Kas kolmnurkjuhtum on kahepoolse maksulepingu tulemus? Elo Madiste Finantskolledži aastakonverents 05.12.2012

1. Kas kolmnurkjuhtum on kahepoolse maksulepingu tulemus? Elo Madiste Finantskolledži aastakonverents 05.12.2012

2. Maksulepingud • Enamasti bilateraalsed • Omavad mõju ainult lepingu osapooltele • Põhinevad vastastikkuse põhimõttel • Artikkel 1 OECD mudellepingus: lepingut rakendatakse isiku suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident • Teiste sätete olemus on samuti kahepoolne

3. Seosed kolme riigiga? Riik A Riik B Riik C % Resident Tulu tekkimine Püsiv tegevuskoht

4. Probleem ja lahendus • Probleem: püsiva tegevuskoha personaliseerimine • Lahendus: Art 24 lg 3 OECD mudellepingus: • Püsivat tegevuskohta tuleb kohelda maksustamisel võrdselt selle riigi residendiga • Art 1 OECD mudellepingus? • Püsiv tegevuskoht ei ole resident!

5. Topeltresidentsus Riik A Riik B Riik C Topeltresidentsus välditakse % Resident siseriikliku Seaduse alusel Resident siseriikliku seaduse alusel Tulu tekkimine

6. Probleem ja lahendus • Tuluallikariigi jaoks on isik jätkuvalt kahe riigi resident korraga, kuna A ja C vaheline leping ei mõjuta A ja B või B ja C vahelist olukorda • Võimalik lahendada siseriikliku seaduse kaudu – kui isik on maksulepingu kohaselt teise riigi resident, on ta seda ka siseriikliku seaduse alusel

7. Kaks tuluallikariiki • Probleem tekib Art 11 lg 5 sõnastusest OECD mudellepingus, mille kohaselt intress loetakse tekkinuks • riigis, kus selle maksja on resident või • kui intressi makstakse püsiva tegevuskoha kaudu, siis püsiva tegevuskoha asukohariigis • Kummas riigis siis intress tekib? • Lahendus süstemaatilise tõlgendamisega?

8. Kaks tuluallikariiki • OECD mudellepingu kommentaarides soovitatakse kasutada sõnastust, millega konkreetsemalt antakse maksustamisõigus riigile, kus asub püsiv tegevuskoht • Maksustamisõiguse andmine kolmandale riigile läheb kaugemale maksulepingute bilateraalsest olemusest

9. Kolmnurk palgatulu maksustamisel Töötamise riik Millise lepingu alusel määratakse püsiva tegevuskoha tekkimine? Tööandja residendiriik Töötaja residendiriik

10. Kolmnurk palgatulu maksustamisel • Kui maksulepingud on ühesugused, siis enamasti probleemi ei teki • Kui püsiva tegevuskoha tekkimise kriteeriumid on erinevad (nt ehitustegevuse kestus), võib erinevate lepingute rakendamine anda erineva tulemuse • Lahendus peitub art 15 lg 2 punkti c sõnastuses – kas peab olema teise lepinguosalise riigi residendi PT?

11. Kolmnurk palgatulu maksustamisel • Artikkel 15 lg 3 – rahvusvahelises transpordis töötavate isikute palgatulu maksustamisõigus antakse riigile, kus on sellise transpordiettevõtte tegelik juhtimiskoht • Kui töö toimub kolmanda riigi territooriumil ning tööandja ega töötaja ei ole kumbki selle riigi residendid, võib kolmas riik lähtuda töötamise kestusest (art 15 lg 2 punkt a)

12. Hollandi kohtu kaasus 08/00404 Belgia Holland Nigeeria Art 15 lg 3 Art 15 lg 2 a Rahvusvahelise transpordiettevõtte tegelik juhtimiskoht Töötaja residentsusriik Töötamise koht: Nigeeria rannikuveed

13. Hollandi kohtu kaasus 08/00404 • Hollandi kohus otsustas, et maksustamisõigus on Hollandil, kuna Holland ei ole seotud Belgia ja Nigeeria vahelise lepinguga • Antud juhtumil topeltmaksustamist ei tekkinud, sest Nigeeria ei kasutanud palgatulu maksustamisõigust • Kui Nigeeria oleks maksustanud, ei oleks saanud vältida topelt maksukohustust Hollandis – üks leping ei välista teist

14. Kokkuvõte • Maksulepingud reguleerivad kahe riigi vahelisi juhtumeid ja ei lahenda kolmandas riigis tekkiva tulu maksustamisel tekkivaid küsimusi • Püsiva tegevuskoha personaliseerimine pigem tekitab kolmnurkjuhtumi • Lahendused on enamasti tõlgendamises, kolmandale riigile maksustamisõiguse andmises või kokkuleppe menetluses