RAHA

1. RAHA Raha ajalugu Raha funktsioonid Kullastandard; Bretton Woods

2. Raha? • Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu. • Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe. See kokkulepe võib olla vabatahtlik või sunduslik.

3. Raha funktsioonid • Arvestusühik – raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel (kujutage ette kui bilanss tuleks koostada naturaalühikutes...). • Vahetusvahend – raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu. • Väärtuse akumulatsiooni vahend – raha saab koguda ja kasutada tulevikus. • Kaup – raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva riigi majandusseisundist. • Maksevahend – rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.

4. Ajalugu • Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteksteokarpe, kakaoube, nahka, soola, metalle, inimesi (orjasid). • NB nendel asjadel oli endal mingi tarbimisväärtus. Tänapäeva rahal iseenesest tarbimisväärtust olla ei pruugi (või siiski paberraha kütmiseks?). • Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seetõttu hakati rahana kasutama kulda ja hõbedat. • 11. sajandil võeti Hiinas kasutusele paberraha, 17. sajandil levis see ka Euroopasse.

5. Venemaa kuldmünt nominaaliga 15 rubla aastal 1897, hind täna 820 EUR

6. Kullastandard • 19. sajandil seoti rahvuslikud valuutad riikides kullavaruga (kullastandard). • See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatudkullasisaldus ja paberraha sai kullaks vahetada riigipankades. • I maailmasõja ajal trükkisid riigid suurt sõjaliste väljaminekute katteks palju kullakatteta paberraha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus.

7. Kullastandardi lõpp • Pärast inflatsiooni pidurdamist (1922-1928) üritati kullastandardit taastada, kuid 1929-1933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. • Raha kurss muutus “ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast.

8. Bretton Woods • Pärast II maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. • 1944 BRETTON WOODS`is (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku, et rahakursid toetuvad kahele alusele: kullale ja dollarile (nn Bretton Woodsi süsteem). Nii sai USA dollar maailmarahaks.USA kohustus esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. • Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. • 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks“, kuna USA ei suutnud rahuldada Prantsusmaa palvet vahetada dollarid kulla vastu.

9. Eesti krooni kurss USDAllikas: Eesti Pank

10. Kuld Eesti kroonides XAU/EEK 1 oz (unts) = 28,35 g

11. Tarbijahinnaindeksi muutus 1999 – 2012 Allikas: Statistikaamet Oletame, et saite sel perioodil palka 1000 krooni. Kuidas teie elatustase muutus? Tarbijahinnaindeksi keskmine muutus aastas oli +4,2 %.

12. Mõtisklused teemal “raha” • Nõukogude rublad – deklareeritud kullasisaldus oli 0,98765412 grammi kulda iga rubla kohta. Kas tegelikult sai raha vahetada kulla vastu pangas? • Kas bitcoin on raha? • Raha võltsimine kui rünnak riigi vastu: - raha võltsimine riikide poolt II MS ajal; - “Superdollar” tänapäeval

13. ISESEISEV TÖÖ • Kodutööks vaata Alar Tammingu loengut Youtube`is (märksõna “Alar Tamming majandusest ja kriisidest”). • Soovitan heita pilk peale ka Tammingu loengutele “Miks mina kulda investeerin 1-3 (vabatahtlik) • Järgmine kord arutame koos A.Tammingu seisukohti. • Palun saada oma (lühi)muljed kuuldust aadressile henri.sepp@kosmeetikakool.ee