio

  32. Põhja-keldimaade kogemus • Põhja- ja Keldimaades (Iirimaad, Šotimaa ja Wales) on kõrgkoole, alul ülikoole, hiljem ülikoolide keskusi / kolledžeid rakendatud teadlikult regionaalse innovatsioonisuutlikkuse kasvatamiseks, • Need on lülitatud üldriikliku (regionaalsesse) innovatsioonisüsteemi; • Seda kombinatsioonis TAI-, oskus (osaamiskeskukset) ja klastripoliitikatega, milles nondel üksustel on üldjuhul võtmeroll.

  33. Kuidas meil?

  34. Baltimaade kõrgkoolid 2010

  35. Eeldused RISi tekkeks • Väljakujunenud maakondlikud majandusruumid • EASi maakondlikud arenduskeskused • KOVide ja ettevõtete suurem valmisolek • Maakondlikud ülikoolide kolledžid ja kutsehariduskeskused • Kolledžite know-how • Head näited lähedalt Soomest (oskuskeskuste programm), Rootsist, Šotimaalt, Norrast jm.

  36. Kolledžite tegevused RISis • kohalike ja regionaalsete arengustrateegiate koostamises osalemine; • võtmetähtsusega arengufoorumite korraldamine poliitiliselt neutraalse osapoolena; • energia- ja tervishoiu-, aga ka teiste oluliste tehnoloogiate ja töömeetodite uuendamine ja adapteerimine; • regiooni majanduse restruktureerimine ja jätkusuutliku spetsialiseerumise toetamine • õppetoolid (professors/researchersofpractice) ja uurimisrühmad ja/või uurimus-arendusmeeskonnad • tehniline infrastruktuur: laborid, inkubaatorid ja kompetentsikeskused. • ettevõtjate ja avaliku sektori juhtide koolitamine • uute (tudengi)ettevõtete inkubeerimine

  37. Äriteenused, transiit, kinnisvaraarendus, tarkvara jm. hi-tech (Skype, Tehnopoletc.) TALLINNA PEAKESKUS Hankiv tööstus, tekstiil Tööstus, transport Kohtla-Järve (Jõhvi): Põlevkivikeemia Kaevandustehnoloogia Rakvere: Ehitusmaterjalid, toidutööstus Sillamäe ja Narva: Energeetika Vene kultuur ja äri Toidutootmine-töötlemine, ehitusmaterjalid, rekreatsioon Keemiatööstus, metall, logistika, sotsiaal- ja isikuteenused Hiiumaa: Plastitööstus Haapsalu: Tervis ja taastusravi Maamajandus-metsandus, toidu- japuidutööstus Paide/Türi: Agrotehnoloogia, biokütused Merendus-kalandus, sanatooriumid Kõrgharidus, meditsiin, bio- jakeskkonnatehnoloogia,tarkvaraarendus (Playtech, Regio etc.) Kuressaare: Väikelaevaehitus TARTU PEAKESKUS Pärnu: Spaa, turism ja sotsiaalteenused Viljandi: Kultuuri ja-elamusmajandus Rahvuslik käsitöö Puhkemajandus, tervise- ja sotsiaalteenused,ressursima-jandus, merendus, kalakasvatus Puidu- ja toidutööstus mahepõllundus, rekreatsioon, (etno)kultuurimajandused Räpina aianduskool Võru: Puidutehnoloogia Mehhatroonika Valga: Läti koostöö Otepää spordimajandus Eestiregioonidevanad ja uuedspetsialiseerumised ning know-how

  38. Kolledžite põhinäitajad

  39. Kolledžite tegevuse hinnangud

  40. Eve Eisenschmidt & Kalle Tammemäe Milleks kolledžeid ülikoolile vaja on? Kuidas nonde tulemuslikkust mõõta? Küsimused

  41. Grupiviisiline mõtlemine Milliste näitajatega mõõta kolledžite töö tulemuslikkust?“ sh. HTM tulemuslepingutes Millised ülikoolide näitajad lisada/asendada?

  42. Teadmusloome & siire  rakendus • Ettevõtlusareng • Teadmiste loomine • Teadmiste siire • T&A teenused • Profiili sobivus ettevõtlusega • Välissuhted • Kvalitatiivsed struktuurinäitajad • Kvalitatiivsed mõjunäitajad

  43. Inimressurss ja selle rakendus • Hõivatustööturul • Praktikad • Täiendõpe • Talentide toomin • Tööturu T&A projektid • Kvalitatiivsed struktuurinäitajad • Kvalitatiivsed mõjunäitajad

  44. Regionaalsus, osalus kogukonnas • Arendustööregionaalsus • Koolitusmõjukus • Osalemineregionaalsearengukavandamisel • Võrgustikud hariduses • Võrgustumisejakoostööintensiivu • Kvalitatiivsed struktuurinäitajad • Kvalitatiivsed mõjunäitajad

  45. Töörühmad (6) • 1. Regiooni näitajad (miljöö) • 2. Kolledži edukuse alusnäitajad • 3. Õppetöö-inimkapitali näitajad • 4. Teadmusloome-siirde näitajad (toru) • 5. Regionaalse strateegia- ja arendustöö näitajad (foorum, sumin) • 6. Innovatsiooni-ettevõtlusarengu näitajad (arendus) NB! Pöörake tähelepanu kvalitatiivsetele hinnangulistele näitajatele  kuidas neid mõõta? (à la „kolledžibaromeeter“)

  46. KUIDAS GRUPIS MÕTELDA? • KUUEKS LOE!! • Leidke endale „pesake“ – MÖÖBELDAME! • Aega on 30 minutit • Valige pealik! • Määrake ‘Kirjutaja’ ja ‘Ettekandja’ • ÜLESANNE GRUPILE: • Vali/mõtle välja 5 (VIIS) oma valdkonnas olulisemat näitajat, mida peaks rakendama tulemuslepingutes •  PÕHJENDA! (tee 5 min ettekanne!)

  47. Viimase aja ruumimuutused Linnastumine ja eeslinnastumine City, eeslinnad, datšad ja hajalinn (maa) Kasvav liikuvus (mobiilsus) Riigihalduse ümberkorraldamine

More Related