Kutsehaiguste olemus, diagnoosimine ja klassifitseerimine.

1. Kutsehaiguste olemus, diagnoosimine ja klassifitseerimine. Viive Pille

2. Vastavalt Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) üldisele kontseptsioonile hõlmavad tööga seotud haigused kõiki töötavatel inimestel esinevaid haigusi, mille kujunemisele on mõju avaldanud kas või üks töökeskkonna ohutegur.

3. Tööga seotud haigused hõlmavad nii kutsehaigusi kui ka teisi haigusi, mille etioloogia on osaliselt mõjutatud tööga seotud teguritest, aga tööteguritele omistatav mõju jääb alla 50%. Selliste haiguste hulka kuuluvad muu hulgas ka luu-lihaskonna haigused, kardiovaskulaarsed haigused, respiratoorsed haigused, psüühika häired ja vähktõbi.

4. Igal aastal põhjustavad tööga seotud tervisekahjustused 1,1 miljonit surma (1990-1995 aastate andmetel). Muud haigused: kopsutolmustused, närvisüsteemi haigused, neerukahjustused.

5. Kutsehaigused on haigused, mille primaarseks põhjustajaks on füüsikalised, keemilised või bioloogilised töökeskkonna ohutegurid ja neile omistatav osakaal haiguse tekkes üle 50%.

6. Eestis on kutsehaiguste loetelu kinnitatud sotsiaalministri 9. mai 2005. a. määrusega nr 66

7. Haiguse asukoha skaalal määrab haiguse seose tugevus töö ohuteguritega. Tööga seotud haigus Kutsehaigus

8. Haiguse seos tööga Põhjuslik seos tööga on olemas - tööga seotud haigused • Puudub seos tööga, aga • haigus võib halvendada • töövõimet • töö võib agraveerida • sümptomeid • Kutsehaigused: • Töö ohutegur on primaarne põhjus • Osakaal >50% • Seadusandlik alus • Ühiskondlik kokkulepe (Osaliselt) tööst põhjustatud haigused: Töö on üks põhjustest, töö ohuteguri osakaal <50%

9. Miks diagnoosida kutsehaigusi? • Esiteks kutsehaigestumise korral peaks töötaja saama hüvitist; • Õige diagnoos võimaldab patsiendil saada adekvaatset ravi ja rehabilitatsiooni; • Kutsehaiguse diagnoos toob reeglina kaasa töötingimuste parandamise, aitab ära hoida järgmiste sama laadsete haigestumiste teket.

10. Veel kutsehaiguste diagnoosimise tähtsusest. • Kutsehaigused moodustavad kõigist haigustest väikese grupi, kuid on kõige paremini ENNETATAVAD! • Töövõime kaotust on võimalik ennetada. • Vältida tööohutegurite kahjulikku mõju teiste olemasolevate haiguste kulule. • Teised tööga seotud haigused on samuti identifitseeritavad ja ennetatavad (eriti suuremate töötajate gruppide tasemel).

11. Kutsehaiguste diagnostika printsiibid • Peab esinema teaduslikult tõestatud seos haiguse ja seda põhjustanud ohuteguri vahel. • Kui see seos on olemas, tuleb seda kinnitada haiguse ja patsiendi individuaalsel tasemel: • Haigust põhjustanud teguri ekspositsiooni kvalitatiivne ja kvantitatiivne tõestus; • Tüüpiline haiguspilt, diagnoos; • Teised haigused ja põhjused peavad olema välja lülitatud.

12. Ohutegurite hindamine põhineb töötajalt ja töökohalt (tööanamnees, töötingimused tööandjalt) saadud andmetel, kemikaalide korral nende ohutuskaartide andmetel, töökoha ülevaatusel, töökeskkonna mõõdistustel ja bioloogilise monitooringu andmetel.

13. Üldiselt loetakse Euroopas, et kutsehaiguste kliiniline pilt on tänapäeval tagasihoidlik ja mittespetsiifiline, seega on diferentsiaaldiagnostika väga olulise tähtsusega. • Tähtis on meeles pidada, et haigust ei saa pidada veel kutsehaiguseks, kui haigusele ei leita muid põhjusi. Peaks olema tõestatud haiguse seos ekspositsiooni tugevuse ja toimeaja vahel.

14. Mis saab pärast kutsehaiguse diagnoosimist? • Kõige olulisem on vähendada/lõpetada haigust põhjustanud ohuteguri ekspositsioon. Töökorraldus sõltub haiguse raskusest, aga ka töötingimustest ja millised võimalused on nende parandamiseks. Mõnikord allergiatest põhjustatud kutsehaigustega patsiendid proovivad ravi foonil tööd jätkata, kuid peavad sellest siiski varem või hiljem loobuma. Töötingimustega tegelemine on ka ainuke võimalus ennetada uute kutsehaiguste juhtude teket samades töökohtades.

15. Kutsehaigete õigused Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud püsiv- töövõimetus. Kahju hüvitamisele on õigus, kui tervisekahjustus on tekkinud tööandja süül.

16. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. Kahjude hüvitamise korda reguleerib Eesti NSV tsiviilkoodeks (tervisekahjustuse juhtumite puhul kuni 30.06.2002), võlaõigusseadus (tervisekahjustuse juhtumite puhul alates 1.07.2002).

17. Kahju hüvitamine. Makstakse välja summa sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest inimene jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel. Kannatanule hüvitatakse tööõnnetusest või kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse ulatusele vastav protsent endisest sissetulekust. Seejuures arvutatakse hüvitisest maha töövõimetuspension või selle suurusele vastav pensioni osa.

