TIINUSE DIAGNOOSIMINE LEHMAL

1. TIINUSE DIAGNOOSIMINE LEHMAL

2. Tähtsamaid tegevusi ahtruse tõrjel • Mittetiinete loomade väljaselgitamine ja nendel sigimatuse põhjuste kindlakstegemine • Peab olema täpne (arsti autoriteet, majanduslik kahju) • Kui kahtlus peaks uuesti kontrollima

3. TIINUSE DIAGNOOSIMINE LEHMAL • ANAMNEES • Andmed poegimis- ja seemendusaja kohta • Inna tekkimine või puudumine pärast seemendust • VÄLINE UURIMINE • Kaasajal harva kasutusel • Alates tiinuse teisest poolest on kõht paremal pool välja kummunud ja kõhu piirjoon muutub asümmeetriliseks. Kõhuseina võnkumine • Alates 6. tiinuskuust komplemine (põlveliigese ja roidekaare vahelises piirkonnas)

4. Tiinuseleosutavad järgmised tunnused: • inna puudumine pärast seemendust, • isu ja toitumuse paranemine, • looma muutumine rahulikumaks ja kiirem väsimine, • piimatoodangu vähenemine ja kinnijäämine, • piima omaduste muutumine, • välissuguelundite ja udara tursumine, • udara suurenemine, • kõhu suurenemine

5. VAGINAALNE UURIMINE Ei omalehma puhul praktilist tähtsust • REKTAALNE UURIMINE • Kõige laialdasemalt kasutatav ja kõige täpsem meetod • Võimaldab välja selgitada ka sigimatuse põhjusi • Põhineb suguelundite morfoloogiliste ja topograafiliste muutuste kindlakstegemisel • Iseloomulike muutuste leidmine eelkõige emaka juures • Tiinuse puudumisel palpeeritakse ka munasarju ja teisi suguelundeid • Mõnikord vajalik ka emakaarterite uurimine

6. EELTINGIMUSEKS OSKUS LEIDA EMAKAT, EMAKAARTEREID JA MUNASARJU, TEADA NENDE NORMAALSET ASENDIT JA SEISUNDIT MITTETIINEL LEHMAL JA MUUTUSI TIINUSE KORRAL • Emakaarterite uurimine tiinuse diagnoosimisel oluline, sest emaka verevarustuse suurenemise tagajärjel tiinusajal suureneb nende läbimõõt, õheneb arteri sein ja tekib iseloomulik surin e. vibratsioon • Mittetiinel loomal on emakaarteri Ø 4 – 5 mm • Alates 3 – 4 tiinuskuust ca 1 cm ja tiinuse lõpul kuni 18 mm • Surinat võimalik tunda alates neljandast tiinuskuust

8. Normaalne mitetiine emakas: asetseb enam vähem kogu ulatuses vaagnaõõnes (mullikatel), korduvalt poeginutel osaliselt kõhuõõnes. • Palpeerimisel selgelt tunda bifurkatsioonivagu • Sarved enam vähem ühesuguse suuruse, kuju ja konsistentsiga, ei sisalda vedelikku • Korduvalt poeginud lehmadel üks sarv teisest veidi suurem • Palpeerimisel emakas tõmbub kokku (kontraheerub) ja selle tõttu suureneb veidi ja muutub kõvemaks. Pärast selle toimumist on kõige parem sarvi võrrelda

9. TIINUSE DIAGNOOSIMINE KUUDE LÕIKES • I kuu tiinust: - Emakas pole veel tiinusest tingitud muutusi. - Bifurkatsioon hästi tunda, loodet sisaldav emakasarv on mittetiinest emakasarvest kuni 1.5 korda jämedam ja tema sein õhem. - Palpeerimisel tiine emakasarv ei kontaheeru või teeb seda nõrgalt. - Tiine sarve laienenud osas võimalik tunda fluktuatsiooni. - Esmastiinuse korral võimalik tunda ka ca tuvimuna suurust lootepõit. - Munasarjas kollakeha. • II kuud tiinust: • Emakas enamasti laskunud kõhuõõnde • Tiine emakasarv 3 – 4 sõrme laiune ja mittetiinest 2 – 3 korda suurem • Ka mittetiine sarv ca 2 korda suurem kui normaalne mittetiine emaka korral • Bifurkatsioonivagu eristatav • Tiine sarve seinad märgatavalt õhenenud, selgelt tuntav fluktuatsioon • Emakas ei kontraheeru • Lootevedelikku on ca 0.3 – 0.5 l

10. III kuud tiinust: • Emakas kõhuõõnes ja on käega vaevalt haaratav • Tiine emakasarv on loodet mittesisaldavast 3 – 4 korda suurem ja peopesa laiune • Emakasein tuntavalt õhenenud ja bifurkatsioon nõrgalt tunda • Mõnikord võib tunda ka loodet • IV kuud tiinust: • Emakas kõhuõõnes ja käega pole võimalik teda ümber haarata • Bifurkatsioon vaevalt tuntav • palpeerimisel tunda platsentoome (oasuurused) ja loodet • Lootevedeliku 3 – 4 l ja tunda on tiine sarve poolse emakaarteri surin • V kuud tiinust: • Emakas kõhuõõnes, kombelda võimalik emaka kaudaalset osa • Bifurkatsioon pole tuntav, platsentoomid tammetõru suurused

