1 / 20

Haridusjuhtide Aastakonverents Pärnus

Mis on kohanemine ja kuidas (haridus)juht sellega peaks hakkama saama ? Kuidas olla selge teadvusega igal ajal. Haridusjuhtide Aastakonverents Pärnus 11.veebr.2010. Mare Pork kliinil. psühhol. prof. Tallinna Ülikool. Teemad 3 osas.

yoshi
Download Presentation

Haridusjuhtide Aastakonverents Pärnus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mis on kohanemine ja kuidas (haridus)juht sellega peaks hakkama saama? Kuidas olla selge teadvusega igal ajal. Haridusjuhtide Aastakonverents Pärnus 11.veebr.2010 Mare Pork kliinil. psühhol. prof. Tallinna Ülikool

  2. Teemad 3 osas 1. Kooli ja koolituse võimalikest mõjudest … 2. Teadvuse ja tunnete arengust – inimese kohanemisest - pöördelisematel aegadel. Muudatuste psühholoogia fakte 3. Uued aju-uuringud ja teadvuse seisundite juhtimine Mindfulness / Selge teadvus ja elufilosoofia – Mida saaks teha kool?  Harjutused - meie vastused olulistele küsimustele

  3. Inimeste tervis, eluiga ja elu kvaliteet sõltuvad kriitilisel määral positiivsete ja negatiivsete emotsioonide hulgast nende elus • oskusest endnegatiivsusest välja võidelda ja oskusest rahu, konstruktiivsust,positiivsust juurde kujundada Milline on siin kooli osa? Koolituse osa?

  4. MAAILMAPILT Millised võimalused on koolil ? Paradoksid ? MAAILMAVAADE (A.Baltin)

  5. Eluks eriti vajalikud oskused ja võimed 1. Pingetaluvus ja otsustamisvõime 2. Pühendumisoskus – initsiatiiv, entusiasm, loovus 3. Kaasamis- jt. mõjutamisoskused

  6. Emotsionaalne õppimine erineb kõigist teistest õppimise liikidest KIIRUSE poolest   hetkeline/kohene õppimine instant learning elamuse / tähenduse mõistmise kaudu

  7. Milles seisab mängude, legendide , lugude, juhtumianalüüside erilisus ? Emotsionaalse mälu (vs faktimälu) kasutamine Neid nauditakse elamuse tõttu – õpetlik osa on sageli elufilosoofilise kaaluga - eriti siis kui keeruliste tunnete läbitöötatuse tase sõnumis on kõrge ja sõnumi saaja saab neid tundeid kogeda

  8. Kogemus p.o. kõrge kasumlikkusega Ümberõppimise/pidevõppe potentsiaal Eestvedamine jt. juhtimisoskused (muutuste, kriisi juhtimine jmt) Kontekstuaalne orientatsioon Strateegilised teadmised (e.g., portfolio juhtimine, finants analüüs, protsessi modelleerimine, teenuse kvaliteet) Rollikogemus(e.g., seisundite, oskuste hindamine, suhete, meeskonna kujundamine Tehnilised oskused (AB, Web services,NET) Teaduslik maailmapilt Võime luua omal alal tulevikuväärtusi

  9. Pöördelisemad muutused nii riiklikud kui isiklikud  panevad põhiväärtused kontrolli alla, muudavad valikuid ja tekitavad lisaressursse kohanemiseks

  10. Juhtide emotsionaalne mõju oma inimestele on eriti muudatuste ajal sageli suurem kui nende erialasel kompetentsusel +++

  11. Suurte muutuste plussid ja miinused  Muutused kui Force majeure KOHANEMISE ULATUS ?? Inimene ja maailm Paradigma nihke teema (Mart Raik) Carl Honoré In Praise of Slow, 2005 Pegasus, 2009 Stefan Klein. AEG., 2009  Muutused ja uue kogemuse kindlustamine TÕUKENA(!) MÕTTETU KANNATUS  Ühtekuuluvus ja isolatsioon inimeste käitumises kriitiliste olukordade lahendamisel – bioloogia osa

  12. Lisaressursid suuremate muutuste ajal: Mõtlemise muutused (võrdelises sõltuvuses) Loovuse  PõhiväärtusedSundsituatsioonid ja vabadus kuiarengu käivitajad  Inimestesiseressursside  eriti vajalik – SIIN KASUTAMATA VÕIMALUSED ärevuse  erutuseks või neutraalsuseks, ajutreening Brain Fitness  Teis(t)e inimes(t)ega kontakti parem kasutamine – kohtumine kui kvaliteetaeg  Eesmärgistamise eri viiside kasutamine (1 päev korraga, usaldus maailma vastu - basic trust)  Mindfulness (selge teadvus) ja ajataju

  13. Mis muudab kriitilise olukorra väärtuslikuks arengu jaoks? Inimese areng toimub kriitiliste olukordade lahendamise, eneseanalüüsi ja elufilosoofia selginemise kaudu Kriitilised olukorrad on emotsionaalselt laetud olukorrad, mida ei saa jätta lahendamata ja mille kaudu oluline õppimine toimub

  14. Muudatustega kaasnevad ohud ja hädad *** Muudatused sisaldavad määramatust ja tekitavad ebakindlust – suurenenud infovajadust (lisaks niigi kirutud infoliikumisele) Kas üldse ? Miks ? ***Muudatused võivad tekitada usaldamatust, konkurentsi õhkkonda, kontrolli vähenemise tõttu “sigaduste “ võimalikkus võib suureneda *** Suureneb eriarvamuste hulk – kohanemise vajalik osa Inimeste seisund võib oluliselt halveneda määramatuse tõusu tõttu- ärevus-, meeleoluhäirete, agressiivsuse 

  15. Enesejuhtimise psühholoogia kõige drastilisem (teadus)tulemus on selge teadvuse Mindfulness´ikasutamine oma seisundi suunamisel ja energeetilise potentsiaali tõstmisel Täielik lõdvestus koos täieliku keskendumisega α, β jt.

  16. Teadvuse seisundite juhtimine on “kiirtee” nii tunnete kui mõistuse kasutamisel inimese poolt Idamaiste enesekontrolli tehnikate ERITI VAATLEJA SEISUNDI (Mindfulness) efektiivsus on leidnud tõestust aju-uuringutes

  17. Mindfulness SELGE TEADVUS haarab nii inimese sisemaailma – mõtted, tunded, taju, tegevused - kui ümbritseva igal aja hetkel p. 213 Mindfulness: Theoretical Foundations and Evidence for its Salutary Effects Kirk Warren Brown et al. Psychological Inquiry, 2007, Vol. 18, No. 4, 211–237

  18. Selge teadvuse 3 vaadetMindfulness Tähendus /ülalt vaadeMindmap  meditatsioon Kõrvalt vaade –analüütiline, kognitiivne Keha /seest vaade ärevus vs meelerahu// erutus emotsionaalne kohalolek

  19. Aju Paul McLean´i 3-osaline funktsionaalne mudel Inimese aju (Ajukoor) Imetajate aju (Limbiline süsteem) Roomajate aju (Ajutüvi)

  20. Alfalained seotud stressivaba ja voo seisundiga (Alar Tammingu materjalidest) Stress Kreatiivsus Võimalused Stressi puudumine Sisemine stress Alateadvus domineerib Väline stress Teadvus domineerib Delta Theta Beta1 Beta2 EEG freq. Parasümpaatiline NS Sümpaatiline NS Alpha

More Related