150 likes | 671 Views
Meeled Kuulmis- ja tasakaalumeel. V klass. Kõrv. Inimese kuulmiselundiks on kõrvad. Tavaliselt mõeldakse kuulmiselundkonna all ainult kõrvalesta. See on aga ainult kõrva välimine osa. Kõrv koosneb kokku kolmest osas - välis-, sise- ja keskkõrvast. Kõrv koosneb. sisekõrv. väliskõrv.
E N D
MeeledKuulmis- ja tasakaalumeel V klass
Kõrv • Inimese kuulmiselundiks on kõrvad. Tavaliselt mõeldakse kuulmiselundkonna all ainult kõrvalesta. See on aga ainult kõrva välimine osa. Kõrv koosneb kokku kolmest osas - välis-, sise- ja keskkõrvast.
Kõrv koosneb sisekõrv väliskõrv keskkõrv
Väliskõrv • Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuseminevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad .
Kesk- ja sisekõrva ehitus • Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). • Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. • Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest.
Sisekõrv • Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. • Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas
Kuulmine • Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse.
Kõrva haigused ja vigastused • Kõrvavalu põhjuseks on kõrvapõletik, mille on põhjustanud bakter.Trummikile tursub ja punetab, keskkõrva koguneb mäda. • Äärmiselt kõva hääl, pauk või pidev tugev müra kahjustab sisekõrva ja põhjustab kuulmise püsiva nõrgenemise.
Müra • Heli tugevust mõõdetakse müramõõtjaga ja väljendatakse detsibellides=dB • Pidev 85dB müra kahjustab kõrva 110 dB on häiriv ja 120 dB põhjustab kõrvavalu • Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega.
Helide tugevus • Tuule sahin puulehtedes - 10 dB • Kella tiksumine - 20 dB • Sosin - 20-30 dB • Tavaline kõne - 60-65 dB • Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB • Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB • Mootorsaag 100-120 dB • Äike 120 dB • Rockkontsert 120-130 dB • Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB
Kõrv annab ise märku • Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. • Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega.
Kui kaua tohib? • Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida: • 85 dB - 8 tundi • 88 dB - 4 tundi • 91 dB - 2 tundi • 94 dB - 1 tund • 97 dB - 30 minutit • 100 dB - 15 minutit • 103 dB - 7 minutit • 106 dB- 3 minutit • 109 dB - 1,5 minutit • Eestis saab naabri lärmi peale kaevata
Mis kahjustab kõrva? • Pikka aega kestev tugev müra (diskorid, suruõhupuuriga töötamine, ...) • Väga tugev heli (reaktiivmootor, kõva pauk, vali muusika, ....) • Keskkõrvapõletik • Kõrva torkimine(puhastamine) terava asjaga
Vali õige! 1.Kuulmiselundid on • Kõrvalestad • kõrvad+ • Kuulmekäik 2. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad • sisekõrvas+ • trummikiles • Keskkõrvas 3. Kuulmise püsivat nõrgenemist põhjustab • tuule kohin • väga kõva muusika kuulamine+ • kõrva karjumine+ 4. Pidev 70dB olmemüra a) kahjustab kõrva • ei kahjusta kõrva+ 5. Kõrva kahjustab • keskkõrvapõletik+ • Kõrva puhastamine terava tikuga+ • mütsi kandmine
Kasutatud kirjandus • Jänes, H. Terviseõpetus. Tallinn. Koolibri.1999 • Mattila, R. Nyberg, T. Vestelin, O. Leinonen, M. Bioloogia IX. Keuruu. Soome. Otava. 1991