18. Kahju hüvitamine. Kahjuhüvitise saamise õigus on tööõnnetuse tagajärjel surnud inimese ülalpidamisel olnud töövõimetutel pereliikmetel.

19. Lisaks tuleb tööandjal hüvitada kannatanule tervisekahjustusest tingitud lisakulutused: • proteesid ja abivahendid; • retseptiravimid • sanatooriumituusikud • sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi; • kannatanu hooldamiskulud. Lisakulutuste vajaduse kinnitab AEK.

20. Kahju hüvitamine. Riiklikule sotsiaalkindlustusele tuleb saamata jäänud sissetuleku ja lisakulutuste hüvitamise kohustus üle, kui kahju eest vastutav tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Sellisel juhul makstakse hüvitist inimese elukohajärgsest pensioniametist.

21. Hüvitise taotlemine • Arstliku ekspertiisiga määratakse töövõime kaotuse põhjus ja protsent ning lisakulutuste vajadus. • Elukohajärgsele pensioniametile esitatakse: • avaldus; • isikut tõendav dokument; • arstliku ekspertiisi otsus; • kutsehaiguse teatis; • andmed töövõimetuse tekkimisele eelnenud kuusissetulekute kohta; • (õiend tervisekahjustuse põhjustanud tööandja äriregistrist kustutamise kohta).

22. Kutserehabilitatsioon Eestis praktiliselt väljaarendamata, mõningast abi võib saada Tööturuametilt karjääri nõustamiselt.

23. Kutsehaiguste statistika.Haigusjuhtude arv 1000 töötaja kohta.

24. Kutsehaiguste jaotumuse võrdlus diagnoosi- rühmadena Eesti ja Soome vahel

26. Tööga seotud tervisehäirete klassifitseerimine Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni 10. väljaande järgi.

27. The Nordic Adaptation of Classification of Occupationally Related Disoders (Diseases and Symptoms) to ICD-10 Nordic Council of Ministres 2000. (http:www.nordclass.uu.se/index_e.htm) (ICD-10 occupational disoders) • International Statistical Classififcation of Diseases and Related Health Problems (ICD-10) in Occupational Health. WHO 1990. (NIOSH USA, Finnish Institute of Occupational Health)

28. Miks klassifitseerida? Kutsehaigusi ja tööga seotud tervisehäireid klassifitseeritakse arenenud riikides põhiliselt kolmel eesmärgil, et hinnata: • Tööohutuse taset; • Tervishoiualase järelvalve efektiivsust; • Kompensatsiooni vajadusi.

29. Eestis aitaks korrektne töötervishoiuarsti töötulemuste kodeerimine: • läbi viia tööga seotud haigestumise analüüsi; • läbi täpsema statistika saada paremat ülevaadet töötervishoiuarstide tööst riiklikul tasandil; • meie tegevus muutuks paremini mõistetavaks teistele arstierialadele; • ühiselt kokku lepitud põhimõtete järgi RHK koodide kasutamine muudab kergemaks liitumise e-haiguslooga.

30. Kutsehaiguste kodeerimine RHK-10 järgi Haiguse kood A-N Lisaks Y96 kutsetööga seotud olud (XX peatükk, haigestumise ja surma mujal klassifitseeritud põhjusega lisategurid) Y 97 keskkonna saastusega seotud olud. Nt tolmust põhjustatud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus J44.8 Y96 Toksiline hepatiit, maksa fibroosiga K71.7 Y96

31. Kutsetööga seotud riskitegurite toime Z57 • Z57.0 – kutsetööga seotud müra toime • Z57.1 – kutsetööga seotud kiirguse toime • Z57.2 – kutsetööga seotud tolmu toime • Z57.3 – kutsetööga seotud muude saastajate toime • Z57.4 – kutsetööga seotud põllumajandusmürkide toime; tahked ained, vedelikud, gaasid, aur • Z57.5 – kutsetööga seotud muude tööstusmürkide toime; tahked ained, vedelikud, gaasid, aur • Z57.6 – kutsetööga seotud äärmiste temperatuuride toime • Z57.7 – kutsetööga seotud vibratsiooni toime • Z57.8 – kutsetööga seotud muude riskitegurite toime • Z57.9 – kutsetööga seotud täpsustamata riskiteguri toime

32. Töö ja töötusega seotud probleemid Z56(puudutab kaudselt ja otseselt tööga seotud psühholoogilist tegurit) • Z56.0 – täpsustamata töötaolek • Z56.1 – töömuutus • Z56.2 – töökaotuse ähvardus • Z56.3 – pingeline töökorraldus • Z56.4 – vastuolu peremehe ja töökaaslasega • Z56.5 – ebameeldiv töö, rasked töötingimused • Z56.6 – tööga seotud muu füüsiline ja vaimne pinge • Z56.7 – ametisolekuga seotud muud ja täpsustamata probleemid

33. Kindla isikuterühma tavaline tervise üldkontroll Z10 Z02.1 töölevõtu eelne läbivaatus Z10.0 töötervishoiualane läbivaatus

34. Kuidas suunata patsienti töötervishoiuarsti vastuvõtule? • Vajalik on pere- või eriarsti saatekiri. • Väljavõte või koopia elukohajärgsest tervisekaardist (või mitmest kaardist). • Kui on olemas röntgenogramme või teisi uuringute tulemusi, siis ka need kaasa. • Koopia kogu tööraamatust. • Töötaja võiks juba eelnevalt ise kirjeldada oma varasemaid ja praeguseid töötingimusi (kirjalikult).

35. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskus Hiiu 39, Tallinn Registratuur tel 617 2950; 617 2941.