11. Kuna emakas sügaval kõhuõõnes pole loodet võimalik palpeerida • Tiine sarve poolne emakaarter pliiatsijämedune ja mõningast vibratsiooni võib täheldada ka mittetiine sarve poolses arteris • Võib segi ajada püometraga (mädaemakas) • VI kuud tiinust: • - Emakas sügaval kõhuõõnes ja loodet pole võimalik alati kombelda • Platsentoomid tuvimunasuurused • Tiine sarve poolne emakaarter on sõrmejämedune (10 – 13 mm), vibratsioon tuntav mõlemas arteris • VII kuud tiinust: - Loode asub vaagna lähedal, platsentoomid kanamuna suurused, emakaarterid sõrmejämedused (12 – 15 mm) ja mõlemas vibratsioon • VIII ja IX kuud tiinust: - Loode vaagna läheduses või osaliselt vaagnas

14. 70 päeva tiinust

15. 90 päeva tiinust

16. 110 päeva tiinust

17. Tiinuse lõpp (ca 8 tiinuskuu)

19. 37. päevane tiinus

20. 60. päevane tiinus

22. 105 päeva tiinust

23. 105 päevane loode

24. Loote soo määramine: • Pärast 50’ndat tiinuspäeva genitaalköbru asukoha määramise teel (emasloode) ja munadikoti arenemise järgi (isasloode) • Kogemuse olemasolu korral usaldusväärne (92 – 100%) • Vaatlema peab loote ventraalset kehapinda • Vanematel ja suurematel loomadel (Holstein) alates 55 päevast kuni 70 tiinuspäevani, väiksematel loomadel 55 – 80 tiinuspäev) • Kaks faktorit mis mõjutavad tulemust: • Loote suurenedes on järjest raskem liigutada andurit nii et saavutame soovitud kujutise • Vanematel ja suurema kehamassiga loomadel langeb emakasarv kõhuõõnde varem, mis teeb protseduuri ilma emakat tõstmata võimatuks

25. A B

26. Loote vanuse määramine: • vajalik abordi ja enneaegse sünnituse korral • Otsustatakse loote pikkuse ja kaalu ning karvastikuga kattumise järgi • Pikkuse ja kaalu järgi ainult tiinuse esimesel poolel • Tiinuse teisel poolel karvkatte arengu järgi • 1 kuu tiinust: koorionihatud puuduvad amnion pingul täis vedelikku ja selle sees ca 1 cm pikune loode • 2 kuud tiinust: kotüledoonid täheldatavad, lootevedelikku 200 ml, loote pikkus 6 – 7 cm, kaal 17 – 18g. Näha välissuguelundite ja udara alged, kõik elundid moodustunud ja lootel veisele iseloomulik kuju • 3 kuud tiinust: kotüledoonide läbimõõt 2 – 3 cm amnioni ja allantoisipõies kokku 0.5 – 1 l vedelikku. Loode 14 – 17 cm pikk ja kaal 140 – 150 g. Munandikott selgelt eristatav

27. 4 kuud tiinust: pikkus 24 – 27 cm, kaal 1 – 2 kg, lootevedelikku 3 – 3.5 l millest 2.5 l amnionivedelikku 5 kuud tiinust: platsentoomid omandanud poole lõplikust suurusest (5x7 cm). Loote pikkus 35 – 40 cm kaal 3 – 4 kg. Karvad mokkadel, lühikesed ripsmed ülalaul, suguelundid ja nisad hästi eristatavad. Isaslootel munandid munandikotis. Lootevedelikku 4 – 8 l. 6 kuud tiinust: pikkust 50 – 60 cm, kaal 4 – 5 kg. Mokkadel tihedad karvad, ülalaul tihedad lühikesed ripsmed, kulmudel üksikud karvad, karvad sabatipul. Lootevedelikku 4 – 8 l. 7 kuud tiinust: pikkus 65 – 70 cm, kaal 13 – 14 kg, karvakte hästi väljakujunenud mokkadel, kulmudel laugudel, jäsemete distaalsetel osadel ja sabaotsas. Lootevedelikku 6.5 – 8.5 l. 8 kuud tiinust: pikkus 65 – 75 cm, kaal 18 – 20 kg. Karvad kõrvade servadel. Tihe lühike karvkate kogu kehal, eriti seljal kaelal ja kõrvadel, lootevedelikku 8 – 12 l. 9 kuud tiinust: pikkus 80 – 100 cm, kaal 35 – 50 kg. Loote kaal tiinuse lõpul ja ka sünnikaal on 7 – 8% emalooma kaalust, esmastiinuse korral 8% ja korduva tiinuse puhul 7 – 7.